3-08-1229/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-08-1229

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2009, Tartu

Haldusasja number

3-08-1229

Haldusasi

P.P. kaebus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste

ülema 06.06.2008 käskkirja nr 221P tühistamiseks,

avalik-õigusliku suhte tuvastamiseks ning uue

käskkirja väljaandmiseks ja viivise väljamaksmiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus P.P. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – P.P.

Vastustaja (haldusorgan) – Kaitseväe Ühendatud

Õppeasutused, esindaja Meelis Leis

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2008 otsus

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja

kättesaamisest

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 05.11.2007 asus P.P. tööle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Side ja

Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskusse (KV SIVAK).

14.12.2007 sõlmiti KVÜÕA ja P.P. vahel töövõtuleping nr 168/2007, tööde teostamise

perioodiga 05.11.2007 - 31.01.2008, kuupalgaga 19023 krooni. Töövõtulepinguga kohustus

töövõtja täitma lepingus kirjeldatud ülesandeid, millised ei sisalda riigisaladust ega tekita

vajadust tööks riigisaladusega. Tehtud tööd tuli üle anda aktiga KV SIVAK ülemale iga kuu

viimasel tööpäeval.

2008. veebruaris sõlmiti töövõtulepingu lisa 1, millega pikendati töövõtulepingu nr 168/2007

tähtaega 01.08.2008.

01.03.2008 sõlmiti töövõtulepingu lisa 2 töövõtulepingu uue muudatuse kohta. Lisas loetleti

tööd, mida töövõtja kohustus 01.03.2008 - 30.04.2008 tegema ja tellijale üle andma.

27.05.2008 esitas P.P. KVÜÕA ülemale avalduse, milles palus end tööle võtta KVÜÕA KV

SIVAK koosseisuvälise vanemraamatupidaja ametikohale alates 01.05.2008 kuni 31.07.2008.

KVÜÕA ülema 06.06.2008 käskkirjaga nr 221P loeti P.P. ametisse nimetatuks KVÜÕA KV

SIVAK koosseisuväliseks vanemraamatupidajaks ajavahemikul 01.05.2008 -

31.07.2008 kuupalgaga 12 869 krooni.

2. P.P. palub tühistada KVÜÕA ülema 06.06.2008.a käskkirja nr 221P ning kohustada

KVÜÕA andma välja uus käskkiri tema ametisse nimetamise kohta järgmistel tingimustel:

1) nimetada P.P. KVÜÕA KV SIVAK koosseisulise raamatupidaja-finantsisti (alates

01.03.2008.a ametikoha nimetuseks finantsjuht) ametikohale alates 05.11.2007 tähtajatult,

palgaga 19 023.- krooni kuus,

2) kohustada KVÜÕA maksma kaebuse esitajale töötasu alates 01.05.2008 vähemmakstud

summade ulatuses.

P.P. taotleb kohustada KVÜÕA maksma talle viivist alates 10.06.2008 palgavahe

väljamaksmisega viivitatud aja eest tulenevalt palgaseaduse §-st 35. Selle kohaselt maksab

tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest

viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast. Viivist

tuleb maksta alates 10.06.2008, kuna sel päeval pidi ta saama palka maikuu eest.

Töövestlusel 03.10.2007 lepiti temaga kokku tööle asumisel KVÜÕA KV SIVAK

administratiivjaoskonna raamatupidaja-finantsisti ametikohale (alates 01.03.2008.a finantsjuhi

ametikoht). Algusest peale oli jutt teenistussuhtest, vastasel korral ei oleks kaebaja sellest

ametikohast huvitatud olnud. Varasemast töökohast võttis P.P. töölt lahti teadmisega, et tema

teenistussuhe riigiga jätkub.

KVÜÕA KV SIVAK 11.10.2007 kirjaga K-2-2/07/3705 ning 30.11.2007 kirjaga

K-2-2/07/3705 Kaitsejõudude Peastaabile taotles KVÜÕA KV SIVAK P.P. le kui

administratiivjaoskonna raamatupidaja-finantsistile riigisaladusele juurdepääsuloa andmist

kolmeks aastaks seoses vajadusega kokku puutuda salastatud teavet sisaldavate materjalidega.

Need kirjad tõendavad, et tema ja KVÜÕA KV SIVAK kokkulepe oli suunatud pikaaegsele,

tähtajatule teenistussuhtele.

Asjaolust, et temaga vormistatakse töövõtuleping, sai ta teada alles pärast teenistussuhte

sisulist algust. Töövõtulepingu sõlmimist põhjendati sellega, et ametikohale ei saa teda

nimetada enne, kui talle on väljastatud juurdepääsuluba riigisaladusele. Lubati, et koheselt

pärast riigisaladustele juurdepääsuloa saamist nimetatakse ta raamatupidaja-finantsisti

ametikohale. Ühtlasi oli ta asjaoludest tulenevalt sunnitud nõustuma ajutise töövõtulepingu

sõlmimisega, kuna oli end eelmisest töökohast lahti võtnud ja uues teenistuskohas juba sisulise

tööga alustanud.

Vormiliselt oli sõlmitud töövõtuleping, kuid sisuliselt oli tegemist teenistussuhtega. Lepingu

sisuks olid jooksvate, pidevate teenistusülesannete täitmine. Igakuiselt vormistati töö

üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis olid formaalsed.

Sisuliselt akti alusel tööde üleandmist vastuvõtmist ei toimunud ja ei saanudki toimuda, kuna

täidetud ülesanded olid jooksvad, teenistusülesannete täitmine toimus KV SIVAK ruumides ja

nende vahendeid kasutades.

Esialgu oli kaebaja nõus ajutise töövõtulepingu sõlmimisega, kuna oli kindel, et paari kuu

möödudes nimetatakse teda ametikohale. Nüüdseks on olukord muutunud, kuna kaebaja on

rase ning kui tema tegeliku teenistussuhte olemasolu jääb tuvastamata, jääks ta ilma olulistest

sotsiaalsetest tagatistest.

P.P. leiab, et KVÜÕA ülema 06.06.2008.a käskkiri nr 221P „Ametisse nimetamine" on

õigusvastane ja tuleb tühistada.

Ametisse nimetamisel loeti ta koosseisuväliseks raamatupidajaks. Avaliku teenistuse seaduse

(edaspidi ATS) § 8 kohaselt on koosseisuväline teenistuja isik, kes võetakse teenistusse

määratud ajaks niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

Ametiülesanded, mille täitmiseks nimetatud käskkiri välja anti ja mida kaebaja on alates

05.11.2007 KVÜÕA KV SIVAK-is täitnud, on alatise iseloomuga. P.P. loeti ametisse

nimetatuks perioodil 01.05.2008 - 31.07.2008. Tegelikkuses oli ta käskkirjas nimetatud

teenistusülesandeid täitnud juba alates 05.11.2007.

Kuni 31.07.2008 ametisse nimetamine oli tingitud asjaolust, et ta on rase. Tegelikkuses on

tegemist alatise iseloomuga koosseisulise teenistuskohaga ning teda oleks tulnud sellele

nimetada tähtajatult.

Töövestlusel lepiti brutopalgana kokku vahemik 18 000 - 20 000 krooni kuus ning perioodil

05.11.2007 - 30.04.2008 maksti talle igakuiselt brutopalgana 19 023 krooni. 06.06.2008

käskkiri anti välja rohkem kui kuu ajalise tagasiulatuvusega ning kogu selle aja oli kaebaja

täitnud teenistusülesandeid eeldades, et palgatingimused on sellised, nagu oli olnud kokkulepe

ja senine praktika. Seega käitus KVÜÕA 06.06.2008 käskkirja nr 221P andes kaebaja palga

suurust vähendades sõnamurdlikult ja õigusvastaselt, määrates kuupalgaks kokku 12 869

krooni.

P.P. leiab, et tema olukorra halvendamine ja õiguste rikkumine leidis aset põhjusel, et

KVÜÕA KV SIVAK-il puudus pärast tema rasedusest teadasaamist huvi tema õiguspäraseks

ametikohale nimetamiseks.

3. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ei nõustu P.P. kaebusega.

ATS §-de 1 ja 2 koosmõjus on avaliku teenistuse rakendusala piiratud töötamisega riigi- või

kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, kusjuures ametiasutuste loetelu on seadusega

ammendavalt kindlaks määratud. Avaliku teenistuse suhe ei saa tekkida väljapool ATS

§ 2 lg-tes 2 ja 3 nimetatud ametiasutusi.

Ametnik on ATS § 6 lg 1 kohaselt ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud

või valitud isik. ATS § 10 näeb ette, et ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu

sätestab üldjuhul vastava ametiasutuse juht, ministeeriumi valitsemisalas asuva ametiasutuse

puhul minister.

Ametniku ametisse nimetamine või valimine eeldab ametiasutuses ametikoha olemasolu.

Juhul, kui ametikohta ei ole, siis ei saa ametnikku ametisse nimetada ning ei teki ka avaliku

teenistuse suhet.

KVÜÕA koosseis, s. o ametikohad ja nende arv, on kinnitatud kaitseministri 19.08.2002

määrusega nr 13. SIVAK-i isikkoosseis, s. o kaitseväelaste ametikohtade ja avalike

teenistujate ametikohtade arv, määratakse kaitseväeteenistuse seaduse § 21 lg 4 alusel kindlaks

kaitseväe juhataja poolt.

Põhjusel, et SIVAK-is puudus raamatupidaja-finantsisti ametikoht, sõlmitigi kaebuse esitajaga

tööülesannete täitmiseks 14.12.2007 töövõtuleping nr 168/2007.

SIVAK-i ülem kolonel Aarne Ermus esitas 26.09.2007 taotluse Kaitsejõudude Peastaabi

personaliosakonna ülemale, paludes luua SIVAK-i struktuuris uusi ametikohti, sealhulgas

raamatupidaja-finantsisti ametikoht, alates 01.11.2007.

Kaitseväe juhataja ei teinud SIVAK-i struktuuris antud taotluse põhjal mingeid muudatusi ega

täiendusi.

Kaitseväe juhataja 21.01.2008 käskkirjas nr 54P nähti SIVAK-i struktuuris ette finantsjuhi

ametikoht alates 2009. aastast ning 29.02.2008 käskkirjaga nr 155P kinnitati SIVAK-i

koosseisutabel alates 01.03.2008. Käskkirjas nähti SIVAK-i struktuuris ette finantsjuhi

ametikoht alates 01.03.2008 ja vanemraamatupidaja ametikoht alates 2009. aastast.

Finantsjuht kuulub kõrgemate riigiametnike hulka, kelle ametikohad kuuluvad täitmisele

avaliku konkursi korras. Kuna KVÜÕA ei korraldanud kaebuses viidatud ajavahemikul

01.03.2008 - 30.04.2008 konkurssi SIVAK-i finantsjuhi ametikoha täitmiseks ning kuna

kaebuse esitajat ei nimetatud finantsjuhi ametikohale, siis ei tekkinud seetõttu ka mingit

teenistussuhet kaebuse esitaja ja riigi vahel.

14.12.2007 allkirjastatud töövõtulepingust nr 168/2007 tulenevad ülesanded ja KVÜÕA ülema

06.06.2008 käskkirjas nr 221P nimetatud tööülesanded ei ole kattuvad.

Käskkirjas nähakse koosseisuvälise raamatupidaja tööülesannetena muuhulgas ette arvete

konteerimine ja KVÜÕA-sse edastamine, SIVAK-i alaeelarve täitmise jälgimine koostöös

KVÜÕA finantsistiga, samuti SIVAK-i raamatupidamise algdokumentide registri pidamine.

Seevastu töövõtulepingust nähtuvad teistsugused tööülesandeid (näiteks SIVAK-i esindamine

ja huvide kaitsmine erinevatel nõupidamistel raamatupidamise ja eelarve valdkonnas,

raamatupidamise algdokumentatsiooni koostamine ning kontrolli teostamine raamatupidamis-

ja eelarve dokumentatsiooni üle eesmärgiga veenduda, et kõik SIVAK poolsed nõudmised,

ettekirjutused ja planeeritu kajastuks reaalselt projektides ja dokumentatsioonis, SIVAK-i

raamatupidamise

sise-eeskirja

projekti

koostamine

ja

kooskõlastamine

KVÜÕA

raamatupidamises).

Seetõttu ei saa ka tööülesannete samasusele tuginedes väita, et kaebuse esitajal oli riigiga

teenistussuhe 05.11.2007 - 30.04.2008.

KVÜÕA ülema 06. juuni 2008 käskkiri nr 221P on antud kaebuse esitaja enda 27.05.2008

avalduse alusel. Kaebuse esitaja palus ennast tööle võtta KVÜÕA SIVAK koosseisuvälise

raamatupidaja ametikohale alates 01.05.2008 - 31.07.2008. Seega vastab käskkiri

koosseisuvälisele ametikoha ja teenistuse tähtaja osas täpselt kaebuse esitaja enda soovile.

P.P. avaldusest ei nähtunud palgasoovi. KVÜÕA kinnitab, et käskkirjas kindlaksmääratud

palk vastab kaebuse esitaja tahtele ning selles lepiti temaga kokku enne käskkirja andmist.

Asjaolu, et töövõtulepingu alusel maksti kaebuse esitajale suuremat palka kui käskkirja alusel,

ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda, et talle ka pärast töövõtulepingu kehtivuse lõppu sama

suurt palka makstaks. Palga vähendamine on seotud sellega, et kaebuse esitaja

teenistusülesannete maht on väiksem võrreldes töövõtulepingus kokkulepitud tööülesannete

mahuga. Kaebuse esitajaga 14.12.2007 sõlmitud töövõtulepingus fikseeritud palga (19 023

krooni) ja 2007. a palgajuhendi järgse palga (12 010 krooni) võrdlusest nähtub, et kaebuse

esitaja tulu olnuks koosseisuvälisel ametikohal tegutsedes oluliselt väiksem. Suurem tulu oli

üks põhjus, miks kaebuse esitaja soovis töövõtulepingulist suhet, lisaks oli kaebuse esitaja

väga rahul sellega, et ta ei pidanud konkreetsetel kellaaegadel asutuse juures tegutsema –

oluline oli vaid töövõtu ülesannete täitmine.

Samas töövõtu ülesanded olid koosseisuvälise teenistuskoha ülesannetest mahukamad, sellest

ka tasu erisus. Puudub kaebuse esitaja tahteavaldus asumaks 2007.a sügisest teenistusse

koosseisuvälisel ametikohal.

Isiku ametisse nimetamine on ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutlusõigus

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 1 mõttes. Ametisse nimetamise õigust omav

isik on pädev otsustama, kas ta täidab mingi ametikoha või mitte.

Kohus ei saa astuda kaalutlusõiguse alusel tegutseva haldusorgani asemele ning kohustada

teda andma mingit konkreetset haldusakti või sooritama konkreetset toimingut. ATS-ist ega

ühestki teisest seadusest ei tulene, et isik võiks nõuda enda mingile ametikohale nimetamist.

Isiku ametisse nimetamisel kindlaksmääratavad teenistustingimused määratakse kindlaks

ametisse nimetamise õigust omava isiku ja ametisse nimetatava isiku vahelisel kokkuleppel.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 31. oktoobri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab ATS § 4, et avalik teenistuja on isik, kes teeb

palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama seaduse § 5 järgi jagunevad

teenistujad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik on

ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik (ATS § 6 lg 1),

abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel

võetud tehniline töötaja (§ 7) ja koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse

määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste

ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu (§ 8).

P.P. ei olnud ajavahemikul 05.11.2007 - 30.04.2008 ametisse nimetatud ametnik,

abiteenistuja ega koosseisuväline teenistuja, vaid temaga oli sõlmitud töövõtuleping. Vastavalt

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kaebuse esitaja sõlmis 14.12.2007

KVÜÕA ülemaga töövõtulepingu, selles on loetletud ülesanded, mida töövõtja peab tegema,

on märgitud nii tellija kui töövõtja kohustused ja saadav tasu. 14.12.2007 sõlmitud

töövõtulepingut on kahel korral muudetud, sealhulgas on antud lepingut veebruarikuus 2008

pikendatud kuni 01.08.2008.

Teenistussuhte määratlemise juures on oluline kindlaks teha, milline on olnud poolte tahe ja

käitumine nii tööle asumisel kui edaspidisel ajal. Lepingul ja kahel lepingu lisal on

P.P. allkiri lepingu tingimustega nõustumise kohta. Kaebuse esitaja on olnud teadlik ja nõus

lepingu tingimustega ja seda mitte ühel korral, vaid pikema aja jooksul, andes seejuures

veebruarikuus nõusoleku lepingulisteks suheteks tööandjaga kuni augustikuu lõpuni.

P.P. oli teadlik ja nõus töövõtulepingu sõlmimisega, selle tingimustega ja kehtivusega ning ta

täitis lepingust tulenevaid kohustusi.

Esitatud ei ole tõendeid, et kaebajat sunniti töövõtulepingut sõlmima või et ta ei saanud aru sel

ajal, mida töövõtuleping tähendab. Kogu töövõtulepingu kehtivuse ajal oli kaebaja teadlik, et

ta ei ole tööandjaga teenistussuhetes. Kaebuse esitaja oli teadlik ja aktsepteeris seda, et teda ei

saa ametisse nimetada enne kui talle antakse riigisaladusele juurdepääsu luba, samuti pidi

kaebaja

olema

teadlik,

et

tegelikult

ei

olnud

KV

SIVAK-s

sel

ajal

üldse

raamatupidaja-finantsisti ametikohta olemas. Asjaolu, et riigisaladusele juurdepääsu loa

saamine ei toimunud loodetud aja jooksul, samuti see, et Kaitseväe juhataja ei andnud SIVAK

koosseisu raamatupidaja-finantsisti ametikohta KVÜÕA poolt taotletud ajal, ei tähenda, et

kaebuse esitajat saaks lugeda teenistujaks kogu töövõtulepingu kehtivuse ajal.

Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks lepingu kehtivuse ajal taotlenud tema nimetamist

ametnikuks ATS-i alusel või muul moel vaidlustanud töövõtulepingu sõlmimist.

Lepingus kokkulepitud töövõtja ülesannete iseloom ei tõenda, kas need omasid alatist või

ajutist iseloomu. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu.

Töövõtulepingus on märgitud ülesanded, mida töövõtja peab täitma. Millise täpsusega töö

tulemus või kohustused märgitakse lepingusse, on poolte kokkuleppeline küsimus. Antud

juhul on esitatud igas kuus vormistatud töö üleandmise-vastuvõtmise aktid, millega pooled on

kinnitanud, et töövõtulepingus võetud ülesanded on täidetud.

KVÜÕA ülema 06.06.2008 käskkirja nr 221P tühistamiseks puudub alus. Käskkiri P.P.

ametisse nimetamise kohta on välja antud tema enda avalduse alusel, milles on näidatud ära ka

täpne ajavahemik. P.P. on ise avaldanud soovi koosseisuvälise raamatupidaja ametikohale

nimetamiseks, olles avalduse esitamisel ise nõus selle tagasiulatuva tähtajaga. 27.05.2008

avalduses ei ole palga osas taotlust märgitud. Ei selgu ka, kas ja kuidas pooled enne käskkirja

andmist palga osas kokku leppisid. Asudes teenistusse kas koosseisulise või ka

koosseisuvälise ametnikuna, ei saa eeldada, et ametisse nimetamise korral jäävad kehtima

samad tingimused, mis olid kokku lepitud töövõtulepinguga. Võlaõigusest tuleneva lepingu

puhul sõltub töötasu suurus täielikult poolte kokkuleppest. Ametisse nimetamise korral tuli

tööandjal lähtuda mitte kokkuleppelisest palgast vaid palgajuhendist, mille kohaselt on

koosseisulise vanemraamatupidaja palgaks 12 869 krooni. Kaebuse esitajale oleks, tema

2007. aasta sügisel koosseisuvälisele ametikohale nimetamise korral, saanud määrata

vanemraamatupidaja palga 12010 krooni või finantsisti palga 14155 krooni. Puuduvad

andmed, et teisi koosseisuväliseid ametnikke koheldakse vastustaja poolt soodsamalt kui

kaebuse esitajat.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. P.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.

oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus või juhul, kui kohus

leiab, et kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, saata asi uueks arutamiseks Tartu Halduskohtule.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldatakse HKMS § 25 lg 5 alusel kohtuotsuse sisule ja

vormile tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema

seaduslik ja põhjendatud. Sama seaduse § 442 lg 8 sätestab kohtuotsuse põhjendavale osale

järgmised nõuded: otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta,

peab ta seda otsuses põhjendama.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-70-07 märgitakse, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb esitada

faktilised ja õiguslikud põhjendused ning nende omavahelised seosed.

Halduskohtu otsuses ei ole viiteid ühelegi õigusnormile või -printsiibile, mille kohaselt isiku

nõustumine oma õiguste rikkumisega legitimeerib rikkumise või kõrvaldab rikkumise

õigusvastasuse. Pole viidet ühelegi õigusnormile ega -printsiibile, mis ütleb, et tehingu vorm

prevaleerib tehingu sisu üle ning, et kohus on avalik-õigusliku suhte tuvastamise menetluses

seotud poolte poolt õigussuhtele varasemalt antud hinnanguga.

Kahju hüvitamise nõuete lahendamisel kehtib põhimõte, mille kohaselt võetakse kahjuhüvitise

suuruse määramisel arvesse ka kannatanu osa kahju tekkimisel (VÕS § 139). Ehk kahju

hüvitamise nõude puhul oleks võimalik kahjuhüvitist vähendada, kui kannatanu on ise oma

käitumisega kahju tekitamise aktsepteerinud.

Kohus pidi andma hinnangu, milline õiguslik regulatsioon poolte suhtele kohalduma pidi.

Seejuures ei ole kohus seotud poolte endi poolt õigussuhtele antud hinnanguga. Riigikohtu

lahendis nr 3-3-4-1-03 öeldakse, et pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel ei ole

otsustava tähtsusega suhteid reguleerivale lepingule antud nimetus. Kohus peab tuvastama,

milline oli õigussuhte tegelik iseloom, kas oli tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku

suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse.

Kohtuotsusest ei nähtu ühtegi õiguslikku põhjendust, miks kohus leiab, et antud juhul ei ole

tegemist avalik-õigusliku suhtega. Tähelepanuta on jäetud kaebuses esitatud seisukohad ning

ei ole põhjendanud, miks neid ei arvestata.

Kohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule alusele tugineb kohtu hinnang, et apellanti ei

olnud võimalik ametikohale nimetada enne, kui talle on väljastatud riigisaladusele

juurdepääsuluba. Ajal, mil juurdepääsuluba puudub, ei tohi kokku puutuda riigisaladusega,

kuid see ei tähenda, et ei saaks täita muid tööülesandeid, mis ei ole seotud riigisaladusega. Ka

ametisse nimetatuna saab oma tööd teha vaatamata loa puudumisele, kusjuures apellant täitis

samu ülesandeid ilma loa olemasoluta. Riigisaladusele juurdepääsuloa puudumise põhjendusel

ei saa jätta inimest ametisse nimetamata ja sõlmida temaga selle asemel töövõtuleping.

KVÜÕA käitumine, kus inimesed vormistatakse kuni riigisaladusele juurdepääsuloa

väljastamiseni tööle töövõtulepinguga, on õigusvastane ja isikute õigusi rikkuv. Sellise

käitumise õigustamiseks peab olema konkreetne seadusesäte.

Kohus on rikkunud halduskohtumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi.

Lahendis nr 3-3-1-79-04 leidis Riigikohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt lasub kohtul

kohustus välja selgitada kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud.

Halduskohtul on vastavalt HKMS § 16 lg-le 2 õigus koguda tõendeid omal algatusel.

Kohus ei nõudnud välja Kaitseväe juhataja käskkirju, milledest vastustaja sõnul peaks

selguma, et ametisse ei saa isikut nimetada enne, kui talle on väljastatud riigisaladusele

juurdepääsuluba.

Arusaamatuks jääb kohtu väide, et puuduvad andmed teiste koossisuväliste ametnike

soodsama kohtlemise kohta vastustaja poolt võrreldes kaebuse esitajaga. Apellandil puuduvad

võimalused selliste tõendite esitamiseks. Kohus oleks pidanud apellandi kui nõrgema

protsessiosalise puhul ise olema aktiivsem ja vastavad tõendid vastustajalt välja nõudma, mitte

tuginema KVÜÕA kirjale, kuna see ei kirjelda adekvaatselt tegelikku olukorda. Kirjas on välja

toodud palgaastme palgamäär, diferents, lisatasu teenistusaastate eest ja lisatasu akadeemilise

kraadi eest. ATS § 9 lg 3 lubab maksta ka lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise või

nõutavast tulemuslikuma töö eest. Praktikas maksti kõikidele KVÜÕA KV SIVAK töötajatele

lisatasu seoses küberkaitsekeskuse loomisega kaasnevate täiendavate ülesannetega. Ka

apellant täitis ülesandeid, mis tulenesid küberkaitsekeskuse loomisega, seega oleks ka tema

saanud ametisse nimetamisel sellele vastavalt lisatasu. Et saada adekvaatset pilti KVÜÕA KV

SIVAK töötajatele makstud tasudest, pidanuks kohus välja nõudma palgajuhendi ning

palgalehed ja neid omavahel kõrvutama. Töötajate ja teenistujate palk oli suurem, kui

palgajuhendist nähtuv.

HKMS § 16 lg 3 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud

jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. TsMS § 232 lg 1

kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte.

Kohus ei ole analüüsinud ega arvestanud KVÜÕA 11.10.2007 ja 30.11.2007 kirju

Kaitsejõudude Peastaabile, milles taotleti P.P. le riigisaladusele juurdepääsuloa väljastamist

kolmeks aastaks ning ka KVÜÕA 23.05.2008 kirja Kaitsejõudude Peastaabile, milles paluti

tühistada riigisaladusele juurdepääsuloa andmise taotlus. Sellega on rikutud TsMS § 442 lg 8

sätestatud nõuet. Kohus ei ole nimetatud tõendeid kohtuistungil vahetult uurinud, millega on

rikkunud HKMS § 19 lg 5 ja TsMS § 243 lg 1 sätestatud kohustust. Samuti ei ole kohus

arvestanud seletusi, mis kinnitavad asjaolu, et KVÜÕA oli kohustatud apellandi ametisse

nimetamise kohta nõuetekohase käskkirja välja andma. Apellandil puudus nimetatud kirjadele

ligipääs, mistõttu ta ei saanud neid ise kohtule esitada ega tea ka seetõttu põhjust, miks

riigisaladusele juurdepääsuloa taotluse tühistamist paluti.

Kohus on ebaõigest hinnanud asjas kogutud tõendeid. Kohus tegi järelduse, et tegemist oli

võlaõigusliku töövõtulepingu alusel tekkinud suhtega. Kohus ei ole küsimuse lahendamisel

arvestanud:

• apellandi seletusi selle kohta, et teda kutsuti just nimelt teenistusse, mitte

töövõtulepingulisse suhtesse;

• vastustaja esindaja istungil antud selgitusi, et ka KVÜÕA tahe oli suunatud P.P.

ametisse nimetamisele;

• apellandi seletusi selle kohta, et teda on varasemalt ilma riigisaladusele

juurdepääsuluba omamata Kaitseministeeriumis nimetatud ametikohale, millel

töötamiseks on nõutav riigisaladusele juurdepääsuloa olemasolu;

• asjaolu, et riigiasutusel puudub õiguslik alus jätta isik ametisse nimetamata

ettekäändel, et isikul puudub riigisaladusele juurdepääsuluba;

• nn töövõtulepingus määratletud ülesannete iseloomu, mis selgelt annab tunnistust

sellest, et tegemist oli jooksvate ülesannetega, mitte töövõtulise iseloomuga

tegevusega;

• tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide formaalsusega.

Nimetatud tõendid ja seletused kogumis kinnitavad, et KVÜÕA on P.P. ametisse nimetamata

jätmisel

käitunud

õigusvastaselt.

Tegelikult

täitis

apellant

alates

05.11.2007

teenistusülesandeid. Kohus ei ole antud juhul kaalunud tõendeid kogumis, vaid andnud

ettemääratult suurema kaalu poolte endi poolt õigussuhtele antud vormile. Töövõtulepingu

vormi kasutamisele on omistatud ette kindlaks määratud kaalukam jõud ning seda

kummutavad tõendid on jäetud käsitlemata.

Kohus ei ole tõendite hindamisel arvestanud poolte ebavõrdset olukorda. Apellant taotles

korduvalt enda koosseisulisele ametikohale nimetamist, kuid ülemus ei olnud nõus, taotlust ei

lastud käiku ja dokumenti ei tekkinudki. Seetõttu ei ole võimalik vastavasisulisi tõendeid

esitada.

P.P. ei vaidlustanud töövõtulepingu sõlmimist põhjusel, et see tähendanuks kiiret töösuhte

lõppu ja ta oleks tööst ilma jäänud. Mõistlik oli leppida lühiaegse töövõtu vormis töösuhtega,

kuna apellant oli veendunud, et paari kuu pärast, kui on tulnud riigisaladusele

juurdepääsuluba, nimetatakse ta ametisse. P.P. oli nõus lühiaegse õiguste rikkumisega selle

nimel, et edaspidi saada korrektne ja tema soovidele vastav ametikoht. Apellant kirjutas ise

avalduse koosseisuvälisele ametikohale kolmeks kuuks nimetamise kohta, kuid tegi seda

seetõttu, et oli terve kuu tööülesandeid täitnud ja soovis selle eest tasu saada. P.P. soovi

nimetada ta koosseisulisele ametikohale ei võetud arvesse ning riigisaladusele juurdepääsuloa

väljastamise taotlus tühistati. Apellant kirjutas avalduse, et saaks vormistatud alus juba tehtud

tööde eest tasu maksmiseks ja mingigi selgus lähimate kuude töösuhte osas. Tööandja oli oma

käitumisega korduvalt selgeks teinud, et muudel tingimustel teda tööle vormistama ei

nõustuta.

Kohus ei ole arvestanud, et apellant oli vormilise töövõtulepingu alusel saanud kindlat igakuist

tasu ning maikuus töötanud teadmisega, et tasu jääb sama suureks, kuna teenistusülesannete

iseloom on kogu perioodi vältel olnud muutumatu. Apellant leiab, et ametisse nimetamise

taotluses ei märgita kunagi palgasoovi, kuna palga suurus pannakse paika eelnevate

töövestluste käigus.

Riigikohus jõudis lahendis nr 3-2-1-13-08 järgmisele järeldusele: „Juhul, kui pooltevahelisel

kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu

tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda ja tööandja ei

tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda

töölepinguks. Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei sõlminud

töölepingut üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping."

Riigikohus on ühemõtteliselt ja selgelt juhindunud poolte ebavõrdsuse eeldusest töösuhtes.

Sellest Riigikohtu lahendist tuleb juhinduda ka teenistussuhetega seonduvates vaidlustes.

Kohus ei ole lõpuni süüvinud kaebuse esitamise põhjusesse. Apellant leidis juba enne rasedust,

et töövõtulepingu vormi kasutamine rikub tema õigusi, kuid siis ei olnud õiguste rikkumise

tagajärg tema jaoks nii kahjulik. Rasedaks jäämine enne ametisse nimetamist tõi antud juhul

kaasa P.P. jaoks olulise kahjuliku tagajärje.

Apellant kinnitab, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et ametikohta, millele teda kutsuti, tegelikult

olemas ei olnud ning vestlusel sellest temale ei räägitud. Asutuse selline käitumine, kus

inimene kutsutakse teenistusse ja temaga lepitakse kokku tingimustes samal ajal, kui vestluse

läbiviija teab, et sellist kohta olemas ei ole ja puudub kindlus, kas koht tuleb, on õigusvastane.

Tegemist on isiku õiguste rikkumisega.

Riigikohtu 23.09.2003 lahendis nr 3-3-4-1-03 asus Riigikohus järgmisele seisukohale:

„Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel ei ole otsustava tähtsusega suhteid reguleerivale

lepingule antud nimetus. Kohus peab tuvastama, milline oli õigussuhte tegelik iseloom; kas oli

tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama

vaidluse."

Eristada tuleb töövõtulepingut ja teenistussuhet, kuid siin on võimalik olukorra samaväärsusest

tulenevalt tuua paralleele töösuhte ja töövõtulepingulise suhte eristamise kriteeriumitega.

Teenistuja õigused suhetes tööandjaga ei saa olla vähemal määral kaitstud, kui töötaja suhe

oma tööandjaga. Olemuslikult on teenistuja suhetes tööandjaga samas positsioonis, mis töötaja

suhetes oma tööandjaga.

Kohtupraktikas on töösuhte ja töövõtulise suhte eristamise alustena eelkõige käsitletud

alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib lepingu kohaselt tööprotsessi; kes määrab töö

tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; kellel lasub töö tegemisega

kaasnev riisiko; kes saab tulu või kasumi; kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni

töötajate koosseisu ning kas ta allub selle sisekorrale. Nimetatud kriteeriume tuleb vaadelda

kogumis lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-3-05 toodule.

VÕS § 635 lõike 1 kohaselt seisneb töövõtulepingust tulenev töövõtja kohustus asja

valmistamises või muutmises või muu kokkulepitud tulemuse saavutamises. Nii, nagu

töölepingu alusel ei ole töötaja kohustuseks reeglina kokkulepitud tulemuse saavutamine, ei

ole see ka teenistuja kohustus teenistussuhtes. Reeglina on töö- ja teenistusülesanded, erinevalt

töövõtulepingulistest kohustustest, jooksvad ning nende eesmärgiks ei ole konkreetse tulemuse

saavutamine. Töövõtja võlgneb tellijale mingi tulemuse, töötaja aga võlgneb tööandjale

tegevuse kui sellise, mitte aga tulemuse.

Apellant täitis kogu KVÜÕA-s teenitud ajal selliseid ülesandeid, mille eesmärgiks ei olnud

konkreetse tulemuse saavutamine, vaid täitis jooksvaid teenistusülesandeid (KVÜÕA KV

SIVAK esindamine nõupidamistel, raamatupidamise algdokumentatsiooni koostamine,

kontrollimine ja õigeaegne esitamine KVÜÕA pearaamatupidajale, riigihangete läbiviimisel

osalemine, KVÜÕA eelarve eelnõu koostamisel ja kaitsmisel osalemine jne).

Apellant leiab, et perioodil 05.11.2007 - 30.04.2008 oli ta KVÜÕA-ga teenistussuhtes, kuna:

•

lepingu sisuks ei olnud mitte asja valmistamine või muutmine ega muu kokkulepitud

tulemuse saavutamine, vaid jooksvate, pidevate teenistusülesannete täitmine,

•

konkreetseid ülesandeid sai ta KV SIVAK administratiivjaoskonna ülemalt, kes vahetult

kontrollis ja juhtis minu tegevust, määrates minu teenistusalase tegevuse sisu (vt Riigikohtu

otsus 3-2-1-65-02),

•

teenistusülesannete eest sai igakuist tasu, mis oli kogu lepingulise vormi ajal muutumatu,

• teenistusülesannete täitmine toimus KVÜOA KV SIVAK ruumides, kasutades ülesannete

täitmiseks KVÜÕA KV SIVAK vahendeid (kontoriruum, kontoritehnika, sidevahendid jne).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-08 leidnud, et isegi selliste töölepingu tüüpiliste tunnuste

puudumine (näiteks kui töö tegemise kohaks on muu koht kui tööandja asukoht, tasu

saamiseks arvete esitamine jne) ei tarvitse igal juhul välistada töölepingu olemasolu ja

tähendada töövõtulepingu olemasolu.

Teenistussuhte olemasolu üle otsustamisel ei saa lähtuda ainuüksi vormist, ka siin tuleb

lähtuda õigussuhte tegelikust sisust. Antud juhul vastas õigussuhte tegelik sisu ametikohale,

mitte töövõtulisele suhtele. Sisuliselt täitis apellant teenistusülesandeid. KVÜÕA ei olnud

täitnud vormilist nõuet ja ametisse nimetamise kohta korrektset käskkirja välja andnud.

Apellant oli faktiliselt teenistusse võetud ja ta täitis teenistusülesandeid, tema väljavalimisega

oli KVÜÕA kaalutlusõiguse teostanud. Et faktiline teenistussuhe tuleb ka nõuetekohaselt

vormistada, ei ole mitte asutuse kaalutlusõigus, vaid seadusest tulenev kohustus. Tegemist on

situatsiooniga, kus asutuse diskretsioon on redutseeritud nullini, kus valik piirdub vaid ühe

alternatiiviga.

Tallinna Halduskohus on haldusasja nr 3-925/2004 otsuses leidnud järgmist: „Kui kohus

tuvastab diskretsiooni redutseerimise nullini, saab kohus haldusorganit kohustada seda ühte

diskretsioonivigadeta otsust vastu võtma." Kuna antud juhul on KVÜÕA apellandi

väljavalimisega ja faktiliselt teenistusülesannete täitmisele võtmisega oma kaalutlusõiguse

teostanud, siis ta oli kohustatud teenistussuhte ka korrektselt vormistama, sest tal ei olnud

selles küsimuses teisi valikualternatiive. Seega antud juhul kohus saab kohustada KVÜÕA

andma välja käskkirja P.P. ametisse nimetamise kohta.

6. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei saa avaliku teenistuse suhe tekkida väljaspool ATS § 2 lg-tes 2 ja 3

nimetatud ametiasutusi. Ametnik on ATS § 6 lg 1 kohaselt ametiasutuse koosseisus ettenähtud

ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 10 näeb ette, et ametiasutuse struktuuri ja

teenistujate

koosseisu

sätestab

üldjuhul

vastava

ametiasutuse

juht,

ministeeriumi

valitsemisalas asuva ametiasutuse puhul minister.

Ametniku ametisse nimetamine või valimine eeldab ameti-asutuses ametikoha olemasolu.

Juhul, kui ametikohta ei ole, siis ei saa ametnikku ametisse nimetada ning ei teki ka avaliku

teenistuse suhet.

ATS § 8 kohaselt ei ole koosseisuvälise ametniku teenistusse võtmiseks ametikoha olemasolu

nõutav. Sellisel juhul täidab koosseisu-väline teenistuja mittealalise iseloomuga ülesandeid.

Apellant eitab järjepidevalt nii seda, et tema ja KVÜÕA vahel oleks olnud kokkulepe

apellandi nimetamiseks koosseisuväliseks teenistujaks, kui ka seda, et tema täitis KVÜÕA-s

mittealalise iseloomuga ülesandeid.

HKMS § 34 lõike 2 järgi on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud

vastuväidete piiridega.

Kuigi apellant taotleb halduskohtu otsuse tühistamist täies ulatuses, ei saa ringkonnakohus

TsMS § 436 lõike 4 ja § 654 lõike 1 koosmõjus (HKMS § 47 lõike 1 kaudu) jätta tähelepanuta

apellandi faktiväiteid sellest, et apellandi ja KVÜÕA vaheline teenistussuhe perioodil

05.11.2007 - 30.04.2008 oli seotud apellandi väidetava raamatupidaja-finantsisti ametikohaga

KVÜÕA SIVAK-is.

Seetõttu ei ole võimalik tuvastada avalik-õiguslikku suhet s. o teenistussuhet apellandi ja

KVÜÕA vahel perioodil 05.11.2007 - 30.04.2008 sellisena, et antud suhe oli olemas apellandi

kui koosseisuvälise teenistuja ja KVÜÕA vahel.

SIVAK-i struktuuris puudus novembris 2007 raamatupidaja-finantsisti ametikoht ning see oli

peamine põhjus, miks apellandiga sõlmiti tööülesannete täitmiseks töövõtuleping.

Kaitseväe juhataja 29.02.2008 käskkirjaga nr 155P loodi SIVAK-i struktuuris alates

01.03.2008 finantsjuhi ametikoht, mis on kõrgema riigiametniku ametikoht riigiteenistujate

ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lg 1 p 1, § 5, § 6 lg 2 p 2 mõttes. ATS § 29 lg 1

kohaselt tuleb antud ametikoht täita avaliku konkursi korras.

KVÜÕA ei korraldanud perioodil 01.03.2008 - 30.04.2008 avaliku konkurssi SIVAK-i

finantsjuhi ametikoha täitmiseks ning kuna apellanti ei nimetatud antud ametikohale, siis ei

tekkinud teenistussuhet KVÜÕA ja apellandi vahele seoses finantsjuhi ametikohaga.

Kuna apellant ei ole väitnud, et tema töövõtulepingust tulenevad ülesanded oleksid muutunud

pärast 01.03.2008, siis on ta ise kaudselt tunnistanud seda, et ta ei täitnud finantsjuhi

ülesandeid.

Kuna alates 01.03.2008 loodud finantsjuhi ametikoht oli kõrgema riigiametniku ametikoht,

mis kuulus täitmisele avaliku konkursi korras, mida aga ei korraldatud, ei olnud apellandil

avaliku teenistuse suhet riigiga.

Halduskohus põhjendas teenistussuhte puudumist asjaoluga, et apellandi ja KVÜÕA vahel oli

sõlmitud töövõtuleping.

Nii töö- või töövõtulepingu sõlmimine kui ka teenistusse võtmine eeldab mõlema poole

nõusolekut lepingu sõlmimise ja selle tingimustega või teenistusse võtmise ja selle

tingimustega.

Kuivõrd apellant sõlmis KVÜÕA-ga 14.12.2007 töövõtulepingu, mida ta kahel korral

pikendas ning kogu lepingu kehtivuse ajal ei vaidlustanud seda, et temaga sõlmiti

töövõtuleping, siis nõustus apellant sellega, et teda ei võeta teenistusse, vaid et temaga

sõlmitakse töövõtuleping.

Apellatsioonkaebuses nimetatud tõendid on vastuolus vastustaja poolt esitatud tõenditega selle

kohta, et kuni 29.02.2008 puudus SIVAK-is ametikoht, millele apellanti oleks saanud

nimetada. Kuivõrd alates 01.03.2008 loodud ametikoht oli kõrgema riigiametniku ametikoht,

mida oleks saanud täita üksnes avaliku konkursi korras ning sellist konkurssi ei korraldatud,

siis ei olnud võimalik apellanti nimetada ka finantsjuhi ametikohale.

Arusaamatuks jäävad apellandi väited uurimispõhimõtte rikkumise kohta halduskohtu poolt.

Halduskohus ei pidanud apellandi kasuks uurimispõhimõtet teostama, kuna kohtutele esitatud

kaebustest on näha, et apellant suudab ise orienteeruda tööõiguses, avaliku teenistuse ja

kohtumenetluse õiguses või on ta kasutanud õiguslikke eriteadmisi omava isiku abi.

KVÜÕA 23.05.2008 kiri Kaitsejõudude Peastaabile ei oleks muutnud halduskohtu otsuse

resolutsiooni teenistussuhte osas, kuna 23.05.2008 kiri ei muuda olematuks apellandi ja

KVÜÕA vahel 14.12.2007 sõlmitud töövõtulepingut ja selle hilisemaid muudatusi ning, et

SIVAK-is puudus asjaomane ametikoht, kuhu apellanti nimetada.

