3-07-2435/72 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-07-2435

KOHTUOTSUS

EFSTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Õisust- tegemise aeg jn koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asju läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus

Indrek Paukštys

12.01.2009.a Tallinn

3-07-2435

V. T.i kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju summas 3

007 000 krooni hüvitamise nõudes

02.12.2008.a

Kaebuse esitaja V. T., esindajad advokaadid Urmas Ustav ja

Alar Urm

Vastustaja Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu,

esindaja advokaat Reet Saks

Jätta V. T.i kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KAIK

1. 25,04(1991.a väljastad sõjaväeosa nr 03115 tehnilise varustuse roodu ülemale V. T.ile tõend nr

105-2/1991 selle kohta, et talle on eraldatud püsivaks elamiseks eluruum -kaks Luba - sõjaväeosa

nr 03115 territooriumil asuvas elumajas aadressiga Xxxxxx xxx x, Tallinn (kd I tl 237-238).

Käesoleval ajal on hoone aadress xxxxxx xxx xx.

2. 1992,o septembris võeti vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1992.a määrusele nr 259

Kaitseministeeriumi poolt üle Tallinnas ja Harjumaal asunud Vene Föderatsiooni relvajõudude,

mille hulka kuulus ka Tallinna rajooni elamu-kommunaalmajanduse väeosa asukohaga Tallinnas

xxxxxx x, varad (kd I tl 168). 23.12,1996.a registreeriti Tallinnas Xxxxxx xxx xx asuvad hooned

riigivara registris numbrile 04000122 ja 02001268 all (kd I tl 169).

3. 24,05.2001,a esitas V. T. Kaitseministeeriumile avalduse Xxxxxx xxx xx x asuva eluruumi ja

selle juurde kuuluva majapidamisabihooue erastamiseks (kd 1 tl 10),

4. Kaitseministeeriumi 09,01.2004,a kirjaga nr 1-450/7803 tehti V. T.ile ettepanek asuda ümber

Tallinna linnas üürilepingu alusel teisele heakorrastatud elamispinnale (kd T tl 191). Kirjas selgitati,

et erastamisavaldus on esitatud mittetähtaegselt ning elamu asukohaga Xxxxxx xxx xx on

kantud riigivara registrisse, mistõttu seal asuvad eluruumid ei kuulu eluruumide erastamise

seaduse (üES) § 5 loike 6 kohaselt erastamisele.

5. Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2004.a korraldusega nr 1217-k „Xxxxxx xxx xx ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa määramine ja arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta"

määrati Xxxxxx xxx xx asuv maa pindalaga 690 m\ maakasutuse sihtotstarbega riigikaitseni aa

Kaitseministeeriumi valitseda olevate ehitiste teenindamiseks ning anti arvamus maa riigi

omandisse jätmise kohta, mille kohaselt on nimetatud maa võimalik jätta riigi omandisse (kd I tl

193). Kaitseministri 30.06.2004.a käskkirjaga nr 171 „Maa riigi omandisse jätmine" jäeti riigi

omandisse riigikaitsemaa pindalaga 690 nr aadressil Xxxxxx xxx xx Tallinnas (kd I tl 194).

6. Kaitseministeeriumi 06,12.2004.a kirjaga nr 4-450/8907 paluti V. T.il vastust, kas ta on nõus

ümber asuma üürilepingu alusel Tallinna linnas xxxxxxxxx xxx xxx-xx elamispinnale (kd 1 tl 196),

06.01.2005.a vastas V. T.i esindaja kaitseministrile kirjaga, milles paluti lõpule viia

erastamistoimingud Xxxxxx xxx xx x eluruumi suhtes, 31,01.2005.a kohtusid Kaitseministeeriumis

kaitseminister ja Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja ning V. T.i esindajad

eesmärgiga leida lahendus V. T.ile ja tema abikaasale A. T. teise üüripinna leidmiseks (kd Iil 197).

7. 15.03.2005.a esitas V. T.i esindaja Kaitseministeeriumile taotluse Xxxxxx xxx xx x eluruumi

erastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju

hüvitamiseks. 01.04.2005.a kirjaga teatas Kaitseministeerium taotluse menetlusse võtmisest ning

haldusmenetluse algatamisest Xxxxxx xxx xx x eluruumi erastamise õigusvastase viivitamisega

tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks (kd 1 tl 11-17).

8. 04.05.2007.a saatis V. T.i esindaja Kaitseministeeriumile korduva taotluse saada teavet

erastamismenetluse lõpuleviimise kohta (tl 19-22). 17.08.2007.a saatis Kaitseministeerium V.T.ile

arvamuse saamiseks ja vastuväidele esitamiseks kaitseministri otsuse eelnõu Xxxxxx xxx xx x

erastamisvaidluse lahendamiseks õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja. kahju hüvitamisega

(kd 1 11 24-29), Eelnõu kohaselt otsustati lõpetada haldusmenetlus V. T.i taotluses eluruumi

erastamise õigusvastase viivitamisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks ning võõrandada V.

T.ile korteriomand xxxxxxxxx xxx xxx-xx Tallinnas. V. T.i esindaja esitas 17.09.2007.a

Kaitseministeeriumile seisukoha, milles vaidles eelnõule vastu (kd 1 tl 30 x5).

9. 03.10.2007.a saatis V. T.i esindaja Kaitseministeeriumile ettepaneku õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamiseks summas 3 020 000 krooni (kd I 11 45-47), Kaitseministri 19.10.2007.a vastuses

esitati kompromissi eesmärgil kokkuvõte V. T.i ja Kaitseministeeriumi vahel Xxxxxx xxx xx x

erastamisõigusest ilmajätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise käigus vastastikku

esitatud seisukohtadest (kd T tl 52-5'i).

10. 30,11.2007.a esitas V. T. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista välja Eesli

Vabariigilt Kaitseministeeriumi kaudu kahju summas 3 007 000 krooni, millest 2 907 000 krooni

moodustab varaline ja 100 000 krooni moodustab mittevaraline kahju (kd 1 tl 1-6). U6.03,2008.a

vabastas kohus V. T.i riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks Kaitseministeeriumi (kd 1 tl 145),

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebuse põhjendused.

11.1 Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu on lekitanud kaebajale õigusvastaselt kahju sellega,

et jättis ta 09.01.2004.a kirjaga nr I-450/7R03 ilma erastamisõigusest Xxxxxx xxx xx x eluruumile,

kus kaebaja elas. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ning § 33 kohaselt on

kodu puutumatu. Seega on isiku õigus kodule ning omandile, antud juhid eluruumile, isiku

põhiseaduslikult tagatud õigused. Järelikult on Kaitseministeerium kaebaja erastamisõigusest

ilmajätmisega rikkunud tema põhiõigusi omandile ja kodule ning kaebajal on sellest tulenevail

õigus nõuda riigivastutuse seaduse (RVastR) § 7 lõike 1 alusel temale õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamist. Tulenevalt RVastS § 7 lõikest 3 ja § 8 lõikest 1 on kaebajal õigus nõuda rahalist

hüvitist ning seejuures tuleb luua olukord, milles ta oleks olnud siis, kui tema eluruumi omand

oleks talle säilinud ning ta ei oleks sunnitud sealt ära kolima.

11.2 Kaebaja hindab kahju kogusummaks 3 007 000 krooni, mis tuleneb järgnevast. Kuna eluruum

aadressil Xxxxxx xxx xx x, asub Tallinna kesklinnas, on suurusega 62,4 m7', mille hulka lisaks

kolmele toale kuulub ka köök ja vannituba, kelder ning hoov, tuleb elamispinna kaotusest ning uue

elamispinna ostmise vajadusest, tingitud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks

samadele tingimustele vastavate heas seisukorras olevate korteriomandile väärtus. Vastavalt

kaebusele lisatud nelja kinnisvarabüroo eksperthinnangule on Tallinna kesklinnas asuvate

renoveeritud 3-toaliste korteriomandite, suurusega 60-70 m , hinnad keskmisel vahemikus 2 500

000 - 3 500 000 krooni, lähtudes sellest on kaebaja poolt omandatava sama suure ja heas seisukorras

oleva korteriomandiväärtus vähemalt 2 700 000 krooni. Kuna kaebaja on sunnitud Xxxxxx xxx xx

x eluruumist kolima teise kohta, mille asukoht ei ole veel selge, on ta sunnitud kasutama

kolimisteenust, mis võib hinnanguliselt olla 7 000 krooni. Toodud kolimiskulude hinna määramisel

on lähtutud kolimisfirma Movc On OÜ hinnakirjast, mille kohaselt on keskmiselt 3-toalise korteri

kolimishind 6 200 krooni, millele lisandub meestunni rent ühe isiku kohta 150.-, millele lisandub

käibemaks. Samuti on kolimiseks vajalikud kastid, teibid jms. Kuna paratamatult kaasneb uude

elamiskohta kolimisega teatud remondi tegemise vajadus ning samuti ei ole selge, millises seisus

korteriomandi saab kaebaja endale omandada, hindab kaebaja remondikulude ja kolimise tõttu uue

vajaliku mööbli ning muude vajalike tarbeesemete omandamiseks, arvestades, et Xxxxxx xxx xx x

eluruumi sisseehitatud mööblit ei ole võimalik kaasa võtta, 200 000 krooni. Kuna käesolev

menetlus on kestnud kokku üle kuue aasta ning seda olulise määral tingituna Kaitseministeeriumi

poolsest viivitamisest ja muudest kaebajast mittesõltuvatest asjaoludest ning arvestades, et vaidlus

puudutab kaebaja ja tema perekonna elukohta, millest nad on jäetud Kaitseministeeriumi otsuse

alusel ilma, hindab kaebaja temale ja tema perekonnale käesoleva menetluse käigus tekitatud

moraalseks kahjuks 100 000 krooni.

11.3 Kaebaja ei nõustu Kaitseministeeriumi seisukohaga, et rahalise hüvitise suurus ei saa oluliselt

ületada Xxxxxx xxx xx x eluruumi harilikku väärtust,, mis 2005.aastal tellitud hindamisakti

kohaselt oli 370 000 krooni ning millele lisaks pakuti ka kaebajale jätkuvalt praeguse eluruumi

vabastamise korral vastu eluruumi üürilepingut aadressile xxxxxxxxx xxx xxx-xxx, 20,07.2005,a

on koostatud Xxxxxx xxx xx x eluruumi kohta ekspertarvamus, mille kohaselt on eluruumi

turuväärtus 760 000 krooni, Eelnimetatud hind on aga arvestatud vaid pärast 1996,a hoonelt kahe

kaebaja valdusesse kuulunud toa lammutamist ehk mirte selle tegelikult, pinnalt, mis kaebaja

kasutusse algselt anti. 1995.a inventariseerimisjoonis tuste kohaselt oleks eluruumi turuhind 2005.a

seisuga 900 000 krooni. See hindamisakt on kätte toimetatud ka Kaitseministeeriumile. Samuti

jääb arusaamatuks see, miks Kaitseministeerium tugineb eluruumi väärtustele 2005,a seisuga, kui

käesolevaks ajahetkeks on see üle kahe aasta vana ning võttes arvesse kiiresti tõusvaid

kinnisvarahindu, ei ole see kindlasti Xxxxxx xxx xx x eluruumi tegelik väärtus. Kaebaja ei ole

mingit põhjust nõustuda üürilepinguga aadressil xxxxxxxxx xxx xxx-xxx, kuna seda ei saa pidada

samaväärseks õigusega omandile Xxxxxx xxx xx x eluruumi suhtes, mis kaebajal oli tulenevalt

erastamise õigustatud subjektiks olemisest.

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited,

12.1 Kahju ei ole tekitatud Kaitseministeeriumi 09.01.2004.a kirjaga nr 1-450/7803. Nimetatud

kirjas on selgesõnaliselt märgitud, et V. T.i eluruumide erastamise avaldus ei olnud

tähtaegselt esitatud ning V. T.ile tehti ettepanek asuda, ümber teisele heakorrastatud elamispinnale

üürilepingu alusel. EES § 4 punkti 1 kohaselt Lüli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul

eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel esitada avaldus eluruumi

erastamiseks kohustatud subjektile 04.03.1995.a. Üksnes juhul, kui eluruumi üürileping sõlmiti või

vormistati ümber pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist, kuid seda kuni

01.06.200 La. V. T.iga ei ole Kaitseministeerium ega ka ükski teine isik ühtegi üürilepingut

sõlminud ega Umber vormistanud. V. T. ei ole esitanud eluruumi erastamise avaldust tähtaegselt

ekslikult ka Kesklinna Valitsusele. Sõjaväeosa pooli eraldati 25.04,1991.a õiendi kohaselt V. T.ile

kaks tuba elamust. Xxxxxx xxx x, mistõttu sai Eesti Vabariik nimetatud vara enda omandisse koos

kehtinud üürisuhtega. V. T.i ei olnud sisse kirjutatud aadressile Xxxxxx xxx x,

Kaitseministeeriumil puudus kohustus sõlmida V. T.iga üürileping ning puudusid õiguslikud

alused üürilepingu ümber vormistamiseks enne 01,06,2001,a, Seda ei ole ka tehtud. Üürilepingu

võis ümber vormistada elamuseaduse § 40 alusel,

12.2 Kaitseministeeriumi poolt võeti Vabariigi Valitsuse 03.09,1992,a määruse nr 259 alusel üle

Tallinnas ja Harjumaal asunud Vene Föderatsiooni relvajõudude valduses olnud varad vastavalt

Riigi Teatajas 199S} nr 263, art 10S4 avaldatule. Tegemist oli täies ulatuses riigi varaga ning

varade hulgas olevate eluruumide erastamist ei otsustanud Kaitsejõudude Peastaabi ülem, kelle

05.04.2002.a kirjale on kaebaja varasem esindaja viidanud. Xxxxxx xxx x endise sõjaväeosa 03115

objektid olid kantud riigivara registrisse 23.12.1996.a ja 02.01.1997.a ning tegemist ei olnud mingi

eksitusega. Kuivõrd kuni 2001.a oli ka hoone Xxxxxx xxx xx hõlmatud aadressiga Xxxxxx xxx x,

siis oli ta sel aadressil kantud ka riigivara registrisse. Kaitseministeerium tõepoolest asus 200 La

nimetatud hoonet registreerima hooneregistris, võttis V. T.i, H.H. ja A.S. avaldused ning tegi

eluruumide erastamist ettevalmistavaid toiminguid, kuid need toimingud peatati kui

põhjendamatud. Asjaolu, et Xxxxxx xxx xx hoone oli kantud riigivara registrisse, kuivõrd ta oli

vajalik riigikaitselistel eesmärkidel ja V. T.i kasutuses olnud ruumid ei kuulunud erastamisele,

teavitati V. T.i vastustaja 09.01.2004.a kirjaga. Väär on väita, et Kaitseministeerium on nõustunud

asjaoluga, et ta on V. T.ile kahju tekitanud erastamisõigusest ilma jätmisega.

12.3 EES § 3 lõike 5 punkti 6 kollaselt alates 23.02.1995.a kuni 27.03.1999.a kehtinud

redaktsioonis ei kuulunud erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse

kantud hoonetes asuvad eluruumid. Alates 02,03,1997,a kuulusid riigivara registris olevad

eluruumide võõrandamisele riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras. Xxxxxx xxx xx hoone oh

kantud riigivara registrisse alates 23.12.1996.a. on õige, et riigivara registrist sai riigivara valitseja

poolse tahteavaldusega vara välja arvata juhul, kui vara oli ekslikult registrisse kantud. Antud juhul

puuduvad alused väita, et vara oli ekslikult riigivara registris. Harju Maakohtu kinnistusosakonna

'Tallinna kinnistusjaoskonda on alates 04.03.2005.a sisse kantud riigikaitsemaa aadressil Xxxxxx

xxx xx pindalaga 690 m . Seega on maareform nimetatud maatüki osas lõppenud ning hoone

Xxxxxx xxx xx asub riigikaitsemaal ning on maatüki oluliseks osaks. T.i väited nagu oleks ka

sellisel juhul võimalik siiski erastada talle kui üürnikule Xxxxxx xxx xx ja x, on põhjendamatud,

Maareformiseaduse § 31 lõige 3 sätestab, ei riigi omandisse jäetud maa võõrandamine toimub

riigivaraseaduses sätestatud korras. Riigikaitsemaa jääb riigi omandisse. Juhul, kui kohus leiab, et

Xxxxxx xxx xx elamu ei olnud vajalik riigivarana ning seal asunud eluruumid tulnuks erastada

FES alusel V. T.ile, siis pärast maa riigi omandisse kinnistamist oli eluruumi erastamine muutunud

võimatuks.

12.4 Vaidlust ei ole selles, et V. T.i ja riigi vahel on üürisuhe kahe loa osas hoonest Xxxxxx xxx

xx (korter x) hoolimata ühegi kirjaliku üürilepingu olemasolust ning hoolimata asjaolust, et V. T.

ei ole kunagi üüri tasunud. Üürileping oli kehtiv tähtajaliselt kuni 02.07.2007,a ning on käesoleval

hetkel tähtajatu. Vaidlus on selles, millise suurusega on need kaks tuba, mis anti V. T.i kasutusse

1991.a. Kaebuses näidatud 62,4 m on täiesti põhjendamatud. V. T.i esindaja 17.12.2007.a

täiendavates seisukohtades on märgitud punktis 3.1.2 eluruumi suuruseks

48,9 m , Vastustajale teadaolevalt on eluruumi suuruseks 31,9 m", mille kohta on kehtivad

inventariseerimisjoonised ning milliste järgi on hoone kantud ehitusregistrisse,

12.5 Kaitseministeerium on soovinud juba aastaid lammutada amortiseerunud hoonet Xxxxxx xxx

xx, kuid ei ole seda saanud teha V. T.i vastuseisu tõttu asuda üürima riigile kuuluvat elamispinda

aadressil xxxxxxxxx xxx xxx-xx, Kaitseministeerium on pöördunud Riigikogu majanduskomisjoni

poole, et erandkorras saada luha riigivara alla turuväärtuse võõrandamiseks V. T.ile, et jätkata

Xxxxxx xxx xx lammutamiseks vajalike toimingutega. Riigikogu majanduskomisjon selleks

võimalusi ei näinud. Kaitseministeerium on juba oma 09.01.2004.a kirjas teinud ettepaneku

üürilepingu sõlmimiseks riigi omandis olevale eluruumile xxxxxxxxx xxx xxx-xx ning on jätkuvalt

seisukohal, et V. T. võib igal ajal elama asuda nimetatud elamispinnale. Sellest tulenevalt on V. T.i

taotluse menetluse käigus kaitseministri poolt 19.10.2007.a kirjas nr 12.5 x/969 tehtud kokkuvõtte

kohaselt pakutud kaebajale praeguse eluruumi vabastamise korral vastu eluruumi üürilepingut

xxxxxxxxx xx xxx krt xx, Kuivõrd seni välja pakutud lahendusvariandid ei ole saanud V. T.i pooli:

vastu võetud ning V. T. on pöördunud kaebusega kohtusse,, tuleb jätta tähelepanuta kõik vaidluse

lahendamiseks ette valmistatud eelnõud ning muud kavatsused kohtuvälise lahendi saamiseks.

12.6 V. T.i kodu puutumatust. ei ole riik süüliselt rikkunud, mis võiks anda alust mittevaralise nõude

esitamiseks,

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud

kolki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse

seadustiku (IIKMS) § 26 lõike 1 punkti 6 alusel jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

13.1 EES § 3 (alates 27.03.1999.a kehtivas redaktsioonis) lõike 5 punkti 6 kohaselt ei kuulu

erastamisele riigivara registrisse kantud eluruumid ja riigivara registrisse kantud hoonetes asuvad

eluruumid. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et Tallinnas Xxxxxx xxx xx asuvad

hooned olid erastamisavalduse esitamise hetkeks (24.05.2001.a) kantud riigivara registrisse.

Nimetatud andmed nähtuvad Rahandusministeeriumi 06.01.1997.a õiendist, mille kohaselt olid

Xxxxxx xxx xx asuvad elamu ja kuur riigivara registrisse kantud 23.12.1996.a (kd T tl 169). Kohtul

puudub alus arvata, et vaidlusalune eluruum on riigivara registrisse kantud ebaõigesti. Riigivara

registris oleva eluruumi võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras (EES §

3 lõige 13). Seega nõustub kohus vastustajaga, et kuna Tallinnas Xxxxxx xxx xx asuv elamu oli

erastamisavalduse esitamise hetkeks kantud riigivara registrisse;, ei kuulunud vaidlusalune eluruum

EES § 3 loike 5 punkti 6 kohaselt erastamisele. Kuna vaidlusalune eluruum ei olnud erastamise

objektiks, siis ei saa selle kaebajale mitteerastamine ka tema õigusi rikkuda. Seega pole

mitteerastamisega kaebajale varalist ega mittevaralist kahju tekitatud, mistõttu kahjunõuete

rahuldamiseks puudub alus.

14.1 Kohus märgib, et isegi juhul, kui vaidlusalune eluruum olnuks erastamise objektiks, ei rikuks

selle kaebajale mitteerastamine tema õigusi, kuivõrd kaebaja oli eluruumi ostmise eesõiguse

erastamisavalduse esitamise hetkeks (24.05.2001.a) minetanud.

29.05.1993.a jõustunud EFS § 5 lõike 1 punkti 1 kuni 28/12J 994.a kehtinud redaktsiooni kohaselt

oli üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul eluruumi ostmise eesõigus kuni

01.12,1994.a. Sama punkti alates 29.12.1994,a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli üürilepingu

alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul eluruumi ostmise eesõigus kuni 01.03.1995.a.

ÜKS § 22 alates 15.03.1995.a kehtiva lõike 5 kohaselt juhul, kui eluruumi üürileping sõlmitakse

või vormistatakse ümber pärast 01,03,1995.a, on eluruumi üürnikul või temaga koos elaval

täisealisel perekonnaliikmel (viimasel alates 20,01.1996.a EES § 4 punkti 1 kohasel kokkuleppel

üürnikuga) eluruumi ostmise eesõigus kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist

või ümbervormistamist.

Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas avalduse vaidlusaluse eluruumi

erastamiseks pärast EES § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaega., Toimikus olevast

Kaitseministeeriumile esitatud erastamisavaldusest nähtuvalt on see koostatud 24.05,2001,a ja

registreeritud 25,05,2001,a (kd I II 10), Ka muud kohtule esitatud ja asja juurde voetud

erastamisteemalised pöördumised on kaebaja teinud pärast EES § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud

tähtaega (sh kaebaja viidatud 18,05.2000.a ühisavaldus Resti Vabariigi peaministrile, kd II tl 91p-

93). Samuti puudub vaidlus puudub selles, et toimunud pole ka üürilepingu sõlmimist või

ümbervormistamist, mis andnuks EES § 22 lõikes 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja arvates

Üürilepingu sõlmimisest või ümbervormistamisest. Kohus nõustub vastustajaga, et üürilepingu

sõlmimiseks puudus vajadus, kuivõrd üürisuhe oü olemas (üürilepingu kaebajaga võttis vastustaja

üle koos Vene Föderatsiooni sõjaväeosa nr 03115 varadega 1992.a) ning üürilepingu

ümbervormistamiseks alus puudus.

