2-08-78679/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-08-78679

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruaril 2009.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-78679 Tsiviilasi AS X hagi L. K. V. ja A. V. vastu võlgnevuse

39 615,07 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx, asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ); Esindaja: M. L. Kostja : L. K. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx )

A. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlusvorm Kuna kostjad võttsid hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning TsMS §162, §173, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632,

kohus o t s u s t a s :

Rahuldada AS X hagi L. K. V. ja A. V. vastu täies ulatuses.

2 (4) Välja mõista L. K. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja A. V. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas kolmkümmend üheksa tuhat kuussada viisteist ( 39 615 ) krooni 07 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kaks tuhat (2 000) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (11.02.2009.a.).

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Hageja nõue

Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.11.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas

30 000 krooni ja 04.09.2007.a. suurendati laenusummat veel 20 000 krooni võrra, seega said kostjad laenu kokku 50 000 krooni, intressiga 16% aastas laenujäägilt, laenu tagastamise lõpptähtajaga 07.11.2010.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 07. kuupäevaks. Laenumaksete tähtaegselt tasumata jätmise korral leppisid pooled kokku viivisemääras 9% aastas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 39 615,07 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2 000 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik 01.12.2008.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 28 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjad on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades hageja nõude arvestuslikku õigsust ning nõustudes menetluskulude kandmisega. Kostjad on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses. Kuna kostjad on kohtule teatanud, et võtavad hagi õigeks ja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus TsMS §403 alusel asja kirjalikus menetluse.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

3 (4) TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-15/ on tõendatud, et 14.11.2006.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr. xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 50 000 krooni, laenuintressiga 16% aastas ning tasumise lõpptähtajaga 07.11.2010.a. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 07. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.12/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina on 37 478,76 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (16% aastas, tasumisega igakuuliselt 07.kuupäevaks), saades intressivõla suuruseks 2 077,37 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks 58,94 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 39 615,07 krooni.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 2 000 krooni /tl.3/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 000 krooni.

4 (4) Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda.

Aare Kaldma kohtunik 11.02.2009.a.