2-01-168/39 · 2-01-168/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

restoranihoone (lammutatud) omanikuna registrisse AS Demiringo (pankrotis). märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

2-01-168/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

Keywords

AI generated

weighting of the starting amount bank charges balance of payments basic amount equipment cost foreign reserves

AI generated

2-23-614/13

Lõpetada K. R. (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Vabastada pankrotihaldur Anne Tammer pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest K.

2-20-14936/42

A Mi (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 12.10.2020 Harju Maakohtule hagi Trof Capital OÜ, J D vastu müügilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste, nõusolekute andmisele kohustamiseks paranduskannete tegemiseks kinnistusraamatus ning tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, mille kohus rahuldas 14.10.2020 kohtumäärusega. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 27.11.2020 määrusega menetlusse.

2-05-23867/2

Aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur esitas kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank vastu nõudega tunnustada Osaühingu S (pankrotis) (registrikood: xxx, asukoht: Ehitajate 126A, 30222, Kohtla – Järve linn, pankrotihaldur: T V) pankrotimenetluses Aktsiaseltsi Julianuse Inkasso Agentuur nõuet summas 195 131.60 krooni, millele oli nõuete kaitsmise koosolekul põhjendamatult vastu vaielnud võlausaldaja, Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 05.juuli 2004.a. kohtuotsusega välja Osaühingu S (pankrotis) (registrikood: xxx, asukoht: Ehitajate 126A, 30222, Kohtla – Järve linn, pankrotihaldur: T V) pankroti. Osaühingu S (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 21.detsembril 2004.a. algusega kell 09.00 Jõhvi linnas, Rahu tn.3 Maksu – ja Tolliameti Ida Maksu – ja Tollikesksuse ruumides. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles Aktsiaseltsi Julianuse Inkasso Agentuur nõudele Osaühingu S (pankrotis) pankrotimenetluses vastu üks võlausaldajatest, Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank, mille tõttu jäi Aktsiaseltsi Julianuse Inkasso Agentuur nõue nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmata ja seega ka tunnustamata. Aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur sai Osaühingu S (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude omanikuks vastavalt Aktsiaseltsi Julianuse Inkasso Agentuur ja Aktsiaseltsi Vest – Wood Eesti vahel 06.mail 2004.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingule, mille kohaselt võlgnes Osaühing S (pankrotis) Aktsiaseltsile V – W Eesti põhivõlga summas kokku 180 610.52 krooni. Osaühingul S (pankrotis) tekkis võlgnevus, kuna ta jättis tasumata tema poolt ostetud puidu eest järgmiselt: arve nr.108933 24.oktoobrist 2003.a. summas

2-17-14044/43

Lõpetada võlgniku North Gate Timber OÜ (pankrotis, registrikood 12771760) registriosakonnast kustutamine teha ülesandeks pankrotihaldurile Oliver Ennok.

2-05-23909/8

Tallinna Linnakohtule ( alates 01.01.2006.a.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse tegemise aeg ja

koht

27.jaanuar 2009. a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja numb

Tsiviilasja number

er

2-01-168

Tsiviilasi

AS Demiringo (pankrotis) hagi H A’i vastu ostu-

müügilepingu kehtetuks tunnistamises.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Demiringo (pankrotis), reg.kood 10266532,

asukoht Aia tn. 17, Narva-Jõesuu 29002, Ida-Virumaa,

seaduslik esindaja kohtuotsuse alusel pankrotihaldur E S,

isikukood xxxx, asukoht xxxx

Kostja: H A, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

esindaja vandeadvokaadi vanemabi V P , Advokaadibüroo

Heta, asukoht Rüütli 4, Tallinn 10130, Harjumaa.

Kohtuistungi toimumise

aeg

Istungil osalesid

17.12.2008.a.

hageja esindaja, kostja esindaja

Resolutsioon:

Tunnistada AS

Tunnistada AS Demiringo

Demiringo

Demiringo (pankrotis) pankrot

(pankrotis) pankrot

(pankrotis) pankrotimenetluses tagasivõitmise

imenetluses tagasivõitmise

korras kehtetuks AS

korras kehtetuks AS Demiringo

Demiringo

Demiringo ja

ja

ja H A

H A

H A’i’i’i’i vahel

vahel

vahel 13

13.0

.0

.07.1999

1999

1999.a. sõlmitud

.a. sõlmitud

.a. sõlmitud notariaalne

notariaalne

ostu

ostu-müügileping

müügileping

müügileping. . . .

Mõista restoranihoone (lammutatud), asukohaga Pargi tn.1 Narva

Mõista restoranihoone (lammutatud), asukohaga Pargi tn.1 Narva-Jõesuus

Jõesuus

välja

välja H A

H A

H A’i’i’i’i omandist AS

omandist AS

omandist AS Demiringo (pankrotis) pankrotivarasse.

Demiringo (pankrotis) pankrotivarasse.

Teha

vararegistris

vara

omaniku

osas

muudatuskanne

ning

kanda

Teha

vararegistris

vara

omaniku

osas

muudatuskanne

ning

kanda

Teha

vararegistris

vara

omaniku

osas

muudatuskanne

ning

kanda

Teha

vararegistris

vara

omaniku

osas

muudatuskanne

ning

kanda

restoranihoone (lammutatud)

restoranihoone (lammutatud) omanikuna registrisse AS Demiringo (pankrotis).

omanikuna registrisse AS Demiringo (pankrotis).

Tunnistada

Tunnistada H A

H A

H A’il õiguse puudumist tagasi nõud

’il õiguse puudumist tagasi nõud

’il õiguse puudumist tagasi nõuda tema poolt 13.07.1999.a.

a tema poolt 13.07.1999.a.

lepingu järgi tasutud 120 000 krooni.

Välja mõista

Välja mõista H A

H A

H A’ilt, isikukood

’ilt, isikukood

’ilt, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, ekspertiisi maksumuse katteks

ekspertiisi maksumuse katteks

riigituludesse

riigituludesse 2 360

2 360

2 360 ( ( ( (kaks

kaks

kaks tuhat k

tuhat k

tuhat kolm

olm

olmsada

sada

sada kuuskümmend

kuuskümmend

kuuskümmend) krooni.

) krooni.

Välja mõista

Välja mõista H A

H A

H A’ilt, isikukood

’ilt, isikukood

’ilt, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, AS Demiringo (pankrotis) kasuks ja

AS Demiringo (pankrotis) kasuks ja

õiguabikulude katteks

õiguabikulude katteks 6 000

00 (k

(k

(kuus

uus

uus tuhat) krooni.

tuhat) krooni.

Poolte muus osas tehtud

Poolte muus osas tehtud kohtu

kohtu

kohtukulud jätta poolte endi kanda.

kulud jätta poolte endi kanda.

Selgitada,

et

ekspertiisimaksumuse

summa

tuleb

kanda

Selgitada,

et

ekspertiisimaksumuse

summa

tuleb

kanda

Selgitada,

et

ekspertiisimaksumuse

summa

tuleb

kanda

Selgitada,

et

ekspertiisimaksumuse

summa

tuleb

kanda

Rahandusm

Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Pangas või nr.

inisteeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Pangas või nr.

221023778606 AS Hansapangas, viitenumbriga 2800049900.

Ekspertiisimaksumuse hüvitamise osas saadetakse kohtuotsus täitmiseks

Kohtute Raamatupidamiskeskusele Lai tn. 11/13

Kohtute Raamatupidamiskeskusele Lai tn. 11/13 Tartus.

Tartus.

Hagi tagamine

Hagi tagamine Narva Linnakohtu 08.10.2001.a. määruse alusel, millega hagi

Narva Linnakohtu 08.10.2001.a. määruse alusel, millega hagi

tagamiseks kohaldati

tagamiseks kohaldati H A

H A

H A’ile kuuluvatele ehitistele

’ile kuuluvatele ehitistele

’ile kuuluvatele ehitistele-rajatistele (restoranihoone,

rajatistele (restoranihoone,

lammutatud) asukohaga Narva

lammutatud) asukohaga Narva-Jõesuu linn Pargi 1,

Jõesuu linn Pargi 1,

Jõesuu linn Pargi 1, ehitisregistri kood 1

ehitisregistri kood 1

ehitisregistri kood 118006900,

8006900,

vara käsutamise keelumärget,

vara käsutamise keelumärget, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsus hagi tagamise tühistamise osas saata täitmiseks Riiklikule

Ehitisregistrile (Majandus

Ehitisregistrile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Harju 11, Tallinn

ja Kommunikatsiooniministeerium, Harju 11, Tallinn

15072).

Koh

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

tuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

kantselei kaudu

kantselei kaudu 27

27.01

01.200

.200

.2009.a.

.a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

kohtuotsuse

Kohtuotsusele

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

kohtuotsuse

Kohtuotsusele

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

kohtuotsuse

Kohtuotsusele

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

kohtuotsuse

kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates

kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I. Asjaolud.

Hageja esitas 27.09.2001.a. Narva Linnakohtule PankrS § 43 lg. 1 p. 2 alusel

hagi kostja vastu AS Demiringo ja H A'i vahel 13.07.1999.a. sõlmitud notariaalse

ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

12.10.2001.a. esitas hageja kohtule täienduse hagiavaldusele, milles palus

täiendavalt

peale

tehingu

kehtetuks

tunnistamise

kohaldada

vaidlusaluse

13.07.1999.a. tehingu suhtes kahepoolset restitutsiooni ja kohustada kostjat

tagastama 13.07.1999.a. tehingu järgi saadud ehitised.

03.06.2005.a. esitas hageja veel kord täienduse hagiavaldusele, milles palub

tunnistada kehtetuks 13.07.1999.a. ostu-müügilepingu, millega müüdi ehitised-

rajatised

Pargi

Narva-Jõesuus

kostjale

koos

ühepoolse

restitutsiooni

kohaldamisega, mõista nimetatud vara AS Demiringo (pankrotis) pankrotivarasse,

teha vararegistris vara omaniku osas muudatuskanne, kanda ehitiste-rajatiste

omanikuna registrisse AS Demiringo (pankrotis) ning tunnistada H A’il õiguse

puudumist tagasi nõuda hagejalt 13.07.1999.a. lepingu järgi tema tasutud 120 000

krooni.

Hagiavalduse kohaselt 13.07.1999.a. sõlmisid AS Demiringo, esindaja

juhatuse liige N A , ja H A notariaalse ostu-müügi lepingu, mille alusel H A

omandas AS-ilt Demiringo ühekorruselise restorani (lammutatud) kasuliku pinnaga

493,4 m2, mis paikneb 4000 m2 suurusel maatükil, asukohaga xxxx , hinnaga 120

000 krooni.

1. Lepingu objektiks on ehitis - vundament (lammutatud restoranihoone).

Ehitisele on määratud teenindusmaa 4000 m2. Lepingu ese asub Narva-Jõesuu

südalinnas vahetult mere kaldal. Ehitise (vundamendi) olemasolu võimaldab

ehitada endise ehitise mõõtmetes 617 m2 mereranna ehituskeelu vööndis uue

ehitise. See omakorda tõstab ehitatava ehitise ja selle teenidusmaa turuväärtust.

Vastavalt Looduskaitseseadusele Narva-Jõesuu linna piires on ehituskeelu vöönd

200 m tavalisest veepiirist ja lepingu ese jääb selle vööndi sisse. Hoone puudumine

iseenesest väärtustab müüdud lepinguobjekti, kuna võimaldab vara omanikul

projekteerida ja ehitada uue hoone vastavalt oma soovidele endise hoone

vundamendi piires ega pea sõltuma varem ehitatust. Kuna lepinguobjektil puudus

hoone, mida müüa, siis sisuliselt on müügiesemeks ehitusõigus ehituskeelu vööndis

ja ehitisele määratud teenindusmaa, mida on võimalik erastada määratud

teenidusmaa mahus.

AS Demiringo juhatuse liige avaldab lepingus, et lepinguobjekti bilansiliseks

maksumuseks on 120 000 krooni. Tehing kostjaga sooritati lepingueseme

bilansilises maksumusega summas 120 000 krooni.13.07.1999.a. tehingus on xxxx

oleval maal ühe ruutmeetri teenindusmaa hinnaks määratud 30 krooni. Selline

maksumus erineb näiteks samal päeval 13.07.1999.a. hageja ja hagejale tundmatu

J S vahel sõlmitud ostu-müügilepingust, kus lepinguese (paviljon) asukohaga xxxx,

netopinnaga 118 m2, teenindusmaaga 340 m2, müüdi bilansiline maksumusega

hinnas 80 000 krooni. Lepinguesemeks olev paviljon on kergehitus, millel on

vundament, kergmetallist kandekonstruktsioonid ja plekk-katus. Sellisel kujul omas

ehitis ainult null väärtust, kui lammutuskulud ja ehitisest saadava metalli väärtus

on

võrdsed.

Tehingus kujunes aga Aia tn. 12 ehitise teenidusmaa, suurusega 340 m2, ja sellele

ehitise

püstitamise õiguse, kuni endise ehitise vundamendi mõõtmetes, maksumuseks 235

krooni. Võrreldes hageja poolt 13.07.1999.a. sõlmituid tehinguid on selge, et mõlema

tehingu sisuliseks müügiesemeks oleva teenindusmaa ühe ruutmeetri määratud

maksumuse hinnavahe on umbes 6,7 kordselt kostja kasuks. Seega Pargi 1 tehing

toimus selgelt madalama hinnaga kui turuhind, mistõttu on teadlikult kahjustatud

nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve, kuna kostja eelistamise selgeks põhjuseks

oli asjaolu, et kostja on võlgniku lähikondne.

Hageja müüs nii Aia 12 kui ka Pargi 1 ehitised täpselt selle hinnaga, millega

vara oli bilansis arvel. Vara bilansiline maksumus ei tähenda selle vara

turuväärtust raamatupidamisseaduse § 29 lg. 3 järgi. Piiratud kasutuseaga

materiaalne põhivara (ehitis) võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele

soetusmaksumusega, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist

võimaldavatest väljaminekutest. Varade bilansiline väärtus sõltub paljuski tema

soetamise ajast, summast ja amortisatsioonimäärast, mida kasutati vara kulumi

arvestamisel. Saadud bilansiline jääkväärtus ei ole võrdeline vara tegeliku

turuväärtusega. Pargi 1 objektil oli selge vahe tema bilansilise väärtuse ja

turuhinna vahes, mida kinnitab ka ekspertarvamus.

Kohtumenetluse

käigus

on

hageja

tellinud

Eestis

tunnustatud

kinnisvarafirmalt Arco Vara objektile xxxx ekspertarvamuse, mille kohaselt oli

tehingu toimumise ajal 1999.a. juulis xxxx turuväärtuseks umbes 400 000 -410 000

krooni. Eksperdi poolt on vara hinnatud kinnistamata maatüki ja vundamendiga

AÕS tähenduses vallasvarana ning hinnaga selle teenindusmaa 1 m2 kohta umbes

100 krooni. Hindamisaktist tuleneb, et 1 m2 maksumus oleks kõrgem, kui tegemist

oleks AÕS tähenduses kinnisasjaga. Aktis on näidatud ka sellise vara

kinnistamiskulud, milleks oleks 20-25 krooni ruutmeetri kohta, mille võrra oleks

Pargi tn. 1 Narva-Jõesuus asuv vara, selle kinnisasjaks oleku korral, kallim.

2. AS Demiringo müüs H Aile 13.07.1999.a. tehinguga xxxx vara alla

turuhinna. Minimaalne turuhinna ja müügihinna vahe oli minimaalselt 280 000

krooni. Kuna võlgnik müüs kostjale vara alla selle turuväärtuse, siis sellega toimus

võlausaldajate huvide kahjustamine. Ida-Viru Maakohtu 19.04.2000.a. määrusega

algatati AS Demiringo pankrotimenetlus. PankrS § 42 järgi tagasivõitmisel

tunnistab kohus seaduse §-des 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks

tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja

muude õigustoimingutega ning §-des 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist

väljaläinud vara. PankrS § 43 lg. 1 p. 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks võlgniku

tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui

võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. AS Demiringo ja H Ai

13.07.1999.a. tehinguga on teadlikult kahjustatud võlausaldajate huve.

Tehingu toimumise ajal oli võlgnik AS Demiringo sisuliselt maksejõuetu ehk

olukorras, mis on ka sätestatud alates 01.01.2004.a. kehtiva PankrS §-s 1 lg. 3. AS-l

Demiringo puudusid rahalised vahendid oma saabunud ja ka saabuvate

maksekohustuste täitmiseks, võlgniku vara ei katnud tema kohustusi ja selline

seisund ei olnud võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS

Demiringo rasket majanduslikku olukorda tõendavad täitmata võlakohustused

suurematele

kreeditoridele.

Võlgnik

oli

23.12.1997.a.

sõlminud

notariaalse

pandilepingu oma varale (Mereranna hotell) asukohaga Aia tn. 17 Narva-Jõesuus.

Pandilepinguga tagati Carve Investment Ltd (registreeritud USA-s Delaware

osariigis) ja AS Sampo Pank (endine Forekspank) vahel sõlmitud väärtpaberite ostu

ning tagasimüügi lepingust nr. R97/1CI tulenevat võlakohustust. Väärtpaberite ostu

ning tagasimüügi lepingus Carve Investment Ltd esindajaks oli I M

ja

pandilepingu sõlmimisel AS Demiringo esindajaks juhatuse liige N A . 19.02.1999.a.

sõlmiti AS Sampo Pank, Carve Investment Ltd, mida esindas AS Demiringo

nõukogu liige Il M , ja AS Demiringo, mida esindas juhatuse liige N A , vahel

kokkulepe võla tasumise ajatamise ja pandiga koormatud hoone realiseerimise

edasilükkamise kohta. Kokkuleppe kohaselt AS-st Demiringo sai Carve Investment

Ltd kõrval AS Sampo Pank ees solidaarvõlgnik võlasumma 9 503 809 krooni ja 28

senti osas ning AS Demiringo ja Carve Investment Ltd tunnistasid oma võlgnevust

nimetatud summa ulatuses. Ei Carve Investment Ltd ega AS Demiringo ei täitnud

19.02.1999.a. võla tasumise ajatamise kokkuleppest tulenevat maksekohustust,

mida kinnitab AS Sampo Pank poolt AS Demiringo (pankrotis) pankrotimenetluses

esitatud võlanõue ja mis oli summaliselt sama kui oli fikseeritud 19.02.1999.a.

kokkuleppes ehk 9 503 809 krooni ja 28 senti. Nimetatud asjaolu oli kostjale teada.

AS-l Demiringo oli võlakohustus AS-le Eesti Ühispank, kes AS Demiringo

(pankrotis) pankrotimenetluses esitas oma võlanõude, kuna AS-l Demiringo oli

juba saabunud, kuid täitmata võlakohustuseks võlausaldaja ees vähemalt 45 525

krooni laenu põhisumma osas ning koguvõlg 1 878 525 krooni. Nimetatud asjaolu oli

teada kostjale.

AS Demiringo (pankrotis) pankrotimenetluses esitas oma võlanõude AS Eesti

Maapank (pankrotis), kuna AS-l Demiringo oli juba saabunud, kuid täitmata

võlakohustuseks võlausaldaja ees tehingu toimumise momendil 889 371 krooni.

Nimetatud asjaolu oli kostjale teada.

AS Demiringo (pankrotis) pankrotimenetluses esitas oma võlanõude ka

Narva-Jõesuu linn, kuna AS-l Demiringo oli juba saabunud, kuid täitmata

võlakohustuseks võlausaldaja ees tehingu toimumise momendil 1 524 000 krooni,

millest tähtajaks oli tasumata ostusumma 1 024 000 krooni ja leppetrahv 500 000

krooni. Ka nimetatud asjaolu oli kostjale teada.

Seega kostja teadis AS Demiringo raskest majanduslikust olukorrast ning

sellest, et 13.07.1999.a. tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huvisid. AS

Demiringo oli sisuliselt maksejõuetu tehingu toimumise momendiks, ehkki ükski

võlausaldaja ei olnud veel esitanud pankrotiavaldust. AS Demiringo raamatupidaja

Olga Lättemaa kinnitas Ida-Viru Maakohtus tsiviilasjas nr. 2-3131/03 toimunud

menetluses tunnistajana ülekuulatuna, et AS-l Demiringo olid juba 1997.a. sügisest

probleemid ja viivitused maksmisega. Võlgnik AS Demiringo müüs oma vara alla

selle turuväärtuse, püüdes sellega vältida nimetatud vara sattumist AS Demiringo

pankrotipesasse ja selle arvel võlausaldajate nõuete rahuldamist.

3. Võlgnik AS Demiringo otsustas müüa Pargi tn. 1 Narva-Jõesuu vara ilma

enampakkumise või avaliku reklaamita H A’ile. Sisuliselt otsustas AS Demiringo

müüa vara suunatult ainult kostjale, välistades selle müügi kellelegi teisele. Seda

asjaolu kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, milleks on Jõhvi notar Tatjana

Boitsova'le esitatud AS Demiringo dokumendid Pargi tn. 1 Narva-Jõesuu

müügitehingu

sõlmimiseks

ja

tõestamiseks,

mishulgas

on

AS

Demiringo

07.07.1999.a. nõukogu koosoleku protokoll, millest tuleneb, et AS Demiringo

nõukogu on otsustanud müüa objekti Pargi tn. 1 Narva-Jõesuus H A’ile 120 000

krooni eest, kusjuures nõukogu päevakorrale ei esitatud ühtegi teist alternatiivset

ettepanekut vara müügi osas. Vastav otsus objekti Pargi 1 Narva-Jõesuu müügist H

A’ile oli vormistatud AS Demiringo nõukogu otsusena, mille võtsid vastu O L ja Il

M , kes aga on H A’i tütar. ÄS § 322 lg. 3 kohaselt nõukogu liige ei võta osa

hääletamisest, kui otsustatakse kolmanda isiku ja aktsiaseltsi vahelise tehingu

tegemiseks nõusoleku andmist, kui sellest tehingust tulenevad nõukogu liikme

huvid on vastuolus aktsiaseltsi huvidega. Nõukogu liikme I M ja kolmanda isiku H

A’i huvid olid kattuvad. Nende huviks oli, et AS Demiringo vara ostu-müügihind

oleks võimalikult madal. Selline huvi läks ja läheb vastuollu AS Demiringo

huvidega. Notarile oli tehingu sõlmimiseks esitatud ka AS Demiringo nõukogu

liikmete nimekiri, millest nähtub, et AS Demiringo nõukogu liikmeteks olid B , L ja

M . Samuti on esitatud AS Lillesaar üldkoosoleku protokoll nr. 2, millest nähtub AS

Lillesaar nime muutumine AS-ks Demiringo ja nõukogu liikmete valimine. Need

dokumendid tõendavad I M ’i ja O L AS Demiringo nõukogu liikmeks olemist.

Seega kostja oli teadlik, et AS-l Demiringo olid täitmata suured rahalised

kohustused, kuid koostöös AS’ga Demiringo teostas ta Pargi tn. 1 Narva-Jõesuu

vara ostu-müügitehingu ilma vara avaliku müügita, ostes AS Demiringo vara allpool

selle tegelikku turuväärtust, maksimeerides seeläbi aga isiklikku kasu, samas kui

seeläbi kannatasid hageja võlausaldajad. Seega võlgnik AS Demiringo tehinguga

teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.

4. Kostja on PankrS § 49 lg. 1 ja lg. 2 p.-de 1, 2 ja 5 järgi hageja lähikondne,

mida tõendab Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse teatis

26.04.2002.a. nr.2.26/112, mille kohaselt kostja on I M ’i ema ja seega on tema

üleneja sugulane (PankrS § 49 lg. 1 järgi). Kostja on ka ise Ida-Viru Maakohtu

tsiviilasjas

nr.

2-3131/03

õigeks

võtnud,

et

I M on tema tütar. Il M oli tehingu toimumise ajal võlgniku enamusaktsionäriks,

mida kinnitab aktsionäride üldkoosoleku 25.06.1997.a. otsuse protokoll nr. 2 ja

aktsionäride 25.09.1998.a. üldkoosoleku protokoll. Samuti oli I.M nõukogu liige,

mida kinnitab äriregistrile esitatud AS Demiringo nõukogu liikmete nimekiri ja AS

Demiringo 07.07.1999.a. nõukogu koosoleku protokoll, milles selgelt väljendatakse

ka see, et vara kuulub müümisele ainult kostjale ning mitte kellelegi teisele.

Seega I M oli tehingu toimumise momendil võlgniku lähikondseks PankrS §

49 lg. 2 p. 1 ja 2 järgi, olles nõukogu liikmeks ja aktsionär, kellele kuulub rohkem

kui 1/10 aktsiatega määratud häältest. Järelikult PankrS § 49 lg. 2 p. 5 järgi oli

juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks tehingu toimumise ajal ka kostja H A.

Kostja oli teadlik võlgniku raskest majandusolukorrast, kuna ta on võlgniku

enamusaktsionäri ja nõukogu liikme Il M ’i lähikondne. Tehingu tagajärjel võlgniku

enamusaktsionär I M säilitas oma perekonnale (ema kaudu) Pargi 1 Narva-Jõesuus

asuva vara.

5. H A, I M ja N A pidid teadma ja ka teadsid tehingu tegemise ajal, et

võlgnik

on

raskes

majanduslikus

olukorras

ja

tehinguga

kahjustatakse

võlausaldajate huvisid. Ainult nimetatud isikutel oli terviklik ülevaade AS

Demiringo majanduslikust seisundist, kuna isegi AS Demiringo raamatupidajale ja

nõukogu liikmele O L ’le ei olnud teada kõik asjaolud, mis seonduvad AS Demiringo

majandustegevusega. Ida-Viru Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr. 2-3131/03 Olga

Lättemaa tunnistajana ülekuulamisel avaldas, et ta ei mäleta Forekspanga (nüüdne

AS Sampo Pank), AS Demiringo ja Carve Investment Ltd vahelist tehingut või et

nimetatud tehingut oleks hageja raamatupidamises kajastatud, kuigi tehing oleks

pidanud

kajastuma

aastaaruande lisades. Vastavalt raamatupidamisseaduse § 35 lg. 2 materiaalselt

fikseeritavaid teadaolevaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit,

sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse

bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. Raamatupidamisseaduse §35 lg. 3 kohaselt

lubadused või garantiid, mida ei saa materiaalselt fikseerida ja näidata

kohustustena, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustusteks

(kuludeks), näidatakse aastaaruande lisades. Tunnistajal oli olemas ülevaade

hageja

finantsseisundist

selle

rahavoo

aspektist.

Hageja

sai

oma

majandustegevusest sellises mahus tulu, et oli võimalik täita väikesemahulisi

igapäevasest tegevusest tulenevaid kohustusi. Samuti oli tunnistajale teada ainult

hageja otsesed finantskohustused, st. laenud, mis oli saanud hageja, kuid puudus

ülevaade muudest kohustustest. AS Demiringo raamatupidajal O.Lättemaa ei olnud

täit ülevaadet AS Demiringo finantsmajanduslikust seisust, kuna AS Demiringo

enamusaktsionäri I M’i ja juhatuse liikme N A ’i poolt varjati hageja kohustuste

suurust isegi raamatupidaja eest. Kuna N A ja I M ise allkirjastasid erinevate

äriühingute esindajatena AS Sampo Pank, AS Demiringo ja Carve Investment Ltd

vahelise 19.02.1999.a. lepingu, siis neile olid teada kõik asjaolud, mis seonduvad

suure võlakohustusega AS Sampo Pank ees. Kuna hagejal puudusid vastavas

suurusjärgus ehk summas 9 503 809 krooni ja 28 senti rahalised vahendid, siis

hageja oli maksejõuetu ning H A, I M ja N A teadsid, et Carve Investment Ltd ei

ole suuteline täitma oma kohustusi AS-le Sampo Pank ning et vastavasisuline nõue

esitatakse AS Demiringo vastu. Et vältida kõigi AS Demiringo varade üleminekut

võlausaldajate kohustuste täitmiseks, otsustasid kostja, I M ja N A sõlmida Pargi 1

Narva-Jõesuu objekti müügilepingu ning müüa nimetatud vara alla turuväärtuse

kostjale, kusjuures tehingu pooltele oli teada, et see on äriühingu võlausaldajatele

kahjulik. Kostja ja AS Demiringo vastav tegevus oli teadlikuks tegevuseks, kuna

kostja huvides oligi omandada lepinguese alla selle turuväärtuse oma kasu huvides.

Täiendavalt iseloomustab kostja ja AS Demiringo lähikondse I M’i suhteid see, et I

M’i (pankrotis) pankrotihaldur on esitanud 06.02.2004.a. hagiavalduse hagis kostja

vastu I M’i ja kostja vahelise 14.02.2000.a. sõlmitud kinkelepingu kehtetuks

tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et I M, vahetult enne tema vastu rahalise

nõude sissenõutavaks saamist, kinkis oma vara oma emale ehk kostjale, et hoiduda

kõrvale võlakohustuste täitmisest vara müügi teel. Nimetatud tegevus viitab

asjaolule, et kostjat ongi pidevalt kasutatud isikuna, kelle nimele AS Demiringo

lähikondsed vormistasid varasid. PankrS § 49 lg. 4 järgi võlgniku lähikondse puhul

eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate

huve, ja järelikult PankrS § 51 lg. 1 alusel ei ole kostjal õigust nõuda tehingu järgi

võlgnikule antud raha tagastamist.

Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et AS Demiringo ja H A’i

13.07.1999.a. tehinguga on teadlikult kahjustatud võlausaldajate huve ning hageja

palub

tunnistada

kehtetuks

13.07.1999.a.

ostu-müügileping

(registreeritud

not.reg.nr. 5590 all),

millega müüdi ehitised-rajatised xxxx kostjale koos ühepoolse

restitutsiooni kohaldamisega, mõista nimetatud vara AS Demiringo

(pankrotis)

pankrotivarasse

ja

teha

vararegistris

vara

omaniku

osas

muudatuskanne ning kanda ehitiste-rajatiste omanikuna registrisse AS Demiringo

(pankrotis). Samuti tunnistada H A’il õiguse puudumist tagasi nõuda tema poolt

13.07.1999.a. lepingu järgi tasutud 120 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja

mõista hageja kantud kohtukulud ja jätta kohtukulud kostja kanda.

Narva Linnakohtu 08.10.2001.a. määrusega on hagi tagamiseks kohaldatud

H A’ile kuuluvatele ehitistele-rajatistele asukohaga xxxx

vara käsutamise

keelumärget.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 30.11.2001.a. ja 27.06.2007.a. kirjalikes vastustes hagi õigeks

ei võta. Kostja leiab, et 13.07.1999.a. ostu-müügilepinguga, mille esemeks oli Pargi 1

asuv vundament kui vallasasi, ei ole võlausaldajate huve kahjustatud, kuivõrd see

müüdi turuhinnaga. Kostjale teadaolevalt pöördus hageja 15.02.1999.a. kirjaga nr.

23 Narva Kinnisvarabüroo AS poole ja tegi ettepaneku esitada pakkumus osta kaks

ehitist kui vallasasja asukohaga xxxx ja xxxx. 19.02.1999.a. vastuskirjas nr. 8 teatas

Narva Kinnisvarabüroo AS, et pakub objektide Aia 27 eest 75 000 krooni ja Pargi 1

eest 110 000 krooni. Vastuskirjas Narva Kinnisvarabüroo AS selgitab, et Narva-

Jõesuus puudub nõudlus äriotstarbelise kinnisvara järele, kuivõrd elanike

majanduslik seisund on halb. Suuremat hinda nimetatud objektide eest ei saa

pakkuda, kuivõrd maatükid ei olnud müügiks kohandatud, neil puudus

detailplaneering, krundi piirid ei olnud selged jms. Sisuliselt sama kordab ka Narva

Kinnisvarabüroo AS 10.03.2004.a. kiri.

Kostja leiab, et hageja poolt esitatud Kinnisvarabüroo Arco Vara 24.05.2005.a.

ekspertarvamus, milles leitakse, et vundamendiga maatüki, asukohaga Narva-

Jõesuus Pargi 1, ligikaudne turuväärtus 1999.a. juulis oli vähemalt 400 000 krooni

ehk 100 krooni ruutmeeter, ei ole tõendina usaldusväärne ning hageja järeldus, et

müügihinna ja turuhinna vahe oli minimaalselt 280 000 krooni, pole usutav. Kostja

on seisukohal, et Kinnisvarabüroo Arco Vara ekspertarvamus ei ole kostja

hinnangul usaldusväärne ka seetõttu, et selles esitatud turuülevaade on ebapiisav

ega vasta tegelikkusele. Ekspertarvamuses märgitakse vaid, et turu aktiivsus oli

käsitletavas ajavahemikus stabiilne, väikese tõusutrendiga. Kostja on seisukohal, et

1999.a. valitses kogu riigis üldine majanduskriis, mille tõttu nõudlus kinnisvara

järele sisuliselt puudus ning hinnad püsisid madalal. Ka Kinnisvarabüroo Arco Vara

enda ekspertarvamuses märgitakse, et ajavahemikus 1998-2000 toimus vaid 7

müügitehingut kinnisvaraga, kusjuures 1999.a. tehti kõigest kaks tehingut, millest

ühes (arvatavasti ehitis aadressil Aia 12) osales müüjana hageja ise. Samas ei

märgita arvamuses, millisest allikast on tehingute andmed saadud. Samuti pole

märgitud müügiesemeteks olevate maatükkide sihtotstarvet, kuigi maatüki

sihtotstarbest võib sõltuda selle nõudlus ja seega ka hind. Kinnisvarabüroo Arco

Vara ekspertarvamuses esitatud hinnangud maa turuväärtuse kohta Narva-Jõesuus

1999.a. lükkab ümber Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt 30.09.2004.a. koostatud

eksperthinnang nr. 965/094 VK, mis esitati Ida-Viru Maakohtule tsiviilasjas nr. 2-

3131/03,

vaidluses

samade

poolte

vahel.

Kinnisvarabüroo

Uus

Maa

eksperthinnangus leiti, et seisuga oktoober 1999.a. oli Narva-Jõesuus Aia 27 asuva

vundamendiga krundi pindalaga 3184 m2 turuväärtuseks 110 000 krooni ehk seega

34,5 krooni ruutmeeter. Lisaks nimetatud konkreetsele hinnangule sisaldab see

dokument hinnanguid ka üldisele hinnatasemele. Hinnangus märgitakse, et

Kinnisvarabüroo Uus Maa Virumaa infopanga andmetel jäid Narva-Jõesuu linnas

1999.a. elamumaa turuhinnad vahemikku 20-50 krooni ruutmeeter, kusjuures

toodud hinnavahemik kehtib optimaalse krundi suuruse puhul, mida suurem on

krunt, seda enam langeb maa ruutmeetri hind. Arvestades asjaolu, et maatükk

Pargi 1 Narva-Jõesuus on pindalalt umbes 2,7 korda suurem kui kahel maatükil

(1542 m2 ja 1400 m2), mis võeti Kinnisvarabüroo Arco Vara ekspertarvamuses

aluseks keskmise maa turuväärtuse leidmisel, võib sellega olla kostja arvates

samuti mõistlikult põhjendatav, miks ehitise Pargi 1 turuväärtus oli väiksem kui

Arco Vara ekspertarvamuses kasutatud võrdlusobjektidel. Hagiavalduses ei võeta

lõpphinnangu tegemisel arvesse ka asjaolu, et maatükk aadressil Pargi 1 oli

erastamata. Ka see asjaolu peaks kostja hinnangul vähendama ehitise Pargi 1

väärtust maa erastamisel tasutava ostuhinna ja kinnistamiskulude võrra. Kostja

leiab, et Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnang ja Narva Kinnisvarabüroo AS

vastuskiri

seavad

hageja

poolt

esitatud

Kinnisvarabüroo

Arco

Vara

ekspertarvamuse usaldusväärsuse suure kahtluse alla ning lükkavad ümber hageja

väited selle kohta, justkui vaidlusaluse ostu-müügilepingu järgne hind jäi alla

müügieseme turuväärtuse. Kostja on seisukohal, et hind 120 000 krooni ehk 30

krooni ruutmeeter, millega hoone vundament kui vallasasi aadressil Pargi 1 Narva-

Jõesuus 1999.a. müüdi, vastas igati selle eseme turuväärtusele, mistõttu nimetatud

tehinguga ei saadud kuidagi võlausaldajate huve kahjustada. Kuivõrd hageja ei

müünud vaidlusaluse ostu-müügilepinguga Narva-Jõesuus Pargi 1 asuvat ehitist

alla selle turuväärtust, rääkimata tema soovist kahjustada selle tehinguga

võlausaldajate huve, siis jääb küsimus selles, kas kostja teadis või pidi teadma, et

vaidlusalune tehing kahjustab võlausaldaja huve, ainetuks.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja selgitab, et pooled sõlmisid 13.07.1999. a. müügilepingu, mille

alusel kostja omandas hagejalt ehitised-rajatised hinnaga 120 000 krooni. Hageja

pankrotimenetlus algatati 19.04.2000.a. Seega sõlmiti müügileping ühe aasta

jooksul enne pankrotimenetlust. PankrS § 42 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel

§-des 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ning mõistab nende

tehingute ja §-des 45, 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara

pankrotivarasse. PankrS § 43 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku

tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui

võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve. Vaidlus käib

lepingueseme turuväärtuse üle, muus osas vaidlust ei ole ja sellega on nõustunud nii

hageja kui ka kostja, mis nähtub 02.07.2007.a. toimunud kohtuistungi protokollist.

Seega omab tähtsust asjaolu, kas objekt võõrandati turuhinnaga või alla turuhinna.

Vaidlusaluse objekti turuväärtuse väljaselgitamiseks on kohtu poolt määratud

ekspertiis ja Tõnu Kuhi läbi viidud ekspertiisi kohaselt oli objekti turuväärtuseks

tehingu sõlmimisel vähemalt 375 000 krooni. Kuivõrd müügilepingus on

lepingueseme hinnaks märgitud 120 000 krooni, siis võõrandati kostjale lepinguese

ilmselgelt alla turuväärtuse. Kostja on 18.03.2008. a. peetud kohtuistungil seadnud

kahtluse alla ekspertiisiga tuvastatud objekti turuväärtuse. Hageja ei ole kostja

selliste seisukohtadega nõus. Kostja on viidanud asjaolule, et ekspert ei ole andnud

hinnangut Narva-Jõesuu linnas Pargi 1 asuvale ehitisele kui vallasasjale, vaid on

objekti käsitlenud koos selle juurde kuuluva erastamisõigusega. Hageja hinnangul

ongi käesolevas vaidluses oluline selgitada välja lepingu esemeks olnud objekti

turuväärtus, mitte ehitise kui vallasasja turuväärtus ilma erastamisõiguseta. Ka

ekspert on kohtuistungil selgitanud, et vaidlusalune hoone müüdi kui vallasasi,

kuid selle juurde kuulus maa erastamisõigus, mis ühtlasi mõjutab objekti

turuväärtust ning et maa erastamisõiguse väärtust iseseisvalt on pea võimatu välja

selgitada. Hageja peab veelkord vajalikuks märkida, et erastamisõiguse hinna

väljaselgitamine eraldi ei omagi käesolevas vaidluses tähtsust, kuivõrd objekti

müüdi koos erastamisõigusega. Oluline on müügihind, mitte vallasasja ning

erastamisõiguse hinnad eraldi. Isegi juhul, kui lähtuda kostja tõlgendusest ning

arvestada maa erastamiskulu müügihinnast maha, siis jääb lõplikuks hinnaks üle

kahe korra kõrgem hind, kui seda lepingus kokku lepiti. Eksperdi poolt

02.04.2008.a. esitatud lisa kohaselt kuluks vaidlusaluse maa erastamiskuludeks 100

000 - 200 000 krooni, sõltuvalt maa sihtotstarbest. Kuivõrd lepingus ei olnud kokku

lepitud

maa

tulevast

sihtotstarvet,

siis

on

mõistlik

lähtuda

keskmisest

erastamiskulust, milleks on 150 000 krooni. Seega isegi siis, kui lahutada

müügihinnast 375 000 krooni erastamiskulud 150 000 krooni, jääb lõplikuks

müügihinnaks 225 000 krooni, mis on ligi kaks korda kõrgem lepingus märgitud

hinnast. Kostja on täiendavalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et ekspert on

turuhinna

arvutamisel

kasutanud

võrdluseks

kolme

sarnaste

omadustega

objektidega tehtud tehingut, millest kahel juhul müüdi ehitis vallasasjana ning ühel

juhul ehitis kinnisasjana. Eksperdi selgitustest aga nähtub, et ekspertiisi tehes on

nimetatud erisustega arvestatud. Ekspert on teisendanud kinnisasjana hinnatud

objekti hinna ümber nii, et see vastaks vallasasjana müüdava objekti väärtusele.

Seega on ekspertiis ning selle läbiviimisel kasutatud lähteandmed adekvaatsed

hindamaks

vaidlusaluse

objekti

väärtust.

Ekspert,

arvestades

kõiki

asjassepuutuvaid fakte, hindas müügihinnaks vähemalt 375 000 krooni, mis on üle

kolme korra kõrgem lepingus sätestatud hinnast. Kostja kohtuistungil viitas ka

asjaolule, et eksperthinnangu kohaselt oli 1998.-1999.a. Narva-Jõesuus ruutmeetri

hinnaks 50 - 100 krooni. Kostja vastavale taotlusele on ekspert ammendavalt

selgitanud, miks ta ei lähtunud 50-kroonisest ruutmeetri hinnast. Et ekspertiisis on

kajastatud ruutmeetri hindasid kogu Narva-Jõesuus, sh. ka märksa vähem

väärtuslikes asukohtades asuvaid objekte. Kuivõrd vaidlusalune objekt asub mere

ääres ning sellel paikneb vundament, siis on vaadeldav objekt oluliselt

väärtuslikum, kui rohkem sisemaal asuvad ning hoonestamata objektid. Hageja

hinnangul ei muuda kostja poolt kohtuistungil esitatud küsimused ega kahtlused

eksperthinnangu käigus tuvastatud Narva-Jõesuu linnas Pargi 1 asuva objekti

turuväärtust, milleks oli tehingu tegemise hetkel 375 000 krooni. Hageja on

seisukohal, et tehinguga teadlikult kahjustati võlausaldajate huve, sest hageja

võõrandas vaidlusaluse objekti turuhinnast üle kolme korra madalama hinnaga.

Vara võõrandati alla selle turuhinna kostjale põhjusel, et kostja oli müügitehingu

toimumise ajal võlgniku lähikondne PankrS § 49 lg. 1 ja lg. 2 p-de 1, 2 ja 5 järgi. I M,

kes on kostja tütar, oli tehingu toimumise ajal võlgniku enamusaktsionäriks ja

nõukogu liikmeks. Lähtudes PankrS § 49 lg. 2 p.-st 5 oli juriidilisest isikust võlgniku

lähikondseks tehingu toimumise ajal ka H A. Seega kostja näol oli tegemist võlgniku

lähikondsega, kellele võõrandati vara alla selle turuhinna

ning seega on

13.07.1999.a. sõlmitud müügilepinguga teadlikult kahjustatud nii võlgniku kui ka

võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada kehtetuks 13.07.1999.a. sõlmitud

müügileping, millega AS Demiringo (pankrotis) võõrandas H A'ile vara asukohaga

Pargi 1, Narva-Jõesuus, ja mõista nimetatud vara AS Demiringo (pankrotis)

pankrotivarasse, tunnistada H A’il õiguse puudumist nõuda tagasi tema poolt

13.07.1999.a. tasutud 120 000 krooni ning mõista H A'ilt välja menetluskulud AS

Demiringo (pankrotis) kasuks.

Kostja esindaja

Kostja esindaja kohtuistungil selgitab, et kostja jääb oma kirjalikes vastustes

esitatu juurde. Kostja esindaja palub lähtuda ka kostja kirjalikest teesidest ning

jätta hagi täielikult rahuldamata, sest hagi on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja

esindaja selgitab, et kostja ei võta omaks ühtegi hageja faktilist väidet. Hageja

järeldus, et vaidlus käib ainult objekti turuhinna üle, on väär, sest ka muudest

kostja avaldustest nähtuvalt käib vaidlus mitte ainult turuhinna üle, vaid ka

selle üle, mis on hinnangu andmise esemeks ehk tõendamise esemeks. See

tähendab, et kas hinnata tuleks ehitist (vundamenti) või selle teenindamiseks

määratud maatükki. See, et vaidlus ei käi ainult turuhinna üle, tuleneb ka

vastusest hagiavaldusele, millest nähtub, et vaidlus käib ka võlausaldajate

olemasolu või puudumise üle, kelle võimalikke huve 13.07.1999.a. ostu-

müügilepinguga võidi kahjustada. Kostja on vaidlustanud hageja väite, et tehinguga

teadlikult kahjustati võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamine

eeldab, et võlausaldajate nõuded, mis olid olemas pankrotimenetluse algatamise

ajal, olid muutunud sissenõutavaks tehingu tegemise ajal. Hageja ei ole seda asjaolu

tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta kahjustas tehinguga võlausaldajate huve.

Hageja on nimetanud vaid nelja võlausaldaja nõuded, kelle huve tehing väidetavalt

kahjustas, kuid AS Sampo Pank ei olnud hageja võlausaldaja, sest neil puudusid

võlaõiguslikud suhted. Võlgnikuks oli kolmas isik Carve Investment Ltd, kelle

võlakohustust AS Sampo Pank ees tagati hagejale kuuluva puhkekodu Aia 17,

Narva-Jõesuus, pantimisega panga kasuks. AS Eesti Maapank nõuded hageja vastu

olid pandiga tagatud, mistõttu tehinguga ei saanud kahjustada AS Eesti Maapank

huve. Väidetav võlakohustus AS Eesti Ühispank ees oli tehingu tegemise ajal 45

525 krooni. Kuna see summa jäi alla tehingujärgse hinna, ei saanud see AS Eesti

Ühispank

huve

kuidagi

kahjustada. Hagis märgitud võlakohustus Narva-Jõesuu linna ees ei ole selge ning

selle

suurus on ilmselgelt ebaõige. Hageja väidab, et täitmata võlakohustuseks

võlausaldaja ees tehingu toimumise momendil oli 1 524 000 krooni, millest

tähtajaks tasumata ostusumma 1 024 000 krooni ja leppetrahv 500 000

krooni. Hagile lisatud Narva-Jõesuu 27.11.2000.a nõudeavaldusest, mis on

esitatud pankrotimenetluse käigus, nähtub aga, et 1 024 000 oli ostuhind,

mis oli juba tasutud, mitte aga tasumata. Seega hageja väited ei ole kooskõlas

tema enda poolt kohtule esitatud tõenditega. Hageja ei ole tõendanud, kas hagis

nimetatud võlausaldajate nõudeid on pankrotimenetluses üldse tunnustatud.

Hageja poolt esitatud AS-i Arco Vara 24.08.2005.a. ekspertarvamus ei ole tõendina

usaldusväärne ja tuleb jätta arvestamata. Põhjendused on esitatud 26.06.2007.a.

täiendavas vastuses hagile. Ekspert Tõnu Kuhi 18.12.2007.a. arvamus tuleb jätta

arvestamata, kuivõrd selles uuriti asjaolu, mis käesolevas asjas ei ole tõendamise

esemeks. Kostja on seisukohal, et kui tehingu esemeks on ehitis vallasasjana, siis

tuleb seda sellisena ka hinnata, mitte aga samastada seda maatükiga. Kuivõrd

tehingu esemeks oli ehitis, vundament aadressil Pargi 1, Narva-Jõesuus, siis oleks

tulnud seda ka ehitisena hinnata. Eksperthinnang aga anti maatükile. Muu hulgas

samal põhjusel tuleb tõendina jätta arvestamata ka AS-i Arco Vara viidatud kiri.

Põhjendamatu on hageja väide, et tehingu esemeks olev ehitis müüdi kostjale

suunatud pakkumisena. Kostja on esitanud kohtule tõendina kirjavahetuse Narva

Kinnisvarabüroo AS-ga, millest nähtub, et hageja pöördus enne tehingu tegemist

Narva Kinnisvarabüroo AS-i poole ettepanekuga esitada Pargi 1 ehitise kui

vallasasja hinnapakkumine ja millele viimane ka vastas. Võlgnikul ei olnud

kohustust müüa oma vara avalikul enampakkumisel. Pargi 1 ehitis müüdi kostjale

alles pärast Narva Kinnisvarabüroo AS-i hinnapakkumise saamist, kusjuures

kostjale müüdi ehitis kõrgema hinnaga kui Narva Kinnisvarabüroo AS selle eest

pakkus. Põhjendamatu ja paljasõnaline on hageja väide, et tehingu esemeks

sisuliselt oli ehitusõigus ehituskeeluvööndis ja ehitisele määratud teenindusmaa,

mida on võimalik erastada määratud teenindusmaa mahus. Hageja ei ole

tõendanud, et kostjal on võimalus ehitise teenindamiseks määratud maad erastada

ja või ehitada samale vundamendile uus ehitis. Hageja ei ole tõendanud, et

vundament on ehituskõlbulik. Ekspert T K leidis, et tehingu esemeks oleva ehitise

– vundamendi - rahalist väärtust ei ole võimalik määrata. Sellest järeldub, et

tehingujärgne hind 120 000 krooni oli hagejale äärmiselt soodne, kuivõrd müüdi

vähese väärtusega asi väga kõrge hinnaga. Juhul, kui kohus tuvastab, et hageja

kahjustas tehinguga võlasusaldajate huve, siis ei ole ikkagi tõendanud, et hageja

oleks seda teinud teadlikult. Tunnistaja N A ’i ütlustega on lükatud ümber hageja

väide, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve teadlikult. Tunnistaja ütlustest

tuleneb, et tehingu esemeks olev Pargi 1 Narva-Jõesuus olev objekt müüdi eelkõige

selleks, et täita võlgniku kohustusi võlausaldajate ees, sh maksta töötajatele

palkasid.

