2-08-65734/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-65734

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja ohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht

29.12. 2008. a, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi P S (IK xxx, eluk xxx) hagi OÜ R (RK xxx) vastu 07.07.2008.a toimunud osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Menetusosalised ja nende esindajad Pooled, hageja esindaja v-adv M Veeroos, kostja esindaja A Akerberg

RESOLUTSIOON

Hagiavaldus rahuldada. Tuvastada 07.07.2008. a toimunud OÜ R osanike koosoleku otsuste, millega juhatuse liikmed tagasi kutsuti ja osaühingu põhikirja muudeti, tühisust. Saata kohtuotsus selle jõustumisel kandeotsuse tegemiseks registriosakonda. Menetluskulud panna kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja andmetel toimus 30.06.2008. a OÜ R osanike koosolek, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. 07.07.2008. a toimus teistkordselt sama päevakorraga kokkukutsutud koosolek, kuid hagejale koosoleku kokkukutsumise teadet ei saadetud. Vaidlusalune koosolek määrati selliselt, et ÄS § 171 lg 6 ning kostja põhikirja p 4.3 sätestatud teate kättesaatmise tähtaeg ei olnud järgitav. ÄS §

171 lg 6 tõlgendamisel tuleks hageja arvates lähtuda Riigikohtu 08.04.2008. a otsuse seisukohtadest (tsiviilasi 3-2-1-22-08). Põhikirja muutmiseks puudus koosolekul nõutav kvoorum.

Seoses eeltooduga palus hageja tunnistada kostja 07.07.2008 osanike koosoleku otsus tühiseks ning menetluskulud panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja väidetel on koosoleku teade hagejale tähtkirjaga välja saadetud. Asjaolu, et kostja teadet kätte ei saanud, selgus alles pärast vaidlusalust koosolekut. Kostja möönis, et ÄS § 171 lg 6 tõlgendamisel tuleb lähtuda Riigikohtu 08.04.2008. a otsuse seisukohtadest, kuid sellest tulenev 1-2 päevane vahe ei muuda asja sisuliselt ning tegemist ei ole olulise koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Koosolek oli kostja arvates otsustusvõimeline, sest ÄS § 171 lg 6 kohaselt on korduskoosolek pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest. Ühtlasi kostja täpsustas, et OÜ R põhikirja p 4.3 nõuab teate saatmist (postitamist) 10 päeva enne koosoleku toimumist, mitte teate kättesaamist.

Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukohad TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Viidatud sätte lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

ÄS § 170 lg 1 kohaselt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku paragrahvis 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. ÄS § 170 lg 2 järgi on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. ÄS 171 lg 6 kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil.

Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. ÄS § 177¹ järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-6-03 rõhutanud, et osanikul on õigus osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes ja selle järgimine peab olema igal juhul tagatud. Lisaks sätestab ÄS § 154 lg 1, et osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Osanikud osalevad osaühingu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu. Otsused tehakse ÄS § 170 lg 1 kohaselt esmajoones osanike koosolekul. Seega on oluline, et igal osanikul oleks aegsasti ette teada, millal ja kus koosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole osanikule tema juhtimisõigus tagatud.

Kolleegium pidas ÄS § 171 lg 6 ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikuks märkida järgmist. ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust.

Nähtuvalt 30.06.2008. a osanike koosoleku protokollist ei olnud koosolek kvoorumi puudumise tõttu õigustatud otsuseid vastu võtma (toim lk 11 kuni 12). 07.07.2008. a toimus uus koosolek, kus otsustati osaühingu põhikirja muuta ning hageja juhatusest tagasi kutsuda (toim lk 17). Vaidlusaluse otsuse alusel on kanne registrisse viidud (toim lk 18 kuni 19).

Esmalt analüüsib kohus ÄS § 172 lg 1 sätestatud nõuete täitmist, s.o. teate saatmist osanike nimekirja kantud aadressile.

Nähtuvalt OÜ R 2006. a ja 2007. a majandusaasta aruandele lisatud osanike nimekirjast on hageja aadress xxx. Faktiliselt saadeti teade aadressile xxx Tallinn (toim lk 31). Seega on teate saatmisel ÄS § 172 lg 1 nõudeid rikutud ning otsus on ainuüksi seetõttu tühine. Võib märkida, et aadress (Tehnika 25-11) ei lange kokku ka Rahvastikuregistris näidatud andmetega. Asjaolu, et volikirjas, kus hageja esindas OÜ-d L K , viimati nimetatud aadressi hageja aadressina näidati, ei ole määrav. Viidatud dokument ei oma ÄS § 172 lg 1 mõttes siduvat tähendust. Määrav on osanike nimekirjas näidatud aadress. ÄS § 172 lg 1 ei võimalda osanike nimekirjas näidatud aadressi asemel koosoleku teadet muule aadressile saata. Kui äriühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb nimekirjas näidatust, tuleb teade saata mõlemale aadressile.

Järgnevalt analüüsib kohus koosolekust etteteatamise tähtaja järgimist.

OÜ R põhikirja p 4.3 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele, osanike nimekirja kantud aadressil, vähemalt kümme (10) päeva enne koosoleku toimumist. Vaidlusalune teade postitati 30.06.2008. a, seega varem, kui põhikiri seda eeldas. Kahe koosoleku toimumise aegu omavahel kõrvutades (esimene koosolek toimus 30.06.2008. a ja vaidlusalune koosolek 07.07.2008. a ) on ilmne, et uus koosolek ei toimunud enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust. Asjaolu, et tähtaegu ületati kõigest paar päeva, ei ole määrav. Kohtu hinnangul on rikkumine oluline, sest arutuse all oli osaühingu põhikirja muutmine. Seega küsimus, mis omab erilist tähendust. Küll nõustub kohus kostja seisukohaga, et kvooruminõuet ei pea korduskoosolekul järgima, sh põhikirja muutmise korral. Vastasel juhul on võimalik koosolekul osalemata jätmisega põhikirja muutmist vältida, mis ei ole sätte eesmärgi ja hea usu põhimõttega kooskõlas.

Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et osanike 07.07.2008. a koosoleku otsuse tühisuse tunnustamine on põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. ÄS § 177.1 lg 4 alusel kuulub kohaldamisele ÄS § 178 lg 6, mille järgi saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. kohtunik

E. Haabsaar