KVÜÕA ülema 06.06.2008 käskkiri nr 221P on antud apellandi enda 27.05.2008 avalduse

alusel. Asjakohatud ja kohut eksitavad on väited, et apellant kirjutas avalduse enda teenistusse

nimetamiseks üksnes selleks, et saada 2008. aasta maikuu töötasu. VÕS § 637 ja 638 alusel

oleks saanud apellant esitada nõude KVÜÕA vastu töövõtulepingu alusel tehtud töö eest tasu

maksmiseks ning polnuks põhjust kirjutada avaldust nendel tingimustel, millega apellant

tegelikult nõus ei olnud.

Paljasõnalised on väited, et kuna vastustaja poolt esitatud kirjast ei nähtu lisatasud, siis oleks

apellandile makstav palk olnud suurem. Apellant ei ole näidanud, milliste lisaülesannete eest

oleks KVÜÕA pidanud talle lisatasu maksma. Apellant ei taotlenud halduskohtult ega taotle

ka ringkonnakohtult KVÜÕA palgajuhendi ja SIVAK-i teenistujate ja töötajate palgalehtede

väljanõudmist, seetõttu on apellandi poolt tõstatatud küsimus lisatasude maksmisest

asjakohatu.

Isiku ametisse nimetamine on ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutlusotsus

HMS § 4 lg 1 mõttes. Ametisse nimetamise õigust omav isik on pädev otsustama, kas ta täidab

mingi ametikoha või mitte. Kohus ei saa astuda kaalutlusõiguse alusel tegutseva haldusorgani

asemele ning kohustada teda andma mingit konkreetset haldusakti või sooritama konkreetset

toimingut. Apellant ei ole põhjendanud oma seisukohta, et KVÜÕA vähendas nullini oma

diskretsiooni otsustada apellandi teenistusega seonduvate küsimuste üle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2008 otsus tuleb jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja

HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtuga,

et

apellant

ei

olnud

ajavahemikul

05.11.2007 – 30.04.2008 ametisse nimetatud ametnik, abiteenistuja ega koosseisuväline

teenistuja. SIVAK-s puudus raamatupidaja-finantsisti ametikoht. Seoses sellega sõlmiti

apellandiga tööülesannete täitmiseks 14.12.2007 töövõtuleping nr 168/2007. Selles olid

loetletud töövõtja ülesanded, tellija ja töövõtja kohustused ning saadav tasu. Sõlmitud

töövõtulepingut on kahel korral muudetud, lepingut on veebruaris 2008 pikendatud kuni

01.08.2008. Lepingul ja nende lisadel oli apellandi allkiri lepingu tingimustega nõustumise

kohta. Seega oli P.P. teadlik ja nõus töövõtulepingu sõlmimisega, selle tingimustega ja

kehtivusega ning täitis lepingust tulenevaid kohustusi. Seda kinnitavad ka töö üleandmise-

vastuvõtmise aktid. Kuna SIVAK-s puudus kuni 01.03.2008 raamatupidaja-finantsisti (alates

1.03.2008 finantsjuht) ametikoht, siis ei saa rahuldada apellandi taotlust lugeda ta

koosseisuliseks raamatupidaja-finantsistiks alates 05.11.2007. Asja materjalide kohaselt on

SIVAK

taotlenud

26.09.2007

Kaitsejõudude

Peastaabi

personaliosakonna

ülemalt

raamatupidaja-finantsisti ametikoha loomist, kuid sellist ametikohta 2007. a ei loodud.

Samuti leiab ringkonnakohus, et ka alates 1.03.2008 ei saanud apellanti nimetada finantsjuhi

ametikohale. Finantsjuht kuulub kõrgemate riigiametnike hulka, millised ametikohad

kuuluvad täitmisele avaliku konkursi korras. Kuna KVÜÕA ei korraldanud ajavahemikul

01.03.2008 – 30.04.2008 konkurssi SIVAK finantsjuhi ametikohale ning apellanti ei

nimetatud finantsjuhi ametikohale, siis ei tekkinud apellandil avaliku teenistuse suhet riigiga.

27. mail 2008 on P.P. esitanud KVÜÕA ülemale avalduse, milles ta palus end tööle võtta

SIVAK

koosseisuvälise

vanemraamatupidaja

ametikohale

alates

1.05.2008

kuni

31.07.2008. KVÜÕA ülema käskkirjaga 06.06.2008 nr 221P loeti apellant ametisse

nimetatuks KVÜÕA KV SIVAK koosseisuväliseks vanemraamatupidajaks ajavahemikul

01.05.2008 – 31.07.2008 kuupalgaga 12 869 krooni.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega nagu oleks tal alust nõuda alates 01.05.2008

vähemmakstud töötasu hüvitamist. Võttes isiku teenistusse kas koosseisulise või ka

koosseisuvälise ametnikuna tuleb tööandjal lähtuda palgajuhendist, mille kohaselt on

kooseisulise vanemraamatupidaja palgaks 12 869 krooni. Töövõtulepingu puhul sõltub töötasu

suurus poolte kokkuleppest. Seega puudub apellandil, kes nimetati koosseisuväliseks

vanemraamatupidajaks, õigus nõuda sama töötasu, mida ta sai töövõtulepingu alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus ei ole

analüüsinud ja arvestanud KVÜÕA 11.10.2007 ja 30.11.2007 kirju Kaitsejõudude Peastaabile,

millega taotleti apellandile riigisaladusele juurdepääsuloa väljastamist kolmeks aastaks ning

KVÜÕA 23.05.2008 kirja Kaitsejõudude Peastaabile, milles paluti tühistada riigisaladusele

juurdepääsuloa andmise taotlus ja on sellega rikkunud TsMS § 442 lg 8. Ringkonnakohtu

arvates ei oma need kirjad asja lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Esitatud taotlustest

nähtuvalt on riigisaladusele juurdepääsu luba taotletud töövõtulepinguga seoses ja see on

seotud ka taotlusega muuta SIVAK koosseisutabelit mida aga ei muudetud. Riigisaladusele

juurdepääsupiirangu taotluse tühistamise avaldusest ei nähtu selle seos apellandiga.

Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebusega selles, et kohus on ebaõigesti

hinnanud asjas kogutud tõendeid. Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu hinnangutega kogutud

tõenditele, ei anna veel alust väita, et kohtu järeldused ei vasta kogutud tõenditele.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud (riigilõiv 80 krooni) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude

taotlust ei ole esitanud.

Ivo Pilving Maili Lokk Agu Timmi