Kostja märkis juba oma vastuses hagiavaldusele, et hageja peab tõendama

asjaolu, et tehinguga teadlikult kahjustati võlausaldajate huve, millest järeldub, et

kostja on selle asjaolu sisuliselt vaidlustanud. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja

tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, on kostjal õigus saada hageja

pankrotivarast tagasi raha, mille ta tehingu järgi hagejale andis, kuivõrd ei ole

tõendatud, et kostja teadis, et hageja tehinguga teadlikult oleks kahjustanud

võlausaldajate huve. Tunnistaja N A ’i ütlustega on lükatud ümber hageja väide, et

kostja teadis, et hageja tehinguga teadlikult oleks kahjustanud võlausaldajate huve.

Hageja väited, et kostjale olid teada asjaolud võlgniku väidetavate kohustuste kohta

pankade ja Narva-Jõesuu linna ees, on paljasõnalised ja lükatud ümber tunnistaja

N A ütlustega, mille kohaselt kostja ei olnud teadlik hageja majandustegevusest

ega finantsseisundist tehingu tegemise ajal. Paljasõnaline on hageja väide, et

tehingu esemeks oleva ehitise eest hageja müüjana raha ei saanud. Nimetatud väide

ei ole kooskõlas asjas esitatud tõendiga, kuivõrd tehingus hageja kinnitab, et ostja

on tasunud müüjale ostuhinna täielikult enne tehingu sõlmimist, mille saamist

müüja esindaja tõendab oma allkirjaga samal tehingudokumendil.

Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja tõendamata, ning palub jätta see

rahuldamata.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus, hinnanud ajas esitatud dokumentaalseid tõendeid, poolte selgitusi ja

lähtudes pankrotiseaduse sätteist, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada

hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel, alustel ja esitatud tõendeid arvestades.

Kohaldada tuleb enne 01.01. 2004. a kehtinud pankrotiseaduse sätteid. PankrS § 55

kohaselt on halduri ülesanne muuhulgas pankrotivara moodustamine ja valitsemine

ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine. Asjas on oluline, et

tagasivõitmine mõjutab pankrotivara väärtust ja seeläbi võimalikku nõuete

rahuldamise ulatust ehk võlausaldajate huve. Kehtinud PankrS § 42 ja kehtiva

PankrS § 109 sätestab tagasivõitmise mõiste. PankrS § 42 lg. 2 kohaselt

tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Kuni 31.12.2003.a. kehtinud

PankrS § 42 lg. 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel §-des 43, 44, 47 ja 48

sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab

pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §-des 45 ja 46

sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. PankrS § 43 lg. 1 p. 2

tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud ühe aasta

jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult

kahjustas võlausaldajate huve. Seega on kehtinud PankrS § 43 lg. 1 p. 2 puhul

tehingu

tagasivõitmise

nõude

rahuldamise

eelduseks

järgmiste

asjaolude

tuvastamine: tehing on toimunud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse

algatamist; tehinguga kahjustati võlausaldajate huve; võlgnik teadis, et tehing

kahjustab võlausaldajate huve; tehingu alusel on vara võlgniku omandist välja

läinud.

Kehtiva PankrS § 109 lg. 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel §-des

110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg. 1 p. 2

tulenevalt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse võlausaldajate huve. Seega on kehtiva PankrS § 110 lg. 1 p. 2 puhul

tehingute tagasivõitmise nõude rahuldamise eelduseks järgmiste asjaolude

tuvastamine: tehing tehti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist;

tehinguga kahjustati võlausaldajate huve; tehingu tegija teadis või pidi teadma,

et tehing kahjustab võlgniku võlausaldajate huve.

1. Ostu-müügileping on tehing. Vaidlusalune ostu-müügileping AS Demiringo ja

kostja vahel sõlmiti 13.07.1999.a. AS Demiringo pankrotimenetlus algatati

19.04.2000.a. Seega mahub tehingu tegemine PankrS § 43 lg. 1 p.-s 2 ja kehtiva

PankrS § 110 lg. 1 p.-s 2 sätestatud ajalisse raami, olles tehtud vähem kui ühe aasta

jooksul enne võlgniku pankrotimenetluse algatamist. Kehtinud PankrS 49 lg. 2 p.1.

ja kehtiva PankrS § 117 lg. 2 p. 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku

lähikondsed

juriidilise

isiku

juhtorgani

liige,

likvideerija,

prokurist

ja

raamatupidamise eest vastutav isik, p. 4 ja kehtiva seaduse p. 5 kohaselt füüsiline

või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kehtinud

PankrS § 49 lg. 4 ja kehtiva seaduse § 110 lg. 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul

eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate

huve.

2. Leping on sõlmitud AS Demiringo (pankrotis) ja kostja vahel. Kostja tütar I M

oli üks nõukogu liikmetest. Seega tuleb järeldada, et tehingud toimusid

lähikondsete vahel ja pooled olid tehingu tegemise ajal teadlikud, et tehinguga

kahjustatakse

võlausaldajate

huve.

Äriseadustik

eeldab

igapäevase

majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõukogu nõusolekut. ÄS

§ 316 kohaselt nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi

juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Sama seaduse § 317 lg. 1

p. 6 järgi nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel

ja annab nõusoleku laenude ja võlakohustuste võtmisel. Seega, olles ja tegutsedes

kostja juhatuse liikmena, pidi N A ja nõukogu liikmed I M ja O L omama samu

teadmisi ka hageja kohta, sealhulgas võlgniku majanduslikku seisu kohta, ja nende

teadmine ostu-müügitehingu AS Demiringo (pankrotis) võlausaldajate huvisid

kahjustavast iseloomust tuleb lugeda ka AS Demiringo teadmiseks. Kostja kui

võlausaldaja oli teadlik võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest.

3. Tehtud tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Ostu-müügitehing tehti

olukorras, kus võlgnikul olid kujunenud võlgnikule teadaolevad ja tuntavad

makseraskused. Hageja on oma hagiavalduses piisavalt selgelt ja täpselt

kirjeldanud AS Demiringo kohustuste mahtu nii pankade kui ka Narva linna ees,

mistõttu kohus siinkohal äriühingu kohustusi ei kirjelda. AS Demiringo

laenulepingutest tulenevad võlad moodustasid üle 1,2 miljoni krooni, mis nähtuvalt

pankrotimenetluse algatamise määrusest oli võetud pankrotimenetluse algatamisel

aluseks. Võlgniku aktsionär ja juhatuse liige, tunnistajana ülekuulatud N

A

kinnitab, et oli palju võlgu, umbes 400 000 krooni, kuigi ka vara oli palju.

Tunnistaja arvates oli tegemist kasuliku tehinguga, sest müüdi väheväärtuslik

objekt. Sama ütleb tunnistaja, et pidi kostjale tükk aega rääkima, et kostjal on

võimalik selle ostu pealt hiljem teenida. Seega tuleb järeldada, et N.A võlgniku

juhtorganina teadis, et vara väärtus on suurem kui see hinnati lepingusse.

Arvestades äriühingu rasket majanduslikku seisu, ei saanud võlgniku ostu-

müügitehingud tekitada mõistlikku võimalust äriühingu üldise majandusliku

olukorra

parandamiseks

ning

äriühing

muutus

püsivalt

maksejõuetuks.

Maksejõuetuse põhjustamiseks tuleks lugeda maksevõime olulist vähenemist või

enda maksejõuetuks muutmist vara hävitamise, rikkumise, raiskamise või

põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute

kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja

teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või

oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate

huve. Vaidlusaluse tehingu puhul võlgnik oli teadlik võlausaldajate huvide

kahjustamisest. Äriühingu juhtorgani liikme puhul eeldatakse informeeritust.

