2-03-512/36 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Resolutsioon

Viru Maakohus

Natalja Losevtsova

23. jaanuar 2009, Narva

2-03-512

L S hagi KÜ Narva Tšaika vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hageja: L S (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja: KÜ Narva Tšaika (registrikood 80050087, asukoht

Kreenholmi 34-20, 20206 Narva)

Kirjalik menetlus

1. Jätta L S hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-03-512 kannab

hageja.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei

kaudu 23.01.2009.a kell 16.00.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

19.09.2003 esitas hageja Narva Linnakohtule hagi KÜ Narva Tšaika vastu, milles palus kostjalt

välja mõista hageja poolt kantud kulud, mis olid seotud korteri asukohaga: Kreenholmi 34-2

Narvas ümbervormistamisega summas 3174,20 krooni ja moraalse kahju eest summas 2500

krooni.

19.09.2003 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt sattus hageja 20.11.2000 raskesse

autoavariisse ning pärast seda on tema tervis järsku halvemaks muutunud. Hageja naaber T S tegi

hagejale ettepaneku müüa talle hagejale kuuluv korter ning hageja nõustus sellega. Kokku lepiti

summas 43 000 krooni ja hagejale jäi Õigus elada korteris kuni oma surmani. T.S kandis

09.04.2001 hageja arvele 40 000 krooni ja vormistas üürilepingu

hagejaga. Kuna elumajas on moodustatud korteriühistu, siis hageja osa vormistati T.S nimele.

Kuna hageja ja T.S vahel tekkis konflikt, pöördus hageja kohtusse tehingu kehtetuks

tunnistamise nõudes. Hageja ja T.S leppisid kokku, et hageja kannab T.S tagasi 42240 krooni ja

T.S tagastab hagejale korteri. Hageja tagastas T.S nimetatud summa ja T.S loobus korteri

erastamisest. Korteriühistu juhatuse 06.11.2002 istungil võeti hageja jälle korteriühistu liikmeks.

2002 korraldas korteriühistu maa erastamist, kõik erastamisega seotud kulud kandis hageja, kuid

2003 veebruaris sai hageja teada, et maa on vormistatud T.S nimele. Hageja palus korteriühistu

juhatusel

viga

parandada,

kuid

sai

eitava

vastuse.

T.S

keeldus

samuti

korteri

ümbervormistamisest.

Alles 19.06.2002 õnnestus hagejal vormistada korteri ostu-müügileping notari juures ning pidi

selleks T.S maksma 1500 krooni. Korteriühistu juhatuse liikmete lohakuse tõttu kandis hageja

varalist kahju:

1. 500 krooni juristi teenuste eest;

2. 1500 krooni tasu T.S;

3. 934,20 krooni notaritasu;

4. 240 krooni riigilõiv; Kokku oli

kahju 3174,20 krooni.

Hageja sai eelnevaga seoses kannatada nii materiaalselt kui ka moraalselt.

Kostja vastus 19.09.2003 hagiavaldusele

01.06.2005 vastuses hagile vaidles KÜ Narva Tšaika hagile vastu. KÜ süü puudub selles, et

hageja ei saanud korterit oma nimele vormistada. Hageja esitas avalduse uuesti elamuühistu

liikmeks vastuvõtmiseks 06.11.2002. Dokumendid maa erastamiseks olid valmis juba

01.03.2002. Korteriomandi ümbervormistamine toimus normaalsetes õigusprotseduurides.

08.08.2005 hagiavaldus

08.08.2005 esitas hageja parandatud hagiavaldus, milles palus kostjalt KÜ Narva Tšaika välja

mõista

hageja

poolt

kantud

kulud,

mis

olid

seotud

korteri

asukohaga:

XXX

ümbervormistamisega summas 3174,20 krooni ja moraalse kahju summas 2500 krooni.

Avalduses kordas hageja esialgses avalduses toodud asjaolusid. Täiendavalt lisas hageja, et

vaatamata hageja poolt osamaksu ja maa erastamiskulude tasumisele, ei järginud kostja ES § 21

lg 2 sätestatut ja ei esitanud korteri nr 2 omaniku kohta vajalikke dokumente. Moraalne kahju

seisneb selles, et peale kinnisturaamatusse kande tegemist 22.01.2003 jäi hageja oma omandist

ilma ja oli sunnitud perioodil 2003 veebruarist kuni 19.06.2003 tegema kõik võimaliku oma

omandi tagastamiseks. Üleelatust tulenevalt tundis hageja tugevat hingelist valu ja kannatusi,

mida süvendas veel ka T.S tegevus. Kostja rikkus oma tegevusega Põhiseaduse § 32.

Hageja õigus kahju hüvitamisele tuleneb PS § 25 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ning VÕS §

128 lg 5 ja 134 lg 2.

Kostja vaidles hagi täiendustele 12.10.2005 kohtuistungil vastu.

22.04.2008 haginõuete muutmise avaldus

22.04.2008 esitas hageja kohtule haginõuete muutmise avalduse, milles palus mõista kostjalt KÜ

Narva Tšaika välja hageja poolt kantud kulud, mis olid seotud korteri asukohaga: XXX

ümbervormistamisega summas 3174,20 krooni, viivis volaõigusseaduse §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses ja moraalse kahju summas 15 000 krooni. Avalduses kordas hageja

08.08.2005 esitatud avalduses toodud asjaolusid.

Kostja vastus 22.04.2008 haginõuete muutmise avaldusele

27.10.2008.a esitatud kostja vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. 01.03.2002 esitas

elamuühistu kinnistamisavalduse osanike korterite omandisse kinnistamiseks. Ajavahemikul

märtsist 2002 kuni 22.01.2003 võisid majas toimuda erinevad muutmised osamaksete omandis -

omanike surm või osamaksete võõrandamine. Ühistu ei ole kohustatud igal nendest juhtudest

muuta oma avalduse. Selleks oleks tulnud muuta 01.03.2002 notariaalse asjaõiguslepingu.

Hageja eksib väites, et juhatus erastas maa T S nimele. Tegelikult mitte juhatus, vaid iga

osamakse omanik sai omandisse oma osa maatükist.

Selle asemel, et pöörduda juhatuse poole „vea parandamiseks", oli pidanud hageja pöörduma

kinnistusameti poole. Kinnistamiskande muutmise või tühistamise kord reguleeritakse

Kinnisruraamatu seaduse § 34' lg 1-6.

Sealhulgas reguleeritakse huvitatud isiku nõusolek (§ 341 lg 1). See isik oli T.S, vaid mitte KÜ.

T.S nõusolek oli.

Hageja valis teist viisi kande muutmiseks ja kandis kulutused, mis ei ole seotud KÜ mingi

ebaseadusliku tegevusega.

VÕS § 1043, millele viidab hageja näeb ette KÜ süüd kahju tekitamises. Mingeid tõendeid selle

kohta, et KÜ tahtlikult või hoolimatult tekitas hagejale kahju hageja ei ole esitanud.

Kõik need kulutused on hageja ja T.S vahel sooritatud tehingu vältimatu tagajärg.

Kuna KÜ ei rikkunud hageja omandiõigust, kuna ei omastanud hageja omandi, siis KÜ

tegevuses ebaseaduslikkus puudus.

Andmed hageja üleelamistest seoses T.S käitumisega ühistul olid. Hageja sügavatest

moraalsetest kannatustest KÜ tegevuse tõttu ei ole asjas tõendeid.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Hageja kasutas korterit asukohaga: XXX, mis oli hagejale üle antud erastatud vara vastuvõtu-

üleandmisaktiga 04.12.1993.

Elamuühistu Narva Tšaika juhatuse 26.03.2001 koosoleku otsuse alusel arvati hageja

elamuühistu liikmete hulgast välja seoses osamaksu võõrandamisega ja T.S avalduse alusel

võeti viimane elamuühistu liikmeks.

09.04.2001

sõlmisid T.S eluruumi omanikuna ja hageja üürnikuna eluruumi

üürilepingu.

01.03.2002 oli Jõhvi notar Tatjana Boittsova poolt koostatud korteriomandite kinnistamise

avaldus not. reg nr 1982, mis oli 15.03.2002 sisse tulnud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonda.

Elamuühistu Narva Tšaika 02.07.2002 üldkoosoleku otsusega otsustati ümber vormistada korter

asukohaga XXX hageja nimele, kuid hageja elamuühistu liikmeks vastu võtmine otsustati edasi

lükata kuni dokumentide kättesaamiseni erastamise büroost.

Elamuühistu Narva Tšaika juhatuse 06.11.2002 otsusega ennistati hageja elamuühistu liikmeks.

22.01.2003 oli välja antud kinnistamisotsus, mille kohaselt T.S oli kantud sisse korteriomandi

asukohaga: Kreenholmi 34-2 omanikuks.

19.06.2003 on Narva notar Albina Birjukova koostanud ja tõestanud korteriomandi

müügilepingu asjaõiguslepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, mille kohaselt T.S müüs

hagejale korteri asukohaga: XXX.

08.09.2003 kinnistamisotsusega kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna hageja ning

tehti ostueesõiguse eelmärge T.S kasuks. Nimetatud toimingute tegemisel on hageja kandnud

järgmisi kulutusi: notaritasu 934,20 krooni, riigilõiv kinnisturaamatu kande eest 240 krooni.

19.06.2003 on T.S andnud allkirja selle kohta, et hageja maksis talle 1500 krooni selle eest, et

T.S pidi raiskama oma aega ametiasutustes käimiseks.

07.05.2003 on hageja maksnud juristile 500 krooni.

21.06.2003 Elamuühistu Narva Tšaika oli ümberkujundatud Korteriühistuks Narva Tšaika.

TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma

siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ning seega ei kuulu rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

Kohus selgitab, et terminid elamuühistu ja korteriühistu tähistavad täiesti erinevaid mõisteid.

Vastavalt

Elamuseaduse

(kehtinud

kuni

30.06.2002)

§

lgl

elamuühistu

on

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel

kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule kuuluva ning korraldada elamu,

elamualuse

ja

elamu

teenindamiseks

vajaliku

maa

majandamist.

Vastavalt

aga

korteriühistuseaduse §2 lg 1 on korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille

eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine

majandamine.

Ülaltoodud legaalsetest definitsioonidest järeldub, et elamuühistu liikmed ei ole nende valduses

olevate korterite omanikud. Korteriühistu liikmed on aga alati nende valduses olevate korterite

omanikud.

Korteriühistu

on

korteriomanike

organisatsioon.

Elamuühistu

aga

on

korteriomanikeks mitteolevate seaduslike valdajate organisatsioon. Nende valdus põhineb

liikmelisusel, viimane aga osamaksul, mille suurus peab vastama liikme valdusesse antava või

tema valduses oleva eluruumi suurusele vastavale osale elamu ehitusmaksumusest (ES §14 lg 2).

Vastavalt ES § 21 lg 1 elamuühistu liikmel on õigus talle kuuluv osamaks võõrandada isikule,

kes käesoleva seaduse ja elamuühistu põhikirja kohaselt vastab liikme kohta sätestatud

tingimustele.

Elamuühistu juhatuse 26.03.2001 toimunud koosolekul otsustati arvata hageja elamuühistu

liikmete hulgast välja seoses osamaksu võõrandamisega ja T.S avalduse alusel võtta viimane

korteriühistu liikmeks.

30.mail 2001.a. toimunud elamuühistu üldkoosolek on otsustanud jagada elamuühistu Narva

Tšaika kinnistu (katastri tunnus 51105:003:0073, asukoht XXX, pindala 5176 ruutmeetri)

korteriomanditeks. Tol ajal hageja ei olnud elamuühistu liikmeks.

01.03.2002 oli koostatud ja alla kirjutatud korteriomandite kinnistamise avaldus, mille p 5 järgi

avalduse tõestatud notar oli volitatud tegema avalduses täiendusi, parandusi ja esitama

lisaavaldusi.

Neli kuud hiljem otsustas hageja, et soovib saada tagasi osamaksu ning kirjutas vastava avalduse

ka elamuühistu juhatusele. Sel ajal korteriomandite kinnistamise avaldus oli juba esitatud

kinnistusosakonda.

2002.a novembris hageja oli võetud uuesti elamuühistu liikmeks ning kaks kuud hiljem oli juba

välja antud kinnistamisotsus, mille kohaselt T.S oli sisse kantud korteriomandi omanikuks.

01.03.2002 kinnistamise avalduse p 5 kohaselt avalduse tõestatud notar oli volitatud tegema

avalduses täiendusi, parandusi ja esitama lisavaldusi.

Kinnistusraamatuseaduse (kehtinud kuni 30.06.2003) § 34 lg 1 kohaselt õigustloova kande korral

on kinnistamisavalduse esitamise õigus vahetutel asjaosalistel, kelle vahel õigusemuutus toimub.

Sama paragrahvi lg 8 järgi kui notarit on volitatud kinnistamisavaldust esitama ja ta on seda

teinud, siis on avalduse tagasivõtmise õigus kas ainult sellel notaril või asjaõiguslepingu osalisel

teiste osaliste notariaalselt kinnitatud nõusolekul. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks,

muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud

õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik).

Seega kinnistamise avalduses vea parandamiseks tuli esitada täiendava avalduse, milleks oli

volitatud ka kinnistamise avalduse tõestatud notar. Täiendava avalduse tegemiseks võis hageja

pöörduda kinnistamise avalduse tõestatud notari poole, selleks aga oli vaja puudutatud isiku

notariaalselt kinnitatud nõusolekut vastavalt KRS § 34 lg 5 (antud juhul T, S nõusolekut).

Sellest tulenevalt elamuühistu ei olnud kohustatud kinnistamise avalduses vea parandamiseks.

Kõik kulutused (500 krooni juristi teenuste eest, 1500 krooni tasu T.S, 934,20 krooni notaritasu,

240 krooni riigilõiv), mida kandis hageja seoses korteri ümbervormistamisega olid tingitud

hageja enda tegevusest (osaku võõrandamine). Osaku võõrandamiseks hagejat keegi ei sundinud.

Esitatud hagiavalduses palus veel hageja mõista kostjalt välja moraalse kahju summas 15000

krooni. Hageja arvates moraalne kahju seisneb selles, et peale kinnistusraamatusse kande

tegemist 22.01.2003 jäi hageja oma omandist ilma ja oli sunnitud perioodil 2003 veebruarist kuni

19.06.2003 tegema kõik võimaliku oma omandi tagastamiseks. Üleelatust tulenevalt tundis

hageja tugevat hingelist valuja kannatusi, mida süvendas veel ka T.S tegevus. Hageja

arvates hageja õigus kahju hüvitamisele tuleneb PS § 25 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 ning

VÕS§ 128 lg 5 ja 134 lg 2.

Vastavalt VÕS § 134 lg 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige

isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline

valu, seda õigustab.

Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi.

Hageja on esitanud kostja vastu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja

muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama , milles tema konkreetsed füüsilised ja

hingelised kannatused ning valu seisnevad. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, milles

tema kannatused konkreetselt väljenduvad.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagejal ei esine Õiguslikus mõttes mittevaralist kahju.

Hageja ei ole mittevaralise kahju olemasolu millegagi tõendanud. Tõendatud peab olema, et

üleelatu jättis jälje isiku psüühikasse - sellega kaasnesid olemuslikud muudatused isiksuses.

Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja

kompenseerida rahaliselt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-11-04).

Antud asjas leidis kohus, et kostja ei tekkinud hagejale kahju.

Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ning seega ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja

TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks

on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Seega kuulub kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks

väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kostja kohtukulud.

Kostja ei ole esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Seega, ei ole tal õigust

kulude hüvitamist nõuda (TsMS § 60 lg 3).

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt jajuhindudes TsMS §-dest 441-442, 630, 632.

Natalja Losevtsova

Kohtunik