2-08-20321/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2009, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-20321

Hagi ese

A.D. hagi T.T. vastu 17 360.25 krooni ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 285.85 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: A.D.

hageja esindaja: Siim Raid (postiaadress OÜ Raidman,

Aardla 23, Tartu)

kostja: T.T.

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.D. hagi T.T. vastu osaliselt.

2. Välja mõista T.T. A.D. kasuks põhivõlg 7384.58 krooni (seitse tuhat kolmsada

kaheksakümmend neli krooni ja viiskümmend kaheksa senti) ning viivis 20.05.2008

seisuga 611.16 krooni (kuussada üksteist krooni ja kuusteist senti).

3. Välja mõista T.T. A.D. kasuks viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates 21.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jagada menetluskulud järgmiselt: jätta T.T. menetluskulud tema enda kanda; jätta

A.D. menetluskuludest 3/5 T.T. kanda ja 2/5 A.D. enda kanda.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174).

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

2/5

1. Pooled sõlmisid 17.01.2006 eluruumi üürilepingu. Hageja andis kostjale üürile X Tartus

asuva korteri ning kostja kohustus tasuma üüri 2200 krooni kuus ja kommunaalmaksed

iga kuu lõpuks.

2. 13.08.2007 seisuga oli kostjal hageja ees üürivõlg ning tasumata olid kommunaalmaksed

ja elektri kasutamise eest. Seetõttu ütles hageja üürilepingu üles. Pärast seda likvideeris

kostja võla ja leppis hagejaga kokku, et võib kasutada eluruumi kuni 31.10.2007.

3. Kostja kolis 2007 oktoobris korterist välja, kuid jättis tasumata üüri ja kommunaalmaksed.

Kuna kostja jättis korterisse ka oma asjad ning pooltevaheline üürileping oli sõlmitud

tähtajaga kuni 17.01.2008, ei saanud hageja eluruumi kasutada.

4. Hageja esindaja saatis kostjale 18.01.2008 võlanõude, mille AS Eesti Post tagastas seoses

hoiutähtaja möödumisega. 01.02.2008 sisenes hageja korterisse, kirjutas üles kostjale

kuuluda võiva vara, koostas vastava akti ning vahetas ukseluku südamiku. 14.02.2008

saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et soovib oma asjadele järele tulla. Kostja ei ole

asjadele järele tulnud ega oma võlga tasunud.

5. Kuna kostja asjad jäid korterisse ja hageja ei saanud korterit kasutada, on hagejal õigus

nõuda kostjalt saamata jäänud üüri kuni lepingu algse kehtivusaja lõpuni 17.01.2008,

2007 septembrist kuni 2008 jaanuarini seega 11 000 krooni (5*2200).

6. Kommunaalmaksete eest kohustus kostja tasuma päevani, mil hageja korterisse sisenes.

2008 veebrurari arve (esitatud 2008 jaanuari eest) kohaselt kohustus kostja tasuma

kommunaalteenuste eest 4106.05 krooni. Kuna 03.07.2008 maksekorraldusest nähtuvalt

tasus kostja korteriühistule 2537 krooni, on kostja võlg kommunaalteenuste eest 1569.05

krooni. AS Eesti Energia on esitanud arve summas 716.80 krooni.

7. Hageja on arvestanud viivist üüri tasumisega viivitamise eest vastavalt üürilepingu p-le

4.5 päevas 0,2%. 20.05.2008 seisuga on viivise suuruseks 4074.40 kroon.

8. Üürilepingu p-s 4.4 sätestatud ettemaks 2200 krooni ei ole mitte üür, vaid tagatisraha.

VÕS § 308 lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole

kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.

Käesoleval juhul on hageja teatanud oma nõudest kostja vastu tähtaegselt.

9. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja üüri- ja kommunaalteenuste võla

13 285.85 krooni, viivise 4074.40 krooni ning viivise alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni 0,2% põhinõudelt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni

(tlk 4-6, 56-57, 68-70).

KOSTJA VASTUS

10. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja nõustub hagejaga, et kolis korterist välja 2007

oktoobris. Hageja leiab aga ebaõigesti, et kostja peab tasuma üüri ja kommunaalteenuste

eest kuni 17.01.2008. Alates 2007 oktoobrist kostja kommunaalteenuseid ei kasutanud.

Kostjal ei olnud võimalik kõiki asju ära viia, sest hageja vahetas luku ning kostja ei

pääsenud enam korterisse. Kostja võlgneb hagejale 3823.80 krooni. Erinevus tuleneb

sellest, et hageja ei ole esitanud kohtule kõiki kostja poolt tasutud üüriarveid. Hageja on

arvestanud võla hulka eluruumi haldus- ja hoolduskulud, mida üürnik ei pea tasuma –

üürilepingu kohaselt tasub üürnik lisaks üürile kommunaalmaksud ja elektrikulu.

Viivisenõudega kostja ei nõustu, sest puudub viivisearvestust ning hageja on jätnud

arvestamata, et kostja on teinud üüri arvel ettemakseid (tl 31, 63). Oma võlaarvestuses

võtab kostja arvesse asjaolu, et tasus 17.01.2006 lepingu ettemaksu 2200 krooni (tl 53).

KOHTU SEISUKOHT

3/5

11. Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest

tasu (üüri).

12. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei

ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki

lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 17.01.2006 üürilepingu tähtajaga

kuni 17.01.2008. Üürilepingu p-de 1, 4.2, 4.3, 4.4 kohaselt andis hageja kostjale üürile

elamispinna, kostja aga kohustus maksma iga kuu 17. päevaks hagejale 2200 krooni üüri

ning tasuma kommunaalmaksud ja elektrikulud (tlk 7). Hageja ütles 13.08.2007

avaldusega VÕS § 316 lg 1 p 1, 3 alusel lepingu alates 27.08.2007 üles (tlk 8).

Ülesütlemisavaldus vastab seaduse nõuetele (VÕS § 325), kostja ei ole ülesütlemist

vaidlustanud (VÕS § 326 lg 1, § 329 lg 1).

14. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu

üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima.

15. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 335

näeb ette, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja

viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis

on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui

üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei

välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja

üürisummat ületava kahju hüvitamist.

16. Hageja kinnitusel likvideeris kostja pärast ülesütlemist üürivõla ning pooled leppisid

kokku, et kostja võib eluruumi kasutada kuni 31.10.2007 (tlk 4). Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et kostja lahkus eluruumist 2007 oktoobris, samuti ei ole kostja vaielnud

vastu hageja väidetele, et kostja asjad jäid pärast lahkumist korterisse ning hageja sisenes

01.02.2008 ja vahetas ukseluku südamiku (tlk 4-5, 63).

17. Hageja nõuab kostjalt üüri 11 000 krooni (2007 septembrist kuni 2008 jaanuarini),

kommunaalteenuste eest 1569.05 krooni (vastavalt korteriühistu 2008 veebruari arvele ja

arvestades kostja poolt 03.07.2008 tasutut) ning 716.80 krooni elektri eest (AS-i Eesti

Energia arve alusel) (tlk 57, 69-70).

18. Kuna kostja jättis oma asjad korterisse ning hageja sisenes korterisse alles 01.02.2008

(tlk 14), on üürinõue viie kuu eest summas 11 000 krooni põhjendatud.

19. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et peab tasuma kuni väljakolimiseni tekkinud

kommunaalmaksud ja elektrikulud. Kohus nõustub kostjaga, et pärast väljakolimist

tekkinud kõrvalkulusid ei pea kostja tasuma (tlk 63). Hageja ei ole tõendanud, et asja

nõuetekohase tagastamisega viivitamisega tekitas kostja talle üürisummat ületavat kahju.

Korteriühistu arvetest ja AS-i Eesti Energia väljalülitamishoiatusest nähtuvalt on korteris

tarbitud kommunaalteenuseid (vesi, elekter) ka 2007 novembris ja detsembris ning 2008

jaanuaris (tlk 9, 19, 32, 18), kuid tõendatud ei ole, et seda tegi kostja. Poolte vahel ei ole

vaidlust selle üle, et kostja kolis korterist välja 2007 oktoobris (tlk 4, 63).

19.1. Põhjendatud ei ole kommunaalteenuste võla nõue korteriühistu poolt 2008

veebruaris esitatud arve alusel (tlk 19). 2008 veebruaris esitatud arvel toodud võlg

4106.05 krooni koosneb järgmistest summadest: 1200.85 krooni jaanuari eest,

1049.55 krooni detsembri eest, 1184.15 krooni 2007 novembri eest ning 671.50

4/5

krooni 2007 oktoobri eest (tlk 9, 19, 32, 33). Kuna kostja lahkus korterist 2007

oktoobris, tuleb tal tasuda vaid 2007 oktoobri eest 671.50 krooni.

