Legislator Case Law & Legislation
2-08-28130/14 AI generated

2-08-28130/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-08-28130/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu 64 266,10 krooni nõudes täielikult rahuldamata. kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

Legislator headnote

AI generated

2-08-28130/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu 64 266,10 krooni nõudes

Hagihind

64 266,10 krooni

Tsiviilasja number

2-08-28130

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Harrier (reg.kood 10814590; Suur-Sõjamäe

27C Tallinn 11415)

Hageja esindaja: Credit Expert OÜ; Sulev Tammemäe

(Narva mnt 1 Tallinn 10111)

Kostja: OÜ Hant (reg.kood 10699509; Ringtee 26 Tartu

51013)

Kostja esindaja: advokaat Ingmar Lääts (postiaadress:

Advokaadibüroo Aivar Pilv Vabaduse väljak 10 Tallinn

10146)

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu 64 266,10 krooni nõudes täielikult rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

04.07.2008. a esitas OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu 64 266,10 krooni nõudes (tl 4-7).

Hagiavalduses taotles hageja asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõlminud kostjaga suulise veolepingu ja osutas lepingu alusel

kostjale veoteenust ajavahemikul 2007. aasta septembrist kuni 2007. aasta detsembrini.

Veoteenuse eest tasu saamiseks esitas hageja kostjale arved nr 86, nr 91, nr 97, nr 106 ja nr 107.

Kostja veolepingust tulenevat maksekohustust ei täitnud.

08.01.2008. a volitas hageja Credit Expert OÜ veolepingust tekkinud võla sissenõudmiseks

kostjalt. Hageja arvates oli kostja võlgnevus hageja ees sellel ajal kokku 926 584,60 krooni.

Hageja ja Credit Expert OÜ vahel olid lepingulised suhted juba 2005. aastast, seetõttu koostati

lepingu lisa, milles fikseeriti Credit Expert OÜ-le makstava tasu suurusena 8% nõude summast,

millele lisandub käibemaks.

08.01.2008. a esitas Credit Expert OÜ kostjale hageja nimel nõudekirja võla tasumiseks.

10.01.2008. a esitas Credit Expert OÜ kostjale uue nõudekirja vähendatud võla summaga, sest

kostja vastuväidetest oli ilmnenud ebatäpsused võla arvestamisel. Kokku nõuti kostjalt

846 478,90 krooni tasumist.

11.01.2008. a toimus Credit Expert OÜ kontoris hageja ja kostja kohtumine. Kohtumise

tulemusena koostas Credit Expert OÜ garantiikirja, mille poolte esindaja kohapeal allkirjastasid.

Garantiikirja järgi kohustus kostja maksma hagejale 129 145,90 krooni hiljemalt 16.01.2008. a,

327 084,20 krooni hiljemalt 23.01.2008. a ja 390 249,60 krooni hiljemalt 05.02.2008. a.

Kostja täitis maksekohustuse ainult osaliselt. 16.01.2008. a maksis kostja hagejale 112 572.-

krooni ja 24.01.2008. a 199 000.- krooni.

Kuna kostja maksekohustust osaliselt ei täitnud, siis võttis Credit Expert OÜ uuesti kostjaga

ühendust ja tuletas meelde saavutatud kokkuleppe täitmise vajadust. Lisaks toimusid Credit

Expert OÜ kontoris kokkusaamised hageja ja kostja vahel, kus arutati kostja vastuväiteid

sõidulehtedel kajastatud sõidutundide arvu ja sellest tulenevalt võlakohustuse lõpliku suuruse

osas. 05.02.2008. a allkirjastasid poolte esindajad Credit Expert OÜ poolt koostatud

kompromisslepingu, millega hageja vähendas oma nõuet 43 152,60 krooni võrra ja kostja võttis

kohustuse nõue ülejäänud osas rahuldada.

Kokku maksis kostja hagejale Credit Expert OÜ tegevuse tulemusena 803 326,30 krooni. Sellest

tulenevalt esitas Credit Expert OÜ hagejale arve 64 266,10 krooni (s.o 8% 803 326,30 kroonist)

tasumiseks. Hageja arvates on Credit Expert OÜ tasunõue hageja kahju, mis on tekkinud

veolepingu rikkumisest kostja poolt. Hageja palus kostjalt välja mõista 64 266,10 krooni.

20.10.2008. a toimunud kohtuistungil muutis hageja nõude alust. Hageja teatas, et peab kahju

tekkimise põhjuseks 11.01.2008. a koostatud võlatunnistusest tulenevate kohustuste rikkumist

kostja poolt. Nõude aluse muutmise kohta esitas hageja esindaja kirjaliku avalduse (tl 54).

25.11.2008. a esitas hageja kohtule kirjalikult täiendavad seisukohad. Hageja selgitas, et

11.01.2008. a garantiikirjas nimetatud kostja kohustuste mittekohane täitmine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Ühtlasi kinnitab hageja, et pooltel oli

kokkulepe, et juhul kui kostja täidab 11.01.2008. a garantiikirjas sätestatud maksete graafikut,

siis hageja loobub inkassokulude sissenõudmisest kostjalt. Seetõttu tuleks 11.01.2008. a

koostatud garantiikirjana pealkirjastatud kokkulepet vaadelda kompromisslepinguna, mitte

deklaratiivse võlatunnistusena.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nagu ei oleks tõendatud kahju tekkimine hagejale. Credit

Expert OÜ-le tasu maksmise kohustus tuleneb lepingust. Seetõttu on hagejale kahju tekkinud

sõltumata sellest kas hageja on Credit Expert OÜ-le tasu maksmise kohustuse täitnud või mitte.

Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, nagu oleks

hageja ja Credit Expert OÜ vahel sõlmitud leping fiktiivne.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kinnitas, et hageja väljastas talle arved nr 86, nr 106 ja nr 107

alles 11.01.2008. a. Kostja on tasunud arvetel näidatud summad hagejale 30-45 päeva jooksul,

mida võib hageja tegevusvaldkonnas pidada arvete tasumise harilikuks tähtajaks. Lisaks oli

arvete tasumine takistatud kostja poolt arvete suhtes esitatud pretensioonide lahendamise

vajaduse tõttu.

Arvete tasumine eelnimetatud tähtaja jooksul oli seotud arvete hilise esitamisega. Seetõttu ei saa

kostja arvates asjaolust, et hageja ja kostja kohtumised toimusid inkassofirma kontoris, veel

järeldada, et inkassofirma sekkumine oli mõistlik ja vajalik. Hageja ja kostja kokkusaamisel

lepiti suuliselt kokku, et inkassokulud jäävad hageja enda kanda. Kostja hinnangul oli

vastuvõtmatu, et võlanõue anti menetlemiseks inkassofirmale enne kõigi arvete ja sõidulehtede

kostjale esitamist. Lisaks peab kostja Credit Expert OÜ-le makstavat tasu ebamõistlikult

suureks.

13.11.2008. a esitas kostja kohtule kirjalikult oma täiendavad seisukohad. Kostja hinnangul ei

loodud 11.01.2008. a garantiikirjaga uut õiguslikku olukorda ja seetõttu oli tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja arvates on oluline, et kokkuleppe kohaselt pidi enne

arvete tasumist toimuma ka nende eelnev kontroll. Seetõttu ei nõustunud kostja hageja

seiskohaga justkui oleks kostja 11.01.2008. a garantiikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud.

Kostja leiab, et 05.02.2008. a kokkuleppega on 11.08.2008. a garantiikirja muudetud.

05.02.2008. a sõlmitud kokkulepet on kostja täpselt täitnud.

05.02.2008. a, s.o 11.01.2008. a garantiikirja muutmise ajaks, oli kostja täitnud maksekohustuse

328 335,80 krooni ulatuses, kuigi garantiikirja järgi pidanuks selleks ajaks tasutud olema

456 230,10 krooni. Ülejäänud osas täitis kostja oma kohustuse 7 päeva jooksul s.o 12.02.2008.

a. Seega isegi 11.01.2008. a sõlmitud kokkuleppe formaalse tõlgendamise korral ilmneb, et

kostja täitis kohustuse teatud osas hilinemisega, kuid hilinemine ei ületanud mõistlikkuse piire.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldamata jätta.

2. Pooltel ei ole vaidlust selles, et:

• OÜ Harrier osutas OÜ-le Hant veoteenust ajavahemikul 2007. aasta septembrist 2007.

aasta detsembrini ja OÜ-l Hant tekkis kohustus vedude eest OÜ-le Harrier tasu maksta;

• 08.01.2008. a sõlmis hageja Credit Expert OÜ-ga käsunduslepingu nr 025KL lisa nr

1/2, millega andis kostja võla sissenõudmiseks käsundi Credit Expert OÜ-le ja

kohustus maksma võla sissenõudmise eest tasu 8% nõude summast;

• 11.01.2008. a allkirjastasid hageja ja kostja esindajad garantiikirja (tl 9), millega kostja

kohustus maksma hagejale tekkinud arvetest nr 91 ja nr 86 tekkinud võlgnevuse

katteks 129 145,90 krooni hiljemalt 16.01.2008. a, arvetest nr 97 ja 107 tekkinud

võlgnevuse katteks 327 084,20 krooni hiljemalt 23.01.2008. a ja arvest nr 106 tekkinud

võlgnevuse katteks 390 249,60 krooni hiljemalt 05.02.2008. a;

• 05.02.2008. a allkirjastasid hageja ja kostja esindajad kokkuleppe (tl 10), millega

muudeti 11.01.2008. a sõlmitud kokkulepet ja vähendati kostja võla summat 43 152,60

krooni võrra ning kehtestati võla lõpliku tasumise tähtajaks 12.02.2008. a.

3. Hageja nõuab kostjalt 11.01.2008. a allkirjastatud garantiikirjast tulenevate kohustuste

rikkumisega tekitatud kahju, s.o Credit Expert OÜ käsunduslepingu järgse tasu, hüvitamist.

4. Pooled ei vormistanud kostjale veoteenuse osutamise aluseks olevat lepingut kirjaliku

dokumendina. Siiski leiab kohus, et veoteenuse osutamine toimus poolte vahel sõlmitud

lepingu alusel. Kohtule ei ole teada veoteenuse täpne iseloom. Seetõttu ei ole selge, kas

poolte vahel oli veoleping, ekspedeerimisleping või olid lepingulised kohustused

kombineeritud. Hageja ei tugine oma nõudes enam nimetatud lepingust tuleneva

maksekohustuse rikkumisele. Seetõttu ei ole poolte õiguste ja kohustuste täpne

väljaselgitamine käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik.

5. Hagi rahuldamiseks peaks hageja tõendama, et kostja on rikkunud 11.01.2008. a

garantiikirjast tulenevat kohustust ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Selleks, et hinnata

poolte õigusi ja kohustusi garantiikirja alusel, tuleb esmalt selgitada mis liiki kokkuleppega

on tegemist. Hageja arvates on garantiikirjal kompromisslepingu tunnused. Kostja on

seisukohal, et garantiikirja allkirjastamisega on kostjale antud deklaratiivne võlatunnistus.

6. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama

paragrahvi teisest lõikest kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused

Kohtu arvates ei saa garantiikirja tekstist järeldada, et pooled oleksid muutnud nõude kostja

vastu vaieldamatuks. Garantiikirjast nähtub, et kostja kohustus veel enne arvete tasumist

kontrollima saatelehtede vastavust tegelikult toimunud vedudele. Kohtu seisukohta kinnitab

ka see, et garantiikirjast tulenevate kohustuste täitmise perioodil esitas kostja hageja nõudele

vastuväiteid. Vastuväidete tõttu vähendas hageja oma nõuet. Seega ei olnud garantiikirjast

nähtuv hageja nõue poolte endi arvates vaieldamatu. Ka tuginesid pooled nõude suuruse

määramisel veoteenuse osutamise tegelikele asjaoludele. Mistõttu ei saa kohus pidada pooli

garantiikirjaga oma varasematest nõuetest loobunuteks.

7. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 24.04.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 selgitanud:

…/ VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn

deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes

olemasoleva

kohustuse

kinnitamine

ja

seeläbi

võlgniku

loobumine

võimalikest

vastuväidetest

võlale,

millega

samuti

lihtsustatakse

võla

sissenõudmist.

Sellise

võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on

deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik

peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud./… Kohus nõustub kostjaga

selles, et 11.01.2008. a garantiikirjas on kostja üksnes kinnitanud olemasolevat kohustust,

kuid ei ole loonud iseseisvat uut kohustust. Seetõttu on 11.01.2008. a garantiikirjal

deklaratiivse võlatunnistuse tunnused.

8. Kohtu arvates on 05.02.2008. a sõlmitud poolte kokkuleppel kompromisslepingu tunnused.

Kokkuleppega on hageja vähendanud nõuet kostja vastu 43 152,60 krooni võrra ja kostja on

tunnistanud põhinõuet summas 491 564,40 krooni. Ühtlasi on pooled kokku leppinud

tunnustatud nõude ositi täitmise tähtajad. Kohtu hinnangul on pooled sellega muutnud

vaieldava kohustuse vaieldamatuks. Kompromisslepingu sõlmimisega on pooled VÕS § 578

lg 2 kohaselt loobunud oma varasematest nõuetest ja omandanud uued nõuded vastavalt

kompromisslepingule. Kohus on seisukohal, et nõuetest loobumisega on pooled loobunud ka

kõrvalnõuetest, s.h ka kahju hüvitamise nõuetest. Siiski ei ole pooled loobunud kõigist

varasematest nõuetest, sest kompromissleping puudutab üksnes kompromisslepingu

sõlmimise ajaks veel tasumata võla osa. Enne kompromisslepingu sõlmimist täidetud

võlakohustustest tekkinud õigustest pooled loobunud ei ole.

9. 11.01.2008. a garantiikirjaga on pooled määranud kohustuse ositi täitmise tähtajad. Pooltel

ei ole vaidlust selles, et kostja täitis oma kohustuse garantiikirjas näidatud tähtpäevadeks

ainult osaliselt. Kostja leiab, et sellele vaatamata ei ole ta oma kohustusi rikkunud, kuna

osaline täitmine oli tingitud arvete kontrollimisel ilmnenud arvete ebatäpsustest. Kohus

kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul tuleb garantiikirjast tulenevat kostja

kohustust tasuda arved pärast saatelehtede vastavuse kontrollimist tegelikult toimunud

vedudele mõista selliselt, et maksepäevaks pidi kostja välja selgitama, millises osas ta

nõudele vastu vaidleb ning seda ka hagejale tõendama. Selles osas, mida kostja ei

vaidlustanud tulnuks kohustus täita garantiikirjas näidatud ajaks. Kostja ei ole kohutule

esitanud tõendeid, mis kinnitaksid mis ajal, millises ulatuses ja millistele tõenditele

tuginedes kostja hageja nõudele vastu vaidles. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkus kostjale

veoteenuse eest maksmise kohustust osaliselt, garantiikirja kohaselt 16.01.2008. a ja

23.01.2008. a tasumisele kuulunud maksete osas.

10. Hageja väitel seisneb talle tekitatud kahju selles, et hageja on kohustatud maksma Credit

Expert OÜ-le tasu viimasega kostjalt võla sissenõudmiseks 08.01.2008. a sõlmitud

käsunduslepingu lisa alusel. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole esitanud tõendeid Credit

Expert OÜ-le tasu maksmise kohta, siis ei ole hageja kahju tekkimist tõendanud. Lisaks on

kostja arvates hageja ja Credit Expert OÜ vahel sõlmitud käsundusleping fiktiivne. Kohus

kostjaga ei nõustu. Pooltel ei ole vaidlust selles, et Credit Expert OÜ on koostanud nii

11.01.2008. a allkirjastatud garantiikirja, kui ka 05.02.2008. a poolte vahel sõlmitud

kokkuleppe. Samuti on pooled pidanud läbirääkimisi Credit Expert OÜ kontoris viimase

esindajate juuresolekul. Eeltoodu kinnitab, et Credit Expert OÜ on tegutsenud

käsunduslepinguga täitmiseks, mistõttu puudub alus pidada fiktiivseks hageja ja Credit

Expert OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingut. VÕS §-st 128 tuleneb, et hüvitamisele kuuluv

kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju

ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus järeldab

sellest, et kahju tuvastamiseks piisab asjaolust, et hagejal on tekkinud kohustus tasu

maksmiseks. Käsunduslepingu nr 025 KL lisakokkuleppest nr 1/2 (tl 11) nähtub, et hagejal

on kohustus maksta tasu 8% nõude summast. Sellega on kahju tekkimine hagejale tõendatud

sõltumata sellest kas hageja on Credit Expert OÜ-le tasu maksmise kohustuse täitnud või

mitte.

11. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise ja

kostjale tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Hageja on hagi alusena nimetanud

garantiikirjast tulenevate kostja kohustuste rikkumist. Hageja sõlmis käsunduslepingu nr 025

KL lisakokkuleppe nr 1/2 Credit Expert OÜ-ga 08.01.2008. a. Hageja on kinnitanud, et

käsunduslepingu järgi pidi ta tasu maksma tasutud võlasummalt (tl 5). Garantiikirja

allkirjastasid hageja ja kostja esindaja 11.01.2008. a. Kohus hinnangul tuleneb eelnevast, et

juhul kui kostja ei oleks võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud, oleks hagejal siiski

tekkinud kohustus Credit Expert OÜ-le tasu maksta. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et

hageja on kahju hulka arvestanud tasu ka kostja poolt tähtaegselt tehtud maksetelt. Kuna

hageja kohustus Credit Expert OÜ-le tasu maksta ei sõltunud sellest, kas kostja täitis

garantiikirjas väljendatud kohustused tähtaegselt, siis ei saa kostja rikkumist pidada hagejale

tekkinud kahju põhjuseks.

12. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Harrier hagi OÜ Hant vastu tuleb jätta täielikult

rahuldamata.

13. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hageja kanda jätta.

Kohtunik