Äriühingu juhtorganite liikmetelt tavapäraselt oodatava hoolega tegutsev ja

seadusest tulenevat hoolsuskohustust järgiv võlgniku juhatus, juhatuse ainuliige N

A , ja nõukogu, kuhu kuulus ka kostja tütar I M, aga ka võlgniku raamatupidaja

O.L , pidid äriühingu majandusnäitajaid hinnates saama aru, et äriühing liigub

kindlalt püsiva maksejõuetuse suunas. I M hageja nõukogu liikmena oli kohustatud

ja ka pädev kontrollima hageja ja ka N.A ’i tegevust. ÄS § 316, 317 lg. 1 p. 6

kohaselt, pidi ta teadma, et AS Demiringo (pankrotis) on maksejõuetu, sest esiteks

on nõukogu ülesanne korraldada äriühingu juhtimist ja teiseks teostada järelevalvet

juhatuse tegevuse üle. Äriühingu majanduslikku seisu ja tasumata võlgnevuste

mahtu arvestades pidi võlgniku juhtorganitele olema selge, et ettevõttel on

majanduslikud raskused, millest väljatulek eeldab laiaulatuslikumate meetmete

rakendamist kui seda, et realiseeritakse olemasolevat vara võib-olla teatud

konkreetsete võlgnevuste vähendamise katteks. Seega võlgniku juhtorganid teadsid,

et ostu-müügitehingutega alla turuväärtuse ja lähikondsetele võidakse eelistada

ühtesid võlausaldajaid teistele, kuid kahjustatakse kogumis võlausaldajate huve.

Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Demiringo nõukogu kui juhtorgani

liikmeks kostja tütar I M. Järelikult I M teadis võlgniku juhtorganina võlgniku

majanduslikku seisu ja seda, et ostu-müügilepingu sõlmimine sellises olukorras oma

emaga, ilma enampakkumist korraldamata ja alla vara turuväärtuse, üksnes

suurendab võlgniku võimetust oma kohustusi täita ning kahjustab võlausaldajate

huvisid. Kuivõrd võlgnik ja temaga seotud isik tegutsesid teineteise kasuks ja teiste

võlausaldajate kahjuks, kostja oli AS Demiringo lähikondne, siis pidi kostja olema

teadlik hageja majanduslikust seisust ja tehtava tehingu tagajärgedest. Riigikohus

on oma lahendis 3-2-1-53-03 selgitanud, et kui kui võlgnik valib olukorras, kus ta ei

suuda enam täita kõiki oma kohustusi, kohustuste täitmise esmajoones endaga

seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult nende

võlausaldajate huvisid, kelle nõudeid ei rahuldatud.

4. Pankroti eesmärk pole kaitsta ainult võlausaldaja, vaid ka võlgniku huve.

Vara üleminek võlgniku omandist Ostu-müügilepingu p. 6.1. kohaselt toimus

lepingu allakirjutamise ja notariaalse tõestamisega 13.07.1999.a. Sel ajal kehtinud

PankrS nägi tagasivõitmise nõudes tõendamisesemena ette ka asjaolu, et tehingu

alusel on võlgniku omandist vara välja läinud. Kehtiva PankrS järgi ei ole vara

väljaminek võlgniku omandist tagasivõitmise eelduseks. AS Demiringo ja kostja

vahel 13.07.1999.a. sõlmitud notariaalne ostu-müügileping on sõlmitud olukorras,

kus lepingupooled, nii võlgnik kui võlausaldaja teadsid, et sõlmitav leping kahjustab

AS Demiringo (pankrotis) võlausaldajate huve. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-90-08

selgitab, et võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik

teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate huvide kahjustamise.

Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see,

kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad. Seega on vastav

vaidlustatud tehing tagasivõidetav ja tuleb tunnistada kehtetuks.

Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 91 ja kehtiva TsMS § 230 lg. 1 kohaselt

peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kehtinud TsMS § 94 lg. 2

kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa

vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled. Seega on

arvestatava ka hageja viited tsiviilasjas nr. 2-3131/03 tuvastatud asjaoludele.

Hageja on selgitanud, et tehing on pankrotiseaduses sätestatud alusel kehtetu

seetõttu, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostja pole

tõendanud, et hageja oli tehingu tegemise ajal maksejõuline ega muutunud

maksejõuetuks tehingu tagajärjel või et võla tasumisega ei kahjustatud teiste

võlausaldajate huve. Kostja viide sellele, et vara müüdi selletõttu, et oli vaja maksta

palka, kinnitabki seda, et ühtesid võlausaldajaid eelistati teistele. Kohtus leidis

tõendamist, et tehinguga kahjustati tegelikult võlausaldajate huvisid, tehing toimus

lähikondsete vahel ja tehinguga eelistati kostjat teistele võlausaldajatele.

Hinnates poolte esitatud arvamusi vara hinna kohta, leidis kohus, et lähtuda

saab ekspert T.K arvamusest, kuivõrd tegemist on vara väärtuse hindamise

põhjalikuma käsitlusega. Vastavalt AÕS §-le 29 lg. 1 hinnatakse asja hariliku

väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. AÕS § 29 lg. 2 kohaselt on asja harilik

väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ekspert on hinnanud vara ka

väärtust mõjutavatest erilistest tingimustest lähtuvalt nagu seda on mere lähedus

ja vundamendi olemasolu. Samas polegi kohtu arvates oluline, kui suures summas

ületas turuhind müügihinna ekspertide hinnanguist lähtuvalt, kuna üksi see

asjaolu, et samas, üle tee asunud Aia tn. 12 asuv vara müüdi samal päeval mitu

korda kõrgema ruutmeetri hinnaga, tõendab, et Pargi 1 asuv vara müüdi alla selle

turuväärtuse. Kostja viide, et vara hind oli kõrgem kui seda oli pakkunud Narva

Kinnisvarabüroo, on küll õige, kuid ei tõenda, et vara turuhind ei võinud olla

kõrgem. 120 000 krooni on ilmselt valitud just selletõttu hinnaks, et vältida

hilisemaid vaidlusi selle üle, et vara müüdi ilma teistele ostjatele pakkumata või

võimalikust pakutud hinnast odavamalt.

PankrS § 43 lg. 1 p. 4 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis

on tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik

tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema

lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Hageja on tõendanud, et ostu-

müügileping sõlmiti tingimustes, mis eeldavad PankrS § 43 kohaldamise ja hagi

rahuldamise.

Kehtinud TsÜS § 67 lg. 2 kohaselt kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu

peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral hüvitama rahas. PankrS § 51 lg. 1

kohaselt, kui tagasivõitmise korras on tehing tunnistatud kehtetuks ja tehingu

teiselt poolelt on välja mõistetud tehingu järgi saadu, on tehingu sellel poolel õigus

nõuda pankrotivarast tagasi vara, mille ta tehingu järgi võlgnikule andis, kui ta ei

teadnud ega pidanudki teadma, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Kuna vara

on olemas, siis on võimalik vara kostjalt pankrotivarasse välja mõista, ja kuna

tehing kahjustas võlausaldajate huve, siis tuleb tunnistada kostjal õiguse

puudumist saada tagasi tema poolt ostu-müügilepingu alusel võlgnikule makstud

120 000 krooni.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele

poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 143 kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka eksperdikulud. TsMS § 148

lg. 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette

menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra

teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid

kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt.

Ekspertiis määrati hageja soovil ja kostja nõusolekul. OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo

Virumaa Eesti poolt esitatud arve summale 2 360 krooni on Viru Maakohtu

28.01.2008.a. määrusega hüvitatud. Kumbki pooltest pole ekspertiisikulusid ette

tasunud ega ka hüvitanud.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende

kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kehtinud TsMS § 60 lg. 1 kohaselt mõistis kohus poole taotlusel, kelle kasuks

on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud

kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõisteti kohtukulud hagejale võrdeliselt

rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi

rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võis kohus jätta kummagi poole

kohtukulud tema enda kanda.

Kehtinud TsMS § 61 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud

tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti

hagi rahuldatud osast hagejale ja kuni viis protsenti hagi rahuldamata osast

kostjale. Kuna hagi rahuldatakse tervikuna, siis tuleb kohtukuluna ekspertiisi

läbiviimise kulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja ka

õigusabi katteks 6 000 krooni, mis on 5% hagihinnast 120 000 krooni. Muus osas

jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti

Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Hagi rahuldamisel kohus kohaldas PankrS §-de 43, 49, 51 sätteid ning juhindus

TsMS § 230, § 441 - § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 24. septembril

24. septembril

24. septembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega

2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega

2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega,

kusjuures Tartu Ringkonnakohus otsustsas:

Jätta Apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. jaanuari 2009 otsus

muutmata.

Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Nooremreferent I.Golubev

2-01-168/39 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text