2-08-57538/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-57538

TARTU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Kai Truuts

vastu 105 613,78 krooni nõudes

Tsiviilasja nr

2-08-57538

Hagihind

85 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (rk

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); esindaja:

Triin Marran

• kostja: Kai Truuts

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Kai Truuts´ilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks:

2.1. 105 613.78 krooni, millest 67 362.40 krooni on tagastamata krediidisumma,

8092.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 13 472.48 krooni

leppetrahv, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 15 486.45 krooni

sissenõutavaks muutunud viivis;

2.2. viivis 24.51% tagastamata krediidisummalt aastas alates 04.09.2008.a. kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud Kai Truuts´i kanda.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude

nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud

on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. (TsMS § 174 lg 1, lg 3, lg 6).

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS

§ 416 lg 2, § 340). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon,

välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa,

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui

100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD

06.01.2007.a. sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0700029/95st, mille põhitingimuste

kohaselt andis hageja kostjale 37 797.93 krooni krediiti ning kostja oli kohustatud tasuma

hagejale intressi 25.05% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames sõlmisid poole

ka kokkuleppe nr 1, millega kostja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimise seisuga on kostjal

hageja ees täitmata rahalisi kohustusi 127 792.51 krooni, millest 37 588.78 krooni on

tagastamata krediidisumma ning 90 203.73 krooni intress. Kokkuleppega annulleeriti

eelnimetatud intress ning kostja kasutuses olevat krediidisummat suurendati 30 000 krooni

võrra. Uueks intressimääraks loeti 24.51% uuelt krediidisummalt (67 588.78 krooni)

aastas. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut vaatamata meeldetuletustele korrektselt

täitnud.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 105 613.78 krooni, millest 67 362.40

krooni on tagastamata krediidisumma, 8092.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 13 472.48 krooni leppetrahv, 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja

15 486.45 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning viivis 24,51% tagastamata

krediidisummalt aastas alates 04.09.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1

nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsuse

põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse.

Kostja on menetlusse võtmise määruse ning kirjaliku vastuse nõude isiklikult kätte saanud

11.12.2008.a., kuid ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Kostja polt tuleb lugeda

omaksvõetuks, et ta ei ole hagejaga sõlmitud lepingut ning sellest tulenevat kokkulepet

nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagejale 105 613.78 krooni ning lisanduva viivise

(24,51% tagastamata krediidisummalt aastas alates 04.09.2008.a. kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni).

Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2,

§ 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1,

TsMS § 367, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 105 613.78 krooni ning viivis 24,51% tagastamata

krediidisummalt aastas alates 04.09.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik