3-08-2013/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2013 Otsuse kuupäev 04.02.2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Danel Parmase kaebus Tartu Vangla direktori 27.08.2008 käskkirja nr 1-4/1149 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.01.2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Danel Parmas, vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

10.10.2008 saabus Tartu Halduskohtule Danel Parmase kaebus Tartu Vangla direktori 27.08.2008 käskkirja nr 1-4/1149 peale ning kahju hüvitamiseks.

21.10.2008.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. 05.11.2008 esitas Danel Parmas kohtule kaebuse täpsustuse, milles taotleb Tartu Vangla direktori 27.08.2008.a. käskkirja nr 1-4/1149 tühistamist ning märgib, et riigilõivu summas 80.- krooni on tasunud tema ema Anna Parmas.

19.11.2008 kohtumäärusega võttis kohus Danel Parmase kaebuse Tartu Vangla direktori 27.08.2008.a. käskkirja nr 1-4/1149 tühistamise nõudes menetlusse. Sama kohtumäärusega tagastas kohus HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel kaebuse kahju hüvitamise taotluse osas, kuna kahju hüvitamise küsimuses oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tasumata oli ka riigilõiv. 19.11.2008 kohtumäärus kaebuse osalise tagastamise osas on jõustunud.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

Danel Parmas palub tühistada Tartu Vangla direktori 27.08.2008.a. käskkiri nr 1-4/1149 . Tartu Vangla direktori 27.08.2008 käskkirja nr 1-4/1149 tühistamist taotleb kaebuse esitaja põhjusel, et tema ei ole väidetavat rikkumist toime ei pannud, karistus on määratud ühepoolsete ütluste alusel ning emotsioonide põhjal. Distsiplinaarmenetluse aluseks olevad ütlused on vastuolus tegelikkusega ja ütlused ei lange omavahel kokku. Miski ei takistanud ütlusi andnud asjaosalistel anda valeütlusi, kuna valeütluste andmisega ei kaasne neile kriminaalvastutust. Ei ole piisav ega kohane lugeda süüdistuse asjaolud tuvastatuks ainult kannatanu või tunnistaja ütlustele tuginedes.

Viibides 01.08.2008.a Tartu Vangla arsti vastuvõtul, saadeti kaebuse esitaja tema väitel ooteruumi ootama vastust Vanglate Haiglasse uuringutele saatmise kuupäeva kohta. Eelnevalt oli kaebuse esitaja korduvalt pöördunud kaebustega oma tervisliku seisundi osas Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, kes eitas tema terviserikke olemasolu ning väitis, et vabaduses teostatud terviseuuringud on valed. Arstiga tekkis vaidlus tervishoiuteenuste tagamise osas, mille käigus kaebuse esitaja kasutas tavalisest kõrgemat hääletooni. Kaebuse esitaja väitel ei kasutanud ta ühtegi ebatsensuurset sõna ei arsti vastuvõtul ega ühegi teise isikuga vesteldes. Valvur, kes oli kaebuse esitaja saatjaks, ei andnud kaebuse esitajale käsklust lahkuda, vaid hakkas otsima arsti, et saada vastust, kas kaebuse esitaja peab arsti ooteruumis ootama. Seletuste andmisest ei ole kaebuse esitaja keeldunud, vaid vastupidi, igale protokollile on lisatud teade sooviga anda seletusi. Kaebuse esitaja taotles koheselt oma väidete tõendamiseks videosalvestiste ülevaatamist, aga tema taotlust ei rahuldatud.

Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et tema osas algatatud distsiplinaarmenetlused on tingitud sellest, et kontaktisik Elar Tarkusel on kaebuse esitaja ja tema perekonna vastu viha juba sellest ajast kui kaebuse esitaja viibis vabaduses. Selle kohta on ta esitanud ka kaebusi ja seetõttu on teda ka ümber paigutatud. Kaebuse esitaja möönab väljendi „uroodikari“ kasutamist, kuid ta ütles seda meditsiiniosakonnast lahkumisel, see väljend ei olnud suunatud kellelegi, vaid ta kasutas seda väljendit seoses sellega, et tema jalatsid lagunesid. Et kaebuse esitajal oli tõsine terviserike, sai Tartu Vangla meditsiiniosakond aru alles siis, kui tal karistust kandes tekkis kõrge palavik ning seetõttu vabastati ta kartserist tervislikel põhjustel.

Tartu Vangla vastuväited kaebusele

Tartu Vangla leiab, et D. Parmase kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata.

D. Parmast karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla direktori 27.08.2008.a käskkirjaga nr 1- 4/1149 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1, 2 ja Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3. nõuete rikkumise eest.

D. Parmase rikkumine seisnes selles, et 01.08.2008.a kella 10.40 ajal viibides meditsiiniosakonnas ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele lahkuda meditsiiniosakonnast, samuti käitus D. Parmas agressiivselt ning kasutas suhtlemisel vanglaametnikega ebatsensuurseid väljendeid. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning punkt 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3. kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

Kaebaja tunnistab ise oma distsiplinaarmenetluse käigus antud seletustes, kui ka kohtule esitatud kaebuses, et arstiga vaidlus tema tervisliku seisundi üle toimus. Samuti tunnistab kaebaja ebatsensuursete sõnade kasutamist, kuigi väidab, et need olid mõeldud tema lagunetavatele jalatsitele, mitte vanglaametnikele. Selline kaebaja väide on väheusutav, kuna oma kaebuses ja seletustes analüüsib ta ise päris pikalt ja põhjalikult, tuginedes sealjuures ka ühele Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendile, seda, kuidas avaliku (sektori) elu tegelane peaks olema kõrgema moraalse taluvusega, seda just oma tööst tulenevalt ning kellel nagu ei peaks nii lihtsalt tekkima moraalne kahju läbi levitatava negatiivse sisuga informatsiooni, mis on isiku au ja hea nime vastu suunatud. Selline arutluskäik viitab otseselt sellele, et ebatsensuursete sõnade kasutamine oli suunatud ametnike, mitte oma jalavarjude suunas. Samas puudub kaebajal vajadus õigustada väidetava moraalse kahju tekitamist, sest kaebajalt ei nõuta moraalse kahju hüvitamist, vaid teda karistati distsiplinaarkorras ebatsensuursete sõnade kasutamise eest suhtlemisel vanglaametnikega.

Samuti ei vasta tõele kaebaja väited, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. Kaebaja poolt pandi distsipliini rikkumine toime 01.08.2008.a ning selle rikkumise fikseerimisest kaebajat teavitati. Samal päeval on kaebaja ise esitanud oma seletuskirja, milles esitas oma esmased seisukohad toime pandud rikkumise kohta. 22.08.08.a teavitas inspektor-kontaktisik E. Tarkus kaebajat sellest, et tema suhtes on algatatud 01.08.08.a toimunud intsidendi suhtes distsiplinaarmenetlus ning kaebaja avaldas, et soovib esitada täiendavaid seletusi toimunu kohta. Kaebajale anti mõistlik aeg oma lisaseletuste esitamiseks ning kui 25.08.08.a palus distsiplinaarasja menetleja tal oma seletused esitada, kaebaja seda ei teinud ning seletuste mitteandmine fikseeriti aktiga. Menetlusnormid ei näe ette, et sellise akti koostamise juures peab olema tunnistaja. Samal päeval tutvustati kaebajale ka distsiplinaarmenetluse protokolli ja kaebaja avaldas soovi lisaütlusi anda. Kaebaja esitas oma lisaseletused 26.08.08.a, milles ta jätkuvalt õigustas enda käitumist aga ei nimetanud ühtegi uut tõendit või asjaolu, mis oleks mõjutanud menetluse tulemust. Alusetud on kaebaja väited, et tema seletustega ei arvestatud, lisa seletuse andmist on distsiplinaarkaristuse käskkirjas kajastatud.

Vastustaja nõustub kaebajaga selles osas, et tunnistajate ülekaalukas arv ei ole määravaks karistuse määramisel. Oluline on kõigi, sh ka süüdistatava poolt antud ütluste sisu ning selle usaldusväärsus. Tartu Vangla ametnikel ei ole mingit isiklikku huvi kirjutada kaebaja kohta lihtsalt niisama ja põhjendamatult ettekannet, eriti arstil, kes just oma tööst tulenevalt mõistab kinnipeetavaid rohkem ning ei solvu kinnipeetava iga tühise hääletõstmise peale. Käesoleval juhul kaebaja kasutas vanglaametnikega suhtlemisel ebatsensuurseid sõnu, segas oma käitumisega arsti tööd, takistades teise kinnipeetava konsultatsiooni, häiris saatmisi teostava valvuri tööd, laskudes sõnavahetusse arstiga peale seda, kui oli saanud korralduse lahkuda meditsiiniosakonnast. Riigikohus on oma 01.03.2007.a otsuses nr 3-2-1-103-06 märkinud, et korraldusele mittealluv kinnipeetav on igal juhul rikkunud VangS § 67 p 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Kaebaja suhtumist ning käitumist iseloomustab ka see, et peale 01.08.08.a toimunud intsidenti on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras vanglaametnikuga suhtlemisel solvavate väljendite kasutamise eest.

Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 27.08.2008.a käskkirja nr 1-4/1149 tühistamiseks puudub alus, D. Parmase distsiplinaarsüütegu on tõendatud, distsiplinaarmenetluse käigus ei ole menetlusnõudeid rikutud, kaebaja on saanud esitada oma seletused, käskkiri on välja antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, kaalutletud ja proportsionaalne. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab Danel Parmase kaebuse rahuldamata.

D. Parmast karistati distsiplinaarkorras Tartu Vangla direktori 27.08.2008.a käskkirjaga nr 1- 4/1149 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega VangS § 67 p 1, 2 ja Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3. nõuete rikkumise eest. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning punkt 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.3. kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud kasutada teiste isikutega suhtlemisel seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Distsiplinaarsüütegu, mille eest Tartu Vangla direktor Danel Parmast 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega karistas, seisnes selles, et 01.08.2008.a kella 10.40 ajal viibides meditsiiniosakonnas ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele lahkuda meditsiiniosakonnast, D. Parmas käitus agressiivselt ning kasutas suhtlemisel vanglaametnikega ebatsensuurseid väljendeid.

D. Parmas eitab talle süükspandava rikkumise toimepanemist. Ta möönab, et võis arstiga suhtlemisel kasutada kõrgendatud hääletooni, kuid ei kasutanud vanglaametnike ettekannetes nimetatud ebatsensuurseid väljendeid. Sõna „uroodikari“ kasutas ta oma lagunenud jalanõude kohta, see väljend ei olnud suunatud vanglaametnikele. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on kolme vanglaametniku ettekanded. 01.08.2008 koostatud ettekandes märgib valvur I. Tselištšev, et tema saatis vahistatu Danel Parmast med.osakonnast kambrisse 2096.

D. Parmas muutus agressiivseks ja kasutas ebatsensuurseid sõnu, mida käratas terve meditsiiniosakonna peale ( tl 22). Valvur H. Kapp märgib 01.08.2008.a. ettekandes, et dr Reet Tammelt meelepärase vastuse mittesaamisel käitus Parmas agressiivselt ja väljendus ebatsensuurselt. Kinnipeetav segas dr Tamme vastuvõttu teise kinnipeetavaga (tl 23). Arst-spetsialist R.Tamme ettekandest nähtub, et kinnipeetav Danel Parmas ei allunud saatja korraldusele ning keeldus meditsiiniosakonnast lahkumast. Kinnipeetav trügis arsti kabinetti karjudes ja sõimates ebatsensuursete sõnadega segades sellega järgmise kinnipeetava isiku konsulteerimist (tl 24). 01.08.2008 seletuskirjas märgib Danel Parmas ka ise, et tal oli vangla arstidega konflikt diagnoosi ja edasiste ravivõimaluste osas ning ta soovib saada selgitust, miks talle ravi ei võimaldata (tl 25).

Hilisemas seletuses (lisaütlustes) eitab Parmas agressiivset käitumist, väidab, et kasutas kõrgendatud hääletooni oma mõtete väljendamiseks, mis ei saanud kedagi solvata. Avaliku elu tegelastel peab Parmase arvates olema solvangute suhtes kõrgem taluvus. Vanglaametnike poolt kirjutatud teda süüstavatele ettekannetele ei saa kaebaja arvates tugineda, sest ametnikud võivad kirjutada ükskõik mida, kuna neid ei ole selle eest võimalik võtta kriminaalvastutusele (tl 18-19). Kohus on seisukohal, et 01.08.2008.a. distsiplinaarsüüteo toimepanemine Danel Parmase poolt on tõendatud.

Kohtul ei ole põhjust pidada kolme vanglaametniku ettekandeid meditsiiniosakonnas toimunud intsidendi kohta ebausaldusväärseks. Konfliktsituatsiooni vangla meditsiiniosakonnas 01.08.2008 seoses erimeelsustega terviseuuringute ja ravivõimaluste üle vanglas ei eita ka kaebuse esitaja ise. Distsiplinaarmenetlus on viidud läbi menetlusnõudeid järgides. Kaebuse esitaja väide, et asja menetluses on osalenud inspektor-kontaktisik Elar Tarkus, kellega kaebajal on halvad suhted, ei vasta tegelikkusele. Distsiplinaarmenetluse on läbi viinud inspektorkontaktisik Veronika Romanenkova (tl 12).

VangS § 67 p 1 sätestatud allumiskohustuse mittetäitmine on vangla julgeolekut ja sisekorda ohustav raske distsiplinaarüleastumine. D. Parmasele määratud karistus – kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks vastab kohtu arvates toimepandud süüteo raskusele. Danel Parmas viibib Tartu Vanglas vahistatuna. Vastavalt VangS § 101 lg-le 1 ei ole erisusi vahistatute ja muude kinni peetavate isikute (süüdimõistetute) suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Kohaldatakse VangS § 64 sätteid. VangS § 100 lg 1 p 3 alusel võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusena kuni 30 ööpäevaks kartserisse paigutamist. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 6 jätab kohus Danel Parmase kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik