3-08-1484/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1484 Otsuse kuupäev 11.detsember 2008 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Justiitsministeeriumi 16.06.2008 otsuse nr 11- 5/7664 peale Asja läbivaatamise kuupäev 25.november 2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja Janek Ranniste Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Justiitsministeeriumi karistuse täideviimise talituse juhataja 16.06.2008 otsuse nr 11-5/7664 „Kinnipeetavate ümberpaigutamine“ punkt 14 kohaselt paigutati XXX Murru Vanglast Tartu Vanglasse. 30.06.2008 esitas XXX Justiitsministeeriumile vaide Murru Vanglast Tartu Vanglasse ümberpaigutamise toimingu peale. 08.07.2008 tagastati vaie XXX põhjusel, et kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on Justiitsministeeriumi haldusakt, mille vaidlustamiseks tuleb pöörduda halduskohtusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Justiitsministeeriumi 16.06.2008 otsus nr 11- 5/7664. Kaebaja leiab, et tema paigutamine Tartu Vanglasse põhjustab talle isiklikult kannatusi, mis väljenduvad selles, et Tartu Vangla ametnikud on tema elu-olu teinud juba praeguseks põhjendamatult raskeks ja keeruliseks, rikkudes tema õigusi, mille tõttu peab ta taas kohtusse pöörduma. Kaebuse esitaja märgib ümberpaigutamise otsuse vaidlustamise teise põhjendusena, et selles on märgitud tema eesja perekonnanimi ning sünniaeg.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Justiitsministeeriumi esindaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kinnipeetaval isikul ei ole subjektiivset õigus valida kinnipidamiskohta. Vastustaja on seisukohal, et antud kaasuses oli vajalik rakendada eriregulatsiooni põhjusel, et käesoleval hetkel toimub ulatuslik kinnipeetavate liigutamine vanglate vahel seoses vanglate sulgemisega/liitmisega, uue vangla avamisega ning olemasolevate vanglate kinnipeetavate kontingendi muutmise ja vanglate spetsialiseerumisega. Sellest tulenevalt oli ka kaebaja ümberpaigutavate kinnipeetavate nimekirjas, kuna Viru Vangla avati kinnipeetavatele alates 01.04.2008.

Vastustaja väidab, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust viibida või valida paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse, vaid kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest. Vastustaja tugineb siin Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile Bastone v Italy, Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele nr 3-3-1-9-02 ja nr 3-3-1-8-01, aga samuti ka Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2007 otsusele haldusasjas nr 3-07-1420. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Vangistusseaduse § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Sama paragrahvi lg 2 annab justiitsministrile volituse kehtestada kinnipeetava ümberpaigutamise kord. Kinnipeetava ümberpaigutamine on detailsemalt reguleeritud Justiitsministri 25.03.2008 määruses nr 9 „Täitmisplaan“. Kuna tol ajal toimus ulatuslik kinnipeetavate liigutamine vanglate vahel seoses vanglate sulgemisega/liitmisega (Viljandi Vangla sulgemine, Ämari Vangla liitmine Murru Vanglaga), uue vangla avamisega (Viru Vangla avati kinnipeetavatele alates 01.04.2008) ning olemasolevate vanglate kinnipeetavate kontingendi muutmise ja vanglate spetsialiseerumisega, siis oli antud juhul vajalik rakendada eriregulatsiooni, millest tulenevalt oli kaebaja ümberpaigutatavate kinnipeetavate nimekirjas.

Ümberkorralduste eesmärgiks vanglasüsteemis on samm-sammult võtta kasutuselt maha vanad, st ühiselamutüüpi vanglad ning minna üle kambersüsteemvanglatele.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi õigusaktidega on antud üldine raamistik kinnipeetava paigutamise otsustamiseks Justiitsministeeriumile, ei tulene nendest õigusaktidest kinnipeetavale subjektiivset õigust viibida või valida paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse, vaid kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse äärmiselt ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Euroopa Inimõiguste kohus on oma otsuses Bastone versus Italy leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon ei anna kinnipeetavale õigust valida kinnipidamiskohta. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus „Euroopa vanglareeglistik“ sätestab punktides

17.2 ja 17.3, et kinnipeetava paigutamisel tuleb arvesse võtta ka nõudeid, mis on seotud jätkuva eeluurimise, ohutuse ja turvalisusega ning vajadust tagada asjakohased režiimid kõikidele vangidele ning vangide sooviga tuleb võimaluse korral arvestada, seega ka Euroopa vangistusõigusalane soovituslik akt ei näe ette, et siseriiklikult peaks sätestama kinnipeetavale subjektiivse õiguse valida kinnipidamiskohta. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus on seisukohal, et kuna kinnipeetaval puudub õigus kanda karistust konkreetses vanglas, siis sellest tulenevalt ei saa isik väita, et tema ümberpaigutamisega on rikutud kinnipeetava subjektiivseid õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-8-01 leidnud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.

Antud juhul oleks kaitstavaks huviks kinnipeetava mitte ümberpaigutamine. Samas aga puudub isikul subjektiivne õigus valida kinnipidamiskohta, mistõttu ei ole tegemist õigusega, mis kuuluks halduskohtu kontrolli alla. Põhjendatud huviks võib olla kahjunõude esitamine, kuid antud juhul ei ole kahju hüvitamise nõue reaalne ega üleüldse võimalik. Kohus peab vajalikuks viidata ka Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2007 otsusele haldusasjas nr 3- 07-1420, milles kohus leidis, et kinnipeetaval puudub õigus valida kinnipidamiskohta. Samas asjas tegi kinnipeetav kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohtus ei võtnud asja menetlusse.

Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud otsusesse märgitud kinnipeetava nimi ja sünniaeg on tema tuvastamiseks vajalik, kuna vanglasüsteemis on mitmeid sama eesja perekonnanimega kinnipeetavaid, seega ei riku eesja perekonnanime ning sünniaja märkimine kinnipeetava õigusi. Eeltoodud põhjuseil jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik