Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-24641/15 AI generated

2-08-24641/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-08-24641/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

18. juunil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt pärimisavaldusega võttis hageja vastu oma 18.01.2008.a surnud tädi A. K. pärandi. Hageja tädi tegi hageja kasuks 03.08.1999.a testamendi, millega pärandas hagejale korteriomandi aadressil xxx. Hageja, teades testamendist, esitas 05.02.2008.a Jõhvi notar T.. J.`le pärimisavalduse, millega võttis ekslikult pärandi vastu seaduse alusel. Pärimisavalduse esitamisel arvas hageja, et kuna on tehtud notariaalne testament, siis nõuab notar testamendi välja ja võtab pärimisasja juurde. Hageja ei valda eesti keelt. Pärimisavaldust hagejale ei tõlgitud. Hageja arvas ekslikult, et on pärandi vastu võtnud testamendi alusel.

Legislator headnote

AI generated

2-08-24641/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 37 lg 1 kohaselt ja palus PärS § 122 lg 1 alusel tunnistada hageja poolt 05.02.2008.a pärimisavalduse järgi pärandi vastuvõtmine kehtetuks ja määrata uus tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks.

Keywords

AI generated
notary examination regulations notification of agreements electronic service of documents oral will well-known trademark
AI generated
3-14-52992/1
M.K. esitas 03.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna notar Evi Paberiti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna notar Evi Paberiti kohustamiseks M.K.u taotlust uuesti läbivaatama. Kaebuse kohaselt on kaebaja xx xx xxxx surnud E. K. abikaasa. Kaebaja ja E. K. laste ning kaebaja enda algatusel algatati asjas pärimismenetlus. Kaebaja teadaolevalt pärimismenetluses pärimistunnistust ei väljastatud, kuid käesoleva aasta sügisel selgus, et notar Evi Paberit väljastas pärimistunnistuse juba 04.03.2010. Pärimistunnistuses kaebajat pärijate ringis ei nimetata ning selle kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Tuginedes pärimistunnistusele nõuavad pärijad 30.09.2014 kinnistamisavalduse alusel kaebajale kuuluva kinnisasja osas endi kandmist kaasomanikena kinnistusraamatusse. Kaebaja soovis notarilt selgitusi tekkinud olukorra kohta ning esitas 15.10.2014 notarile avalduse pärimistoimiku materjalide avaldamiseks. Notar keeldus 17.11.2014 toimiku avaldamisest, kuna kaebaja ei kuulu materjalidega tutvumise õigust omavate isikute ringi. Notari keeldumise tõttu pöördus M.K. kaebusega halduskohtu poole ning tugineb selle esitamisel notariaadiseaduse (NotS) § 3 lg-le 2, pärimisseaduse §-le 121 ning HKMS § 5 lg 1 punktidele 2 ja 6. Kaebaja leiab, et kuna pärimistoimikuga tutvumise võimaldamine pole ametitoiming NotS § 29 ega ametiteenus NotS § 32 tähenduses, on see käsitletav toiminguna HMS § 106 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED
2-22-9554/12
Jätta rahuldamata E. G.’i (sünniaeg XXX.a, rahvastikuregistrisse kantud nimi JE. K., isikukood XXX) 28.06.2022.a Harju Maakohtule esitatud avaldus kohustada Tallinna notarit Egle Urit (Uri, isikukood XXX) läbi vaatama järgmised taotlused: 1) taotlus, millega E. G. soovis tõestada avaldust A. K. (isikukood XXX, surma aeg 26.11.2020.a) pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks; 2) taotlus, millega E. G. xxx, eluruum nr x asuvast korteriomandist ½ suuruse mõttelise osa kohta talle omandiõiguse tunnistuse väljastamist; 3) taotlus, millega JE. G. soovis xxx, eluruum nr x asuvast korteriomandist ½ suuruse mõttelise osa suhtes kinnistamisavalduse tõestamist, millega kantakse vastava mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse JE. G.; 4) taotlus, millega JE. G. taotles läbi viia A. K. (isikukood XXX, surma aeg xxx.a) uus pärimismenetlus üksnes ½ suuruse mõttelise osa kohta korteriomandist asukohaga xxx, eluruum nr x. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-12-31915/2
AJ esitas 17.08.2012.a. Harju Maakohtule hagi KR vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas AJ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses palub AJ keelata notaril pärimistunnistuste väljaandmine kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni. Avaldaja leiab, et pärimistunnistuste väljaandmisel muutub avaldajal võimatuks või oluliselt raskendatuks oma pärandiosa väljanõudmine teistelt pärijatelt. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev 27.08.2012.a.
2-07-5186/9
Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldaja oma venna K.
2-07-21886/1
hageja NR, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales koos volitatud esindaja, advokaat R N kostja MM, i.k. XXX, elab XXX asjaolud 14.veebruaril 2006 on LT nimelt tehtud testament, mis on pärimisseaduse § 24 järgi hinnatav koduse, omakäeliselt kirjutatud testamendina. Testaator on avaldanud tahet jätta oma korter (XXX) J K ja V Š ning arvelduskontodel asuv raha J K.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-24641

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-24641

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 17. november 2008.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

L. K. hagi S. T.`i ja O. L. vastu pärimisavalduse järgi pärandi vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise ja pärandi vastuvõtmiseks uue tähtaja määramise nõudes.

Asja läbivaatamise kuupäev

30. oktoober 2008.a

Menetlusosalised Hageja: L. K. ja tema lepinguline esindaja

M. T.; Kostjad: 1). S. T. (sünd 31.01.1959.a, elukoht xxx); 2). O. L. (isikukood xxx, elukoht xxx).

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada L. K. (isikukood xxx, elukoht xxx) poolt A. K. (isikukood xxx, surnud 18.01.2008.a) 05.02.2008.a pärimisavalduse järgi pärandi seaduse alusel vastuvõtmine kehtetuks.

3. Anda L. K.’le tähtaeg A. K. pärandvara testamendi järgi vastuvõtmiseks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada pärimistoimik notarile koos jõustunud kohtuotsusega. Edasikaebamise kord

2-08-24641

2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 18. juunil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt pärimisavaldusega võttis hageja vastu oma 18.01.2008.a surnud tädi A. K. pärandi.

2. Hageja tädi tegi hageja kasuks 03.08.1999.a testamendi, millega pärandas hagejale korteriomandi aadressil xxx. Hageja, teades testamendist, esitas 05.02.2008.a Jõhvi notar T.. J.`le pärimisavalduse, millega võttis ekslikult pärandi vastu seaduse alusel. Pärimisavalduse esitamisel arvas hageja, et kuna on tehtud notariaalne testament, siis nõuab notar testamendi välja ja võtab pärimisasja juurde. Hageja ei valda eesti keelt. Pärimisavaldust hagejale ei tõlgitud. Hageja arvas ekslikult, et on pärandi vastu võtnud testamendi alusel.

3. Notar tegi järelpärimise testamendi kohta alles 14.05.2008.a. Hagejale oli üllatuseks, et pärimisavalduse on esitanud ka kostja O. L.. Pärimisavalduse esitamise õigus on ka S. T.`il. Seega pärand läheb jagamisele seadusjärgsete pärijate vahel.

4. Hageja leidis, et tema on A. K. vara, s.o korteriomandi xxx, testamendijärgne pärija PärS §

37 lg 1 kohaselt ja palus PärS § 122 lg 1 alusel tunnistada hageja poolt 05.02.2008.a pärimisavalduse järgi pärandi vastuvõtmine kehtetuks ja määrata uus tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks.

KOSTJATE VASTUVÄITED

5. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustustest teatas kohus kostjatele. 26. septembril 2008.a esitatud avalduses kostja S. T. teatas, et tal ei ole vastuväiteid hagile.

6. Kaaskostja O. L. kirjalikku vastust hagile ei esitanud.

KOHTUISTUNG

7. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduse juurde ja palusid hagi rahuldada. Nende seletuste kohaselt kuna notar vormistas hageja avalduse pärandvara seaduse järgi vastuvõtmise avaldusena, siis pärandi testamendi järgi vastuvõtmine ilma kohtumenetluseta on võimatu. Kui notar oleks varem testamendi kohta järelpäringu teinud, ei oleks probleemi tekkinud.

