3-08-1790/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1790

Haldusasi

S. S.i kaebus Tallinna Vangla direktori 30.06.2008

käskkirja nr 543-d ja 07.07.2008 käskkirja nr 570-d ning

Justiitsministeeriumi 21.08.2008 vaideotsuse nr 11-7/7585

ja 29.08.2008 vaideotsuse nr 11-7/7585 tühistamise

nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 07. jaanuaril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: S. S.

Vastustaja: Tallinna Vangla

Esindaja: Merje Joll

Vastustaja: Justiitsministeerium

Esindaja: Mariko Jõeorg

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. S.i kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi viivitus S. S.i poolt 02.07.2008

esitatud vaide lahendamisel perioodil 05.08.2008 kuni 20.08.2008.

3. Tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi viivitus S. S.i poolt 08.07. 2008

esitatud vaide lahendamisel perioodil 12.08.2008 kuni 28.08.2008.

4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla direktori 20 juuni 2008 käskkirjaga nr 534d määrati kinnipeetav S. S.ile

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks koos täiendavate õiguste

piiramisega. Käeskkirja kohaselt seisnes S. S.i distsiplinaarsüütegu selles, et 07.06.2008 kell

03:10 ei viibunud kinnipeetav öörahu ajal temale määratud kambris nr 29, vaid viibis

omavoliliselt kambris nr 39, rikkudes sellega vangistusseaduse § 67 lõikes 1 ja Tallinna Vangla

kodukorra punktis 14.4.1.2 sätestatud kohustusi.

2. Tallinna Vangla direktori 07. juuli 2008 käskkirjaga nr 570d määrati kinnipeetav S. S.ile

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 18 ööpäevaks koos täiendavate õiguste

piiramisega. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et 07.06.2008 kell 22:10 ei

allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele minna talle määratud kambrisse nr 29,

vaid viibis kambris nr 39 ning rikkus sellega vangistusseaduse § 67 lõikes 1 ja Tallinna Vangla

kodukorra punktis 14.4.1.2 sätestatud kohustusi.

3. S. S. esitas mõlema eelnimetatud käskkirja peale vaided Justiitsministeeriumile vastavalt 02.

juulil ja 08. juulil 2008. 21. augusti 2008 vaideotsusega jättis Justiitsministeeriumi rahuldamata

vaide Tallinna Vangla direktori 30. juuni 2008 käskkirja peale ning 29.08.2008 vaideotsusega

jäeti rahuldamata vaie Tallinna Vangla direktori 07. juuli 2008 käskkirja peale.

KAEBUSE PÕHJENDUSED

5. Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb S. S. Tallinna Vangla eelnimetatud käskkirjade

ning Justiitsministeeriumi vaideotsuste tühistamist.

6. Kaebuse esiaja selgitab, et tal ei olnud võimalik elada koos teiste kambris nr 29 elavate

isikutega ning leides endale iseloomu poolest sobivad isikud kambrist nr 39, viis ta oma asjad

sellesse kambrisse üle. Kaebuse esitaja väitel on ta oma kolimisest teatanud korduvalt ka

vangla julgeolekuosakonnale ja kontaktisikule, samuti on kaebuse esitaja enda väitel korduvalt

pöördunud vanglaadministratsiooni poole, et teda ametlikult kambrisse nr 39 üle viidaks,

kuna kambris nr 29 võivad tal tekkida konfliktid. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et ühe

õhtuse loenduse ajal teatas üle poole nr 29 ruumis elavatest isikutest julgeolekuosakonna

ametnikele, et ei soovi koos kaebuse esitaja ühes toas elada, ent ametnikud sellele tähelepanu

ei pööranud. Kaebuse esitaja väitel ööbis ta eelöeldu tõttu iseenda julgeoleku huvides teises

kambris.

7. Kaebuse esitaja väitel ei tea ta, kes on R. R. ning sestap on talle arusaamatu, mis asjaoludel

sai R. R. anda arvamuse kaebuse esitajaga seotud julgeolekuolukorra kohta. Kaebuse esitaja

väitel vestles temaga alati vanglaametnik J. K., ent ka tema ei kuulanud, millest kaebuse esitaja

talle rääkis.

8. Kaebuse esitaja viitab Euroopa vanglareeglistiku artikli 18 lõikele 6, mille kohaselt on

kinnipeetavate mitme kaupa paigutamine lubatud vaid juhul, kui ruum on selleks kõlblik ja

vangid omavahel sobivad ning sama artikli lõikele 7, milles sätestatakse, et võimaluse korral

tuleb kinnipeetavatele võimaldada valida enne kui paigutada neid ööbimiseks teiste

kinnipeetavatega samasse ruumi.

9. Samuti märgib kaebuse esitaja, et esitas Tallinna Vangla direktori käskkirjade peale vaided

Justiitsministeeriumile, ent Justiitsministeerium jättis need rahuldamata, rikkudes seejuures ka

haldusmenetluse seaduse § 84 lõikes 2 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaega. Kaebuse esitaja

on kaebuses nimetanud põhjendatud huvina Justiitsministeeriumi vaideotsuste tühistamiseks

soovi esitada hiljem kahju hüvitamise nõue.

TALLINNA VANGLA SEISUKOHT

10. Tallinna Vangla ei pea kaebust põhjendatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja

ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et vanglaadministratsioon ei ole reageerinud kaebuse esitaja

pöördumistele, mis puudutasid kaebuse esitaja mittesobimist kambris nr 29 viibivate teiste

kinnipeetavatega. Vastustaja selgitab, et vangla on reageerinud kaebuse esitaja suulistele ja

kirjalikele pöördumistele ning julgeolekuosakond on viinud kaebuse esitajaga läbi vestlusi,

mille käigus ei ole kaebuse esitaja aga nimetanud ühtegi konkreetset isikut ega asjaolu, mis

võiks kujutada ohtu tema julgeolekule ja tervisele. Vastustaja järeldab sellest, et tegelikud

julgeolekuprobleemid puuduvad ning kaebuse esitaja üksnes soovib saada endale sobivat

vanglasisest paigutust. Vastustaja viitab ka sellele, et vangla julgeolekuosakonna juhataja on

kirjalikult vastanud kaebuse esitaja 12. juuni 2008 taotlusele enda ümberpaigutamiseks.

11. Samuti selgitab vastustaja, et vanglaametnik R. R. on alati viibinud kaebuse esitajaga läbi

viidud vestluste juures ning nende vestluste tulemuse põhjal ongi R. R. koostanud õiendi,

mille kohaselt kaebuse esitajal julgeolekuprobleeme kambris nr 29 ei esine. Viimaks märgib

vastustaja, et kaebuse esitaja ümberpaigutamisest keeldumist ei saa käsitleda kaebuse esitaja

poolt tõstatatud küsimusele mittereageerimisena.

JUSTIITSMINISTEERIUMI SEISUKOHT

12. Justiitsministeerium nõustub kaebusega osas, mis puudutab Justiitsministeerium viivitust

vaiete lahendamisel. Justiitsministeerium selgitab, et vaiete lahendamise tähtaegade ületamine

oli tingitud suveperioodi töömahu hüppelisest suurenemisest, ent kuivõrd kohtumenetluse

ajaks on mõlemad kaebuse esitaja poolt esitatud vaided lahendatud, palub Justiitsministeerium

selles osas haldusasja menetluse lõpetada HkMS § 24 lg 1 p 4 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab kohus, et S. S.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata

jätta osas, milles kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla direktori käskkirjade ning

Justiitsministeeriumi vaideotsuste tühistamist. Samas tuleb kaebust põhjendatuks pidada osas,

milles kaebuse esitaja on vaidlustanud Justiitsministeeriumi viivituse vaiete läbivaatamisel.

14. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja oli vanglaadministratsiooni poolt

määratud viibima kambris nr 29. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja 07. juuni 2008

varahommikul kella 03:10 ajal talle määratud kambris ei viibinud, vaid viibis selle asemel

hoopis kambris nr 39. Ka ei ole vaidlust selles, et järgneval õhtul, see tähendab 07. juunil 2008

kell 22:10 viibis kaebuse esitaja jälle kambris nr 39 ega täitnud vanglaametniku korraldust

minna talle määratud kambrisse nr 29. Seega kaebuse esitajale ette heidetud

distsiplinaarsüüteo tehioludes vaidlust ei ole.

15. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõikest 1 tulenevalt võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma

vangla

sisekorraeeskirju

ja

alluma

vanglaametniku

seaduslikele

korraldustele.

Vangistusseaduse § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu

algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal

eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Tallinna Vangla

direktori 14. aprilli 2008 käskkirjaga nr 19 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punktis 2.4.

sätestatu kohaselt kestab öörahu vangistusosakonnas viibival kinnipeetaval puhkepäevadel

kell 22:00 kuni 06:00. Sama kodukorra punkti 14.4.1.2 kohaselt on kinni peetaval isikul

keelatud vanglaametniku loata viibida hoones või ruumis, kus ta ei ela, õpi, ega tööta või ei

ole viidud saateülesande kava alusel.

16. Eeltoodule tuginedes tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja pani toime

distsiplinaarsüüteod, mis seisnesid vanglaametniku seadusliku korralduse eiramises ning

öörahu ajal keelatud ruumis viibimises. Süüteo toimepanemist ei ole kaebuse esitaja seejuures

eitanud, küll aga on ta kohtumenetluses õigustanud seda asjaoluga, et tal ei olnud võimalik

viibida kambris nr 29 sobimatuse tõttu seal viibivate teiste kinnipeetavatega.

17. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt toodud õigustus ei ole asjakohane. Kinnipeetava

vanglasisest paigutamist reguleeritakse VangS § 11 lõikes 1, millest nähtuvalt tuleb

kinnipeetava paigutamisel arvestada kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava

vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Eelnevast ei tulene aga kinnipeetavale

õigust vanglas endale elamiseks sobivat või meeldivat kambrit valida. Isegi kui kinnipeetav

leiab, et tema vanglasse paigutamisel ei ole kas VangS § 11 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest

täielikult või osaliselt lähtutud, ei ole tal õigust asuda omaalgatuslikult teise kambrisse või teise

ruumi. Kohtu hinnangul on kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel kinnipeetavate

iseloomuomadustega arvestamine vajalik eelkõige julgeoleku tagamise eesmärgil ning juhul kui

kinnipeetav leiab, et viibimine teatud kambris või vangla osas võib ohustada tema julgeolekut,

on tal võimlik pöörduda vanglaametnike poole, kes peavad seejärel julgeolekuolukorda

hindama ning vajadusel paigutama kinnipeetava ümber.

18. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja väitnud, et on küll enda teise kambrisse

ümberpaigutamiseks vanglaametnike poole pöördunud, ent viimased ei ole sellele

reageerinud. Vastustaja väitel on vanglaametnikud kaebuse esitajaga vestelnud ning vestluste

tulemusena on jõutud järeldusele, et mingisugust julgeolekuohtu kambris nr 29 viibimine

kaebuse esitajale ei kujuta. Kohus märgib siinkohal, et nimetatud vestluste toimumist ning

muuhulgas vanglaametnik R. R. i viibimist nende vestluste juures, ei ole vastustaja tõendanud.

Samas leiab kohus, et nende vestluste toimumine või mittetoimumine ei ole aga määrav

käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast. Käesolevas asjas on oluline, et kaebuse esitaja ei

ole ka kohtumenetluses nimetanud mitte ühtegi konkreetset kambris nr 29 viibivat isikut, kes

kujutaks endast ohtu kaebuse esitaja julgeolekule ega ka selgitanud täpsemalt, milles väidetav

oht seisneb. Ka kohtuistungil ei andnud kaebuse esitaja konkreetset seletust, milles seisnesid

kambrikaaslastega tekkinud lahkhelid. Seetõttu on usutav kohtumenetluses antud vastustaja

selgitus, et ka vanglaametnikele ei ole kaebuse esitaja ühtegi konkreetset riskitegurit

nimetanud. Selles valguses tuleb põhjendatuks pidada vangla julgeolekuosakonna ametnike R.

R. i (tl. 51) ning U. L.i (tl. 61) õiendeid, mille kohaselt ei ole kaebuse esitajal kambris nr 29

julgeolekuprobleeme. Kohus märgib siinkohal, et vastustajale ei saa panna kohustust

tõendada negatiivseid asjaolusid ehk teisisõnu seda, et kaebuse esitajal kambris nr 29

julgeolekuprobleeme ei esine, vaid kaebuse esitaja peaks ise tõendama või vanglaametnikele

ning vajadusel ka kohtule kontrollimist võimaldaval viisil põhjendama, milles tema väidetav

julgeolekuoht seisneb. Distsiplinaarmenetluste käigus on kaebuse esitaja andnud seletusi, mille

kohaselt ei sobi ta iseloomult kambris nr 29 viibivate isikutega ning ei soovi viibida kambris,

kus ta kedagi ei tunne. Kumbki eeltoodud asjaoludest ei saa olla kinnipeetava vanglasisese

ümberpaigutamise aluseks. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ühel korral on pooled

kambris nr 29 elanud isikutest teatanud vanglaametnike juuresolekul, et nad ei soovi kaebuse

esitajaga ühes kambris viibida. Ka selline soov ei saa iseenesest olla aluseks kinnipeetavate

ümberpaigutamisel. Kaebuse esitaja kinnitas samas, et vägivalda kaaskinnipeetavad tema

suhtes rakendanud ei ole.

19. Mis puutub kaebuse esitaja poolt viidatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee

soovitusena vastu võetud Euroopa vanglareeglistikku, siis märgib kohus esmalt, et tegemist on

soovitusliku iseloomuga aktiga, millest ei saa ühelgi juhul tuleneda kaebuse esitajale mistahes

subjektiivseid õigusi. Teiseks tuleb möönda, et viidatud aktis soovitatakse paigutada ühte

kambrisse neid vange, kes on sellistes oludes omavahel sobivad. Kohus leiab, et ka nimetatud

soovituse puhul tuleb isikute sobivust samuti hinnata vangla ja kinnipeetavate julgeolekust

lähtudes ning ka Euroopa vanglareeglistiku eesmärk ei ole võimaldada kinnipeetavatel valida,

milliste kinnipeetavatega nad koos viibida soovivad ja millistega mitte.

20. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuste kohaldamine

oli õiguspärane. Vaidlustatud käskkirjades on ära toodud nende andmise faktiline ja õiguslik

alus ning karistuse liigi ja määra valikut on põhjendatud. Seejuures ei leia kohus, et karistused

toimepandud süütegude eest oleksid ülemäärased.

21. Viimaks on kaebuse esitaja heitnud Justiitsministeeriumile ette, et viimane ei lahendanud

kaebuse esitaja poolt esitatud vaideid seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja on

sel põhjusel taotlenud vaideotsuste tühistamist. VangS § 11 lg 7 kohaselt peab

Justiitsministeerium vaide lahendama 30 päeva jooksul vaide edastamisest arvates. Tallinna

Vangla direktori 30 juuni 2008 käskkirja peale esitas kaebuse esitaja vaide 2. juulil 2008 ning

Tallinna Vangla edastas selle Justiitsministeeriumile 4. juulil 2008. VangS § 11 lg 7 kohaselt

tulnuks vaie lahendada hiljemalt 4. augustil 2008 (kuivõrd 03. august 2008 langes

pühapäevale). Vaideotsuse on Justiitsministeerium teinud 21. augustil 2008, mis on rohkem

kui 30 päeva vaide edastamisest arvates. Seega sattus Justiitsministeerium viivitusse 05.

augustil 2008 ning viivitus vältas kuni vaideotsuse tegemiseni.

22. Tallinna Vangla direktori 07. juuli 2008 käskkirja peale esitas kaebuse esitaja vaide 08.

juulil 2008 ning Tallinna Vangla edastas selle Justiitsministeeriumile 11. juulil 2008. VangS §

11 lg 7 kohaselt tulnuks vaie lahendada hiljemalt 11. augustil 2008 (kuivõrd 10. august 2008

langes pühapäevale). Justiitsministeerium lahendas vaide 29.08.2008 vaideotsusega, seega

enam kui 30 päeva jooksul vaide edastamisest arvates. Seega sattus Justiitsministeerium

viivitusse 12. augustil 2008 ning viivitus vältas kuni vaideotsuse tegemiseni.

23. Justiitsministeerium on kirjalikus seletuses vaiete lahendamisega viivitamise õigusvastasuse

tuvastamise

osas

kaebusega

nõustunud,

taotledes

samas

menetluse

lõpetamist

halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab

halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata

jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja

arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul saa ei

vaideotsuste tegemine olla menetluse lõpetamise aluseks, kuivõrd kaebuse esitaja on taotlenud

just vaiete lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamist. Vaiete lahendamine ei

muuda toimunud viivitust õiguspäraseks ega olematuks. Oma põhjendatud huvina on

kaebuse esitaja märkinud kahju hüvitamise nõude esitamise. Käesolevas asjas ei anna kohus

hinnangut sellele, kas kaebuse esitajal üldse sai Justiitsministeeriumi viivituse tõttu

mingisugune kahju tekkida või mitte. Kahju tekkimise ning põhjusliku seose kahju ning

Justiitsministeerium poolse õigusvastase viivituse vahel peab kaebuse esitaja ära näitama juhul

kui ta reaalselt soovib kahju hüvitamise nõuet esitada.

24. Seetõttu tuvastab kohus Justiitsministeeriumi viivituse õigusvastasuse. Samas märgib

kohus, et Justiitsministeeriumi viivitus vaiete lahendamisel ei anna siiski alust vaideotsuste

tühistamiseks.

25. HkMS § 92 lg 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada

kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuivõrd kumbki pool

ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, samuti arvestades, et

kohus vabastas kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest, leiab kohus, et kummagi poole

menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik