2-08-83013/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. jaanuar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-83013 AS Starman versus Andri Essmann Hagi ese võlg koos kõrvalnõuetega Hagi hind

1 498.67 krooni Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, 12618, Tallinn) Hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143, Tallinn) Kostja Andri Essmann (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada AS Starman hagi Andri Essmanni vastu võla nõudes ja välja mõista Andri Essmannilt võlg koos kõrvalnõuetega 2 996 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend kuus) krooni 34 senti AS Starman kasuks. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Andri Essmannilt 1 133 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kolm) krooni 92 senti menetluskulu AS Starman kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Kostja on 08. veebruaril 2005 sõlminud liitumis-, teenuste osutamise ja seadme ostumüügilepingu. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kostja võlgnevus hagejale on põhivõlas 1 498.67 krooni ning koos kõrvalnõude viivisega 2 996.34 krooni.

2. Menetluse käik Kohus on saatnud 15. detsembril 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 29. detsember 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja aadressil kohtudokumendid vastu võetud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist.

3.2. Õiguslikud põhjendused Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud hageja faktiväidetest lähtuvalt on hagi selles märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 250 krooni ja lepingulise esindaja kuludele 883.92 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175) vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja lepingulise esindaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 133.92 krooni.

Toomas Lillsaar

Kohtunik