2-08-3934/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-3934

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-3934

Tsiviilasi

BIGBANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS)

hagi A.T. vastu 114 961,73 krooni ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

70 524,03 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

hageja lepinguline esindaja Marko Kutman (postiaadress

Rüütli 23, 51006 Tartu);

-

kostja A.T.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A.T. BIGBANK AS kasuks 97 098,58 krooni, millest 70 524,03 krooni on

tagastamata krediidisumma, 8 058,71 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu, 18 215,84 krooni viivis perioodi eest

23. jaanuar 2007. a kuni 27. jaanuar 2008. a ning viivis tagastamata krediidisummalt

alates 28. jaanuarist 2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

25,18 % tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud A.T. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lõige 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE

31.01.2008. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi A.T. (kostja) vastu

22.08.2006. a

sõlmitud

tarbijakrediidilepingu

nr 0604786/96st

ja

11.09.2006. a

sõlmitud

kokkuleppe nr 1 alusel hageja poolt kostjale antud krediidi võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel sai

kostja hagejalt 71 548,88 krooni krediiti. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud maksma hagejale

intressi 25,07 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepinguperioodi eest 179 260,04

krooni. 11.09.2006. a sõlmitud kokkuleppega kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise seisuga on

tal täitmata rahalised kohustused hageja ees summas 250 808,92 krooni, millest intress summas

179 260,04 krooni annulleeriti. Kokkuleppega muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates

11.09.2006. a loeti uueks intressimääraks 25,18 % uuelt krediidisummalt aastas. Kogu

lepinguperioodi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 180 528,47 krooni. Kostja ei täitnud

nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt

maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles

23.01.2007. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse

114 961,73 krooni, millest 70 524,03 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 058,71 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 300 krooni lepingu sõlmimise tasu, 22 084,18 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis ja 14 294,81 krooni leppetrahv. Veel palub hageja mõista kostjalt

alates 28.01.2008. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,18 %

tagastamata krediidisummalt aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse

tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,18 %

viivist tagastamata intressi summalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib

tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta.

Hageja on taotlenud hagis (punkt 5) tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus

tegi

kostjale

ülesandeks

hiljemalt

neljateistkümne

(14)

päeva

jooksul

hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited

hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata

jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et

menetlusdokumendid on 22.09.2008. a vastu võtnud kostja ema S.T. (tl 46). Kohus loeb TsMS

§ 322

lõike 1

alusel

menetlusdokumendi

kostjale

kättetoimetatuks

menetlusdokumendi

kättetoimetamisega kostja emale. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).

Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist.

VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lõike 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Vastavalt VÕS § 415 lõikele 1 tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

VÕS § 421 sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

tarbijakrediidilepinguga (tl 12-13), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 14-16), BIG Pank AS

krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 17-19), kokkuleppega nr 1 (tl 23-24), kokkuleppe nr 1

maksegraafikuga (tl 25-27), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 28-30),

07.11.2006. a ja 07.12.2006. a meeldetuletuskirjadega (tl 31-32), 28.12.2006. a lepingu ülesütlemise

hoiatusega (tl 33), 23.01.2007. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 34) ning BIG Pank AS

kehtestatud hinnakirjaga (tl 35).

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

Kohus

märgib,

et

Riigikohus

selgitas

14.01.2009. a

kohtuotsuses

nr 3-2-1-120-08

tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna VÕS § 415 lõige 1 reguleerib

ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb

jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 14 294,81 krooni väljamõistmiseks. Samuti

kuulub ümberarvestamisele viivis perioodi eest 23.01.2007. a kuni 27.01.2008. a, sest hageja on

arvutanud viivist rahaliste kohustuste, mille hulgas on ka leppetrahv ja võla sissenõudmisega seotud

kulu (mida hagis ei nõuta), tasumisega viivitamiselt. Õiguslikult on põhjendatud arvutada viivist

summalt 71 774,03 krooni (86 968,84 – 14 294,81 – 900) ja peale kostja poolt 950 krooni tasumist

summalt

70 824,03

krooni.

Hageja

viivise

nõue

kokku

on

18 215,84

krooni

((6,69 + (71 774,03 x 25,18 % /365 x 275) + (70 824,03 x 25,18 % /365 x 94)). Täiendavalt lisab

kohus, et alates 01.01.2009. a on TsMS § 461 lõige 4 kehtetu, mistõttu ei kuulu rahuldamisele

hageja nõue mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks

muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 25,18 % viivist tagastamata intressi summalt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113

lg 1 ja 6, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1, § 421 ning TsMS § 367, rahuldab kohus

tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi A.T. vastu 97 098,58 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik