2-08-62776/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev osaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

09. veebruaril 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-62776 Tsiviilasi K I hagi G I vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K I (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja: G I (isikukood xxxxxxxxxxx, postiaadress xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi abielu lahutamise osas rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada K I (isikukood xxxxxxxxxxx) ja G I (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti 12. juulil 2002.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 183. Pärast abielu lahutamist jätta K I perekonnanimeks I.

3. Abielu lahutamise nõude lahendamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

26.09.2008.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja K I hagi G I vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 13.10.2008.a kohtumäärusega hagi oli menetlusse võetud.

02.02.2008.a esitas kostja avalduse, milles võttis hagi abielu lahutamise osas õigeks ning teatas, et ta volitab oma ema S I (sünd. xxxxxxxx) võtta kõik antud asja menetlusdokumendid vastu aadressil xxx. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi abielu lahutamises kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtule esitatud avalduses haginõuet abielulahutuse osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kooskõlas TsMS § 450 lg 1 sätestatuga kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuna kostja võttis abielu lahutamise nõude õigeks, siis leiab kohus, et abielu lahutamise osas saab lõpetada menetluse õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Ühisvara jagamise nõude osas menetlus jätkub.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kostja on antud haginõude õigeks võtnud.

Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Sellest tulenevalt otsustas kohus jätta abielu lahutamise nõude lahendamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442,

444 lg 4, 630 lg 1, 632 lg 1.

Fred Fisker Kohtunik