14.3 Täiendavalt märgib kohus, et kaebuses kirjeldatud eluruum ei vasta, üürilepingu tegelikule

esemele. Kaebuse kohaselt on kaebaja Xxxxxx xxx xx asuv eluruumi suuruseks 62,4 m2 ning see

koosneb kolmest toast, köögist ja vannitoast (kd 1 tl 4), Kohtuistungil selgus, et kaebaja kasutab

Xxxxxx xxx xx asuvas hoones kahte tuba. (plaanil tähistatud numbritega 5 ja 6, kd I tl 8), mis

2001.a koostatud Xxxxxx xxx xx inventariseerimisjooniste ja ruumide eksplikatsiooni ning

eluruumi hindamise akti kohaselt moodustab kokku 31,9 m2 (kd I tl 175-1 S6)s millest esimene tuba

on kaebajapoolt osaliselt ümberehitatud köögiks. Samuti selgus, et kaebuses märgitud vannituba

kõnealuses hoones ei ole ning üldkoridor ja WC, kuhu pääseb üldkoridorist (plaanil tähistatud

vastavalt numbritega 1 ja 2, kd I tl 8) on majaelanike ühiskasutuses, Viimatimärgitud asjaolu

nähtub ka Prisma Kinnisvarade AS poolt 2008.a koostatud hindamisaktist (kd T tl 266). Eeltoodu

üle pooltevahel vaidlus puudub.

Kuna vastustaja. ja kaebaja vahel muud kokkulepped puuduvad, siis ei saa üürilepingu ese olla

erinev Vene Föderatsiooni sõjaväeosa nr 03115 poolt kaebajale elamiseks eraldatud eluruumist,

Viimane nähtub sõjaväeosa nr 03115 poolt 25.04.1991.a kaebajale väljastatud tõendist nr 105-

2/1991, mille kohaselt on talle sõjaväeosa nr 03115 territooriumil asuvas elumajas aadressiga

Xxxxxx xxx x (käesoleval ajal xxxxxx xxx xx) eraldatud püsivaks elamiseks eluruum suurusega

kaks tuba (kd T tl 237-238). Sisuliselt kinnitas eeltoodut kohtuistungil kohtu küsimusele vastates ka

kaebaja, näidates plaanil (kd I tl 8) numbritega 5 ja 6 tähistatud ruume (kd TT tl 154). Kaebaja

hiljem esitatud väide, et talle eraldati ka plaanil (kd I tl 8) numbritega 3 ja 4 tähistatud köök ei ole

kohtu hinnangul loendatud. Tõendamist on leidnud üksnes asjaolu, et nimetatud ruume kasutati

majas köögina (vt tunnistaja A, U. ütlused, kd TT tl 163), kuid mitte nende eraldamine kaebajale tema

eluruumi koosseisus. Asjaolu, et kaebaja on väidetavalt kasutanud kuni 1997/199S.a-ni plaanil

numbritega 3 ja 4 tähistatud ruume köögina (kd 1 tl 8), ci tõenda veel nimetatud ruumide

eraldamist kaebajale sõjaväeosa poolt. Vastustaja esindaja väitel moodustab kaebaja eluruumi talle

sõjaväeosa nr 03115 poolt eraldatud kaks tuba. Kaebaja ei saa üürilepingu eset ühepoolselt muuta.

Tunnistaja A. T. ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks, kuivõrd tunnistaja on kaebaja abikaasana ja

tema erastamisasja ajanud isikuna kaebajale soodsast kohtulahendist huvitatud, samuti põhjusel, et

tema ütlused ei lange kaebajale sõjaväeosa nr 03115 poolt eraldatud ruumide ja nende funktsioonide

osas kokku kaebaja seletuse ja tunnistaja A. U. ütlustega,

15, Menetluskuludest HKMS § 92 lõike 1 kohaselt, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja esindajakulud jätab kohus kaebajalt HKMS § 93 lõike 5 alusel aga välja mõistmata.

Kohus leiab, et vastustajal puudus põhjendatud vajadus käesoleva vaidluse iseloomu arvestades

välise õigusabiteenuse kasutamise järele,

Kaebajale osutatud riigi õigusabi tasu küsimuse lahendab kohus eraldi määrusega.

Indrek Paukštys

Kohtunik