19.2. Eesti Energia AS-i 13.01.2008 arve ning 12.02.2008 väljalülitamishoiatuse

kohaselt on X Tartus asuva tarbimiskoha eest tasumata kokku 716.80 krooni

(73.40 krooni 01.08.2007 arve alusel, 139.30 krooni 04.09.2007 arve alusel, 114

krooni 03.10.2007 arve alusel, 124.10 krooni 13.11.2007 arve alusel, 124.10

krooni 03.12.2007 arve alusel, 141.90 krooni 13.01.2008 arve alusel) (tlk 10, 18).

Kuna kostja lahkus korterist oktoobris, vastutab tema elektri eest 450.08 krooni

ulatuses (716.80-141.90-124.10).

20. Kostja leiab, et hageja on arvestanud üürivõla sisse eluruumi haldus- ja hoolduskulud,

mida üürnik ei pea tasuma (tlk 31). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri

maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui

selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste

ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 kohaselt kannab üürileandja

asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingus ei ole lahti

kirjutatud, mida konkreetselt pooled kommunaalmaksude all silmas peavad. Korteriühistu

arved ning nende tasumist tõendavad dokumendid annavad alust arvata, et poolte tahteks

oli see, et kostja tasub ka hooldustasu ja halduskulude eest (tlk 32-52). Kostja on alates

üürilepingu sõlmimisest 17.01.2006 tasunud hooldustasu ja halduskulude eest ning

puuduvad tõendid, et ta oleks enne kohtumenetlust väitnud, et tema neid maksma ei pea.

Seega ei ole põhjendatud käsitada kostja poolt alates üürilepingu sõlmimisest hooldustasu

ja halduskulu eest tasutut ettemaksuna.

21. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse selle kohta, et ta tasus 03.07.2008 (s.o pärast

hagi esitamist) korteriühistule 2537 krooni selgitusega „arve nr 1207034 detsember 2007,

arve nr 1107034 november 2007, arve nr 1007034 oktoober 2007 X“ (tlk 35). Hageja on

15.12.2008 seisukohas nõustunud, et nimetatud laekumise võrra tuleb kostja võlga

vähendada (tlk 69).

22. Hageja ei vaidlusta kostja poolt lepingu p-i 4.4 alusel 2200 krooni tasumist (tlk 7) ja

leiab, et tegemist on tagatisrahaga (tl 69). Hageja ei ole raha kostjale tagastanud ning

kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks nimetatud summat ka oma

võlaarvestuses arvesse võtnud. Kohus nõustub kostjaga, et tema võlga tuleb 2200 krooni

võrra vähendada (53).

23. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 I lause näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu p 4.5 kohaselt

on üürilevõtja kohustatud maksma üürileandja kasuks viivist 0,2% päevas iga maksmisega

viivitatud päeva eest. Võlaarvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud üüri tasumisega

viivitamise tõttu viivist üürilepingus sätestatud suuruses 17.09.2007-20.05.2008 eest

kokku 4074.40 krooni (tlk 20, 71). Seega ei ole õige kostja väide, et puudub konkreetne

arvestus, mis aja eest ja millistelt summadelt viivist nõutakse (tlk 63). Hageja nõuab

viivist võlalt, mis on tekkinud seoses asja kasutamise jätkamisega pärast üürilepingu

ülesütlemist. VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt ei ole hagejal alust nõuda viivist lepinguga

ettenähtud suuruses, vaid lähtuda tuleb seaduses sätestatud viivise määrast. VÕS § 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub 7% aastas. Alates 01.07.2007 on VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud

intressimääraks 4,0%. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri tasumisega viivitamise

tõttu viivist 11% aastas, st 20.05.2008 seisuga 611.16 krooni (2200 krooni * 0,03% *

(246 + 216 + 185 + 155 +124 päeva) = 0.66 krooni * 926 päeva).

5/5

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 7384.58

krooni (11 000 + 671.50 + 450.08 - 2200 - 2537) ning viivis 20.05.2008 seisuga 611.16

krooni.

25. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka

viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagiavalduse

esitamisest 21.05.2008 kuni põhinõude täitmiseni.

26. TsMS § 163 lg 1, § 173 lg 1, 4 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jagada järgmiselt: kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda ning

hageja menetluskuludest tuleb 3/5 jätta kostja kanda ja 2/5 hageja enda kanda.

Kohtunik