8. Kostja O. L. nõustus hagiga, leides, et tegelikult korteriomand on võõrandatud 50 000 krooni eest.

9. Kaaskostja S. T. kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kaaskostjale kohtukutsega tsiviilasja ilma tema osavõuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on talle kätte toimetatud TsMS §322 lg1 ettenähtud korras. Kaaskostja kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-08-24641

3 (4)

10. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja S. T.’i vastusega hagile, kuulanud ära istungile ilmunud poolte ja hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kaaskostja S. T.’le kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel. Istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest kaaskostja ei ole kohtule ega teistele menetlusosalistele teatanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et ta ei ilmunud istungile ilma mõjuva põhjuseta. Istungile ilmunud poolte taotlusel kohus lahendab asja ilma kaaskostja osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kaaskostja vastus hagile võimaldavad seda teha.

12. 05.02.2008.a esitas hageja Jõhvi notar T. J.’le avalduse oma tädi A. K. pärandi vastuvõtmiseks. Hageja teatas, et pärandvara koosseisu kuulub korteriomand, asukohaga xxx ja et tema andmetel ei ole pärandaja testamenti teinud ega pärimislepingut sõlminud. Samuti teatas hageja notarile, et peale tema, teise järjekorra seadusjärgseteks pärijateks on kostjad (t.lk. 6-9).

13. Hageja taotlusel nõudis kohus notarilt 05.02.2008.a avatud pärimistoimiku välja. 21.02.2008.a avaldas notar teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles teatas A. K. pärimisasjast ja andis pärima õigustatud isikutele tähtaja pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse esitamiseks kuni 05.05.2008.a. 30.04.2008.a esitas kostja O. L. Tallinna Notar K. A. avalduse A. K. pärandi vastuvõtmiseks ja korteriomandile xxx, pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks. Eeltooduga tuvastas kohus, et lisaks hagejale soovib A. K. pärandi vastu võtta ka kostja O. L..

14. Pärimisseaduse (PärS) §1 lg1 alusel pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärimise õiguslikud alused on sätestatud PärS §9, mille 1. lõike kohaselt pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). PärS §19 lg1 tulenevalt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.

15. Harju Maakohtu Pärimisregistri poolt 19.05.2008.a notarile saadetud testamendi kohaselt 03.08.1999.a avaldas A. K. Jõhvi notar A. K.’i juures tahet temale kuuluva korteriomandi, asukohaga xxx, hageja poolt pärimiseks (t.lk. 11). PärS §9 lg2 alusel pärimisõigust testamendi järgi eelistatakse pärimisõigusele seaduse järgi. Kuna A. K. ainsaks pärandvaraks on korteriomand, mille kohta on tehtud PärS §19 lg1 sätestatud testament hagejale, siis hagejal on õigus PärS §37 lg1 alusel pärida testaatori kogu vara.

16. PärS §122 sätestab eksimuse pärimise aluses, mille 1. lõike järgi kui pärija on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud eksimuse tõttu selles, kas ta pärib seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi, võib kohus tema nõudel tunnistada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise kehtetuks ja määrata pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks uue tähtaja. Kostjatel ei ole vaidlust hageja kasuks tehtud testamendi üle. Kostjad ei ole vastuväiteid hagile

2-08-24641

4 (4) esitanud, vastupidi nad on võtnud hagi õigeks. Et kostjate õigeksvõtt on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud.

17. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hageja on eksinud pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamisel. Kuna tema kasuks on tehtud testament, siis hagejal on õigus pärida A. K. pärandvara testamendi alusel. Sellpärast kohus rahuldab hagi. PärS §122 lg2 alusel loetakse, et hageja saab pärimisõigusest teada kohtuotsuse jõustumise päeval. PärS §118 lg1 analoogia järgi kohus määrab hagejale tähtaja pärandi testamendi alusel vastuvõtmiseks 2

(kaks) kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kuna A. K. seadusjärgsed pärijad on teada ja nad on kaasatud menetlusse kostjatena, siis ei pea kohus vajalikuks pärandi testamendi järgi pärimise kohta teadet avaldada.

Menetluskulud

18. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud ega nende esitamiseks tähtaja taotlenud, mistõttu TsMS §1741 lg4 alusel ei või ta nõuda kulude hüvitamist TsMS §174 lg1-lg3 sätestatud korras.

19. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440 lg1, lg2, lg3, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik