2-08-66707/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-66707

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-08-66707

Tsiviilasi

AS EMT

hagi

Lea

Sarapu

vastu

5 499,36

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 750,18 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095

Tallinn);

-

hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht

Rävala pst 5, 10143 Tallinn);

-

kostja Lea Sarapu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Lea Sarapu’lt AS EMT kasuks võlgnevus 2 750,18 krooni (kaks tuhat

seitsesada viiskümmend krooni ja kaheksateist senti), viivis 2 274,18 krooni (kaks tuhat

kakssada seitsekümmend neli krooni ja kaheksateist senti) ning sissenõudetasu 475

(nelisada seitsekümmend viis) krooni.

3. Välja mõista Lea Sarapu’lt AS EMT kasuks menetluskulud 1 250 (üks tuhat kakssada

viiskümmend) krooni.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

8. oktoobril 2008. a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi Lea Sarapu vastu 5. jaanuaril 2005. a

sõlmitud liitumislepingu ja 12. detsembril 2005. a sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga

müügilepingu alusel tekkinud võlgnevuste nõudes, kogusummas 5 499,36 krooni (põhinõue

2 750,18 krooni, viivise nõue 2 274,18 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni). Hageja palub kostjalt

välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 5 499,36 krooni, riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud

1 000 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib

tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest

arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada

neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise

korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate)

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 20. oktoobril 2008. a (tl 29). Samas ei ole kostja

määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

29. jaanuaril 2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja

hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks tagaseljaotsuses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS § 82 lõikele 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei

tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6

kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113

lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 5. jaanuari

2005. a liitumislepinguga (tl 7-8), 12. detsembri 2005. a järelmaksu müügilepinguga (tl 9-11),

28. septembri 2006. a võlanõudega (tl 12), 31. juulil 2006. a, 31. augustil 2006. a ja 28. septembril

2006. a kostjale esitatud arvetega (tl 13-15), teenustasude hinnakirjaga (tl 16-17) ning väljavõttega

EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 18-22).

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113

lg 1 ja § 115 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Lea Sarapu vastu 5 499,36

krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati 8. oktoobril 2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud

menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsiooni § 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab

hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas

menetluskulud kostja. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses

kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud 1 000 krooni, kokku 1 250 krooni.

Kohtunik