2-08-8380/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-8380

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. november 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-8380

Tsiviilasi

AS Eesti Krediidipank hagi A.V. vastu 58 951,30 krooni

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS Eesti Krediidipank (RK 10237832, asukoht Narva

mnt 4, 15014 Tallinn), esindaja Tarvo Ilves;

kostja A.V.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ASi Eesti Krediidipank hagi A.V. vastu.

2. Välja mõista A.V. ASi Eesti Krediidipank kasuks 58 921 (viiskümmend kaheksa

tuhat üheksasada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, millest on 46 120,02 krooni

tagastamata laenusumma, 4714,76 krooni intressivõlg, 4984,31 krooni viivis, 3072,21

krooni leppetrahv ja dokumendi koostamise tasud ja 30 krooni muud pangateenused.

3. Välja mõista A.V. ASi Eesti Krediidipank kasuks menetluskulu 2750 (kaks tuhat

seitsesada viiskümmend) krooni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

AS Eesti Krediidipank võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

A.V. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2006 laenulepingu nr 17862, mille kohaselt andis

hageja kostjale 45 000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 08.12.2010. Lepingu

2(3)

punkti 2.3 järgi oli intressimäär 16% aastas ja maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev

iga kuu 08. kuupäev. Samuti sõlmisid hageja laenuandjana ja kostja laenusaajana 21.12.2006

lepingu osalise muutmise kokkuleppe, mille alusel väljastati kostjale täiendavat laenu summas

5000 krooni. 05.06.2007 sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel hageja võimaldas kostjale 2

kuud maksepuhkust alates 08.06.2007.

Alates veebruarist 2007 tekkisid kostjal viivitused laenulepingust tulenevate laenumaksete

tasumisel. Sellega seoses teavitas hageja kostjat tekkinud võlast ja saatis talle 08.09.2007

võlateatise, milles nõudis lepingu täitmist. Esitatud nõudele vaatamata ei asunud kostja lepingut

korrektselt täitma. Seetõttu hoiatas hageja 08.10.2007 kostjat laenulepingu üleütlemisest ning

nõudis kostjalt lepingust tulenevate võlgnevuste kustutamist. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud,

teatas hageja kostjale 14.11.2007 laenulepingu ülesütlemises. Laenuleping loeti üles öelduks

alates 14.11.2007. Kostja oli laenumaksete tasumisega viivituses rohkem kui kolme järjestikuse

osamaksega.

Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja laenulepingu nr 17862 alusel hagejale põhivõlana

46 120,02 krooni, intressina 4714,76 krooni, viivisena 4984,31 krooni, leppetrahvi ja dokumendi

koostamise tasuna 3072,21 krooni, teenustasuna 30 krooni, kokku 58 951,30 krooni. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.t riigilõiv summas 2750 krooni.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1; 82; 100; 101; 113 lg 1.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 07.03.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 23). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 27.09.2008 (tl 36).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule laenulepingu nr 17862 koos

laenulepingu üldtingimustega (tl 7-11); 21.12.2006 kokkuleppe täiendava laenu andmiseks (tl

12); 05.06.2007 kokkuleppe maksepuhkuse andmiseks (tl 13); konto väljavõtte laenusumma

ülekandmise kohta kostja kontole (tl 14-15); 08.09.2007 (tl 16); 08.10.2007 hoiatuse

laenulepingu ülesütlemise kohta (tl 17); 14.11.2007 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta (tl

18).

Käesoleval juhul tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingule kohaldada

tarbijakrediidilepingu sätteid. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 50 000 krooni

krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata

krediidilepingus kokkulepitud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt

lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib

3(3)

võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos.

Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108), rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113) ja kahjuna leppetrahvi (VÕS § 158).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 08.10.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest,

kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes

hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei

reageerinud 29.08.2007 ja 08.09.2007 meeldetuletuskirjadele ning 08.10.2007 krediidilepingu

ülesütlemise hoiatusele, ütles hageja 14.11.2007 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 51890,58

krooni tasumist, millest 46120,02 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 2582,76 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2172,21 krooni leppetrahv, 920 krooni muud

pangateenused ja 95,59 krooni viivis.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Krediidilepingu p 2.6 kohaselt on viivisemääraks 0,1%

päevas. Lepingu ülesütlemisel 14.11.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata

viivis 95,59 krooni. Kuna kostja ei tagastanud tema käsutuses olevat krediidisummat, on

tasumata sissenõutavaks muutunud viivis viivise arvestamise perioodil 11.09.2007-28.02.2008

kokku 4984,31 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Krediidilepingu p

13.6 järgi kohustub laenusaaja lepingu punktis 13 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel

maksma hagejale trahvi 5% tagastamata laenusummast. Lepingu alusel on trahvi suuruseks

2172,21 krooni (43444,13 × 5%).

Võla sissenõudmisega seotud kulud ja tasu pangateenuste eest on 930 krooni, mille tasumise

kohustus on krediidisaajal VÕS § 76 lg 1 ja üldtingimuste p 11.2 alusel.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Arvestades hagis nõude

kogusumma arvutamisel tehtud arvutusveaga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 58 921,30

krooni (hagis 58 951,30 krooni), millest on 46 120,02 krooni tagastamata laenusumma, 4714,76

krooni intressivõlg, 4984,31 krooni viivis, 3072,21 krooni leppetrahv ja dokumendi koostamise

tasud ja 30 krooni muud pangateenused.

Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja

taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 2750 krooni (tl

3). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohtunik