2-08-2967/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-2967 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi R.K. hagi A.K.´i vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

24. oktoober 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja R.K. ja kostja A.K. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada 17. oktoobril 1999. a. Haapsalus sündinud L.P.´i, IK xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxxx Xxxxxx xxxx, xxxxx Xxxxxxx, põlvnemine xx. xxxxxx xxxx. a. xxxxxxx sündinud A.K.´ist, IK xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxx xxx-x, xxxxx Xxxxxx.

3. Kanda L.P.´i, IK xxxxxxxxxxxx sünniakti tema isana A.K., IK xxxxxxxxxxxx.

4. Välja mõista kostjalt A.K.´ilt, IK xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx xxx xxx-x, xxxxx Xxxxxxx, hageja R.K., IK 47812134713, elukoht Xxxxxxx xxx xx-xx, Xxxxxxx, Xxxxxx xxxx xxxxx, Xxxxxxxx, arvelduskontole nr. xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas elatis xx. xx. xxxx. a. sündinud tütar L.P.´i, IK xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks üks tuhat seitsesada (1700.-) krooni kuus alates xx. xx. xxxx a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx.xxxx. a.

5. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Välja mõista kostjalt A.K.´ilt, IK xxxxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369.

5. Kohtukulud panna kostja kanda. 6.Jõustunud kohtuotsus edastada Haapsalu perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Pooled tutvusid 1998. a. Haapsalus „Palermo“ baaris ning neil tekkisid lähedased suhted, kusjuures kohtuti vastavalt