2-08-76042/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-76042

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2009.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-76042 Tsiviilasi AS Krediidikassa hagi SxxxxxKxxxx vastu põhivõla 2476,19 krooni, leppetrahvi 2000 krooni ja intressi 176,91 krooni nõudes Hagihind 2476,19 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151; elektronpost inkasso@julianus.ee ); Kostja: Sxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Välja mõista SxxxxxKxxxxxxx AS Krediidikassa kasuks 4653,10 (neli tuhat kuussada viiskümmend kolm krooni ja kümme senti) krooni.

2. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Välja mõista SxxxxKxxxxxxx AS Krediidikassa kasuks tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu;

2-08-76042

2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik 14.11.2008 esitas AS Krediidikassa kohtule hagi Sxxxx Kxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes, sest kostja ei täitnud nõuetekohaselt 29.02.2008.a sõlmitud tähtajalist laenulepingut.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 17.12.2008.a. kostjale isiklikult kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. 03.02.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vasta.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 29.02.2008.a. sõlmitud laenulepingust. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-08-76042

Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr

137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suurnõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukaid juriidilisi vaidlusi ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 2476,19 krooni). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 2500 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1500 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik