2-08-4330/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-4330

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008. a Tartu, tagaseljaotsus

Tsiviilasja number

2-08-4330

Tsiviilasi

T. OÜ hagi M. OÜ vastu 18 452 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja T. OÜ

-

seaduslik esindaja juhatuse liige E.S.;

-

kostja M. OÜ

-

seaduslik esindaja juhatuse liige E.L..

Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2008. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. OÜ-lt põhivõlgnevus 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni T. OÜ

kasuks.

3. Välja mõista M. OÜ-lt viivis 952 (üheksasada viiskümmend kaks) krooni T. OÜ

kasuks.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud M. OÜ kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada Tartu Ringkonnakohtule

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

04.02.2008. a esitas T. OÜ (edaspidi hageja) Tartu Maakohtusse hagi M. OÜ (edaspidi kostja)

vastu 18 452 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja 24.08.2007. a esitatud arve nr 270059 alusel tasuma

03.09.2007. a hagejale 35 046 krooni. Kostja sai arve kätte ja tal puudus vastuväide arvele ekslikult

märgitud vale selgituse osas. Kostja oma kohustust tähtpäevaks ei täitnud, tasudes arvel nõutud

summast 17 546 krooni 15.11.2007. a. Ülejäänud summa lubas kostja tasuda lähiajal. 18.12.2007. a

saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks. Vaatamata sellele ei tasunud kostja võlgnevust ja 03.01.2008. a pöördus hageja

inkassoteenust osutava firma Lõunalaenud OÜ poole, kes edastas kostjale nii tähtkirja kui e-maili

teel võlanõude. 08.01.2008. a tunnistas kostja võlgnevust kirjalikult, saates L OÜ-le sellekohase

teate, kuid ei tasunud võlgnevust ikkagi. Hageja nõuab kostjalt 18 452 krooni, millest 17 500 krooni

on põhivõlgnevus ja 952 krooni viivis, väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile

ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 1

kohaselt võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

10.11.2008. a kohtuistungil taotles hageja teha antud asjas tagaseljaotsus, kuna kostja ei ilmunud

istungile (tl 51). Kohus toimetas kostja ainukesele seaduslikule esindajale kohtukutse

rahvastikuregistris märgitud aadressil Säre küla Antsla vald Võrumaa, kuna postiaadressilt

Anne 61-118 Tartu ja kostja registrijärgselt aadressilt Ringtee 25 Tartu tagastati kohtukutsed

kohtule hoiutähtaja möödumisel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb

menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale

kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt

neljateistaastasele isikule. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kohtukutse kättetoimetatuks

(tl 49-50).

Kohus on kutsunud kostja kohtuistungile õigel ajal (TsMS § 343 lg 2) ning hoiatanud kutses kostjat

tagaseljaotsuse tegemise eest (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud

kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Samuti ei

ole kostja teatanud (tl 20-21), et on nõus asja kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema

osavõtuta (TsMS § 413 lg 3 p 3).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et

lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on

võlatunnistus.

Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist.

VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Arvestades eeltoodut, hageja taotlust (tl 51), hagiavalduses toodut (tl 3-4) ning hagiavaldusele

lisatud arvet nr 270059 (tl 5), meeldetuletust (tl 6), võlanõuet (tl 7), kirjavahetust (tl 8-9) ja viivise

arvestust (tl 10) ning tulenevalt VÕS § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja

§ 113 lg 1, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega ning kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 17 500 krooni ja viivise 952 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik