2-08-28069/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-08-28069

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2008. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-28069 Tsiviilasi AS Eesti Krediidipank hagi S J'i vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja kõrvalnõuete nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Eesti Krediidipank, registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4 Tallinn 15014 Hageja esindaja volikirja alusel Aivar Luik, AS Eesti Krediidipank, e-post: aivar.luik@krediidipank.ee Kostja S J, Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt S J'ilt hageja AS-i Eesti Krediidipank kasuks laenulepingust nr 19140 tulenev võlgnevus kokku 37 386 (kolmkümmend seitse tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) krooni 94 senti, millest põhivõlgnevus on 28 078 krooni 94 senti, kahjuhüvitis 3 346 krooni 76 senti, intress 1 913 krooni 19 senti, viivis 3 118 krooni 05 senti, leppetrahv ja dokumendi koostamise tasud 900 krooni ning pangateenuste tasud 30 krooni.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakmääramine

1. Jätta hageja AS-i Eesti Krediidipank menetluskulu – riigilõiv 2 000 krooni – kostja S J'i kanda.

2. Välja mõista kostjalt S J'ilt hageja AS-i Eesti Krediidipank kasuks menetluskulu kokku

2 000 (kaks tuhat) krooni s.o hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

2-08-28069

2 (4) Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Pooled sõlmisid 02.05.2007. a laenulepingu nr 19140, mille alusel laenas hageja kostjale 30 000 krooni, laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 24.04.2012. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 16% aastas ja maksegraafikujärgne tasumise päev iga kuu 25. kuupäev. Laenuleping lõpetati hageja ühepoolse tahteavaldusega 20.02.2008. a, kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust.

Hageja nõue 03.07.2008. a esitas AS Eesti Krediidipank Pärnu Maakohtule hagi S J'i vastu võlgnevuse, kahjuhüvitise ja kõrvalnõuete nõudes, kokku summas 37 386 krooni 94 senti. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus hagejale seisuga 18.06.2008 järgmine: põhivõlgnevuse nõudes 28 078,94 krooni, kahjuhüvitise nõudes 3 346,76 krooni ja kõrvalnõuetes 5 961,24 krooni, kokku summas 37 386,94 krooni. Juhindudes võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg-st 2; § 76 lg-st 1; §-st 82; §-st 100; §-st 101; § 133 lg-st 1, §-st 127 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 146 palub hageja: 1) mõista S J’ilt AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja laenulepingust nr 19140 tulenev põhivõlg summas 28 078,94 krooni, kahjuhüvitis 3 346,76 krooni, intressivõlg 1 913,19 krooni, viivis

3 118,05 krooni, leppetrahv ja dokumendi koostamise tasud 900 krooni, muud pangateenused 30 krooni – kokku 37 386,94 krooni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud st riigilõiv summas 2 000 krooni.

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

2-08-28069

3 (4) VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 p 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ja eeltoodud seadusesätete alusel tuleb kostjalt S J'ilt hageja AS-i Eesti Krediidipank kasuks välja mõista laenulepingust nr 19140 tulenev võlgnevus summas 37 386 krooni 94 senti, millest põhivõlgnevus on 28 078,94 krooni, kahjuhüvitis 3 346,76 krooni, intressivõlg 1 913,19 krooni, viivis 3 118,05 krooni, leppetrahv ja dokumendi koostamise tasud 900 krooni ja muud pangateenused 30 krooni.

2-08-28069

4 (4) Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 20.11.2008. a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 2 000 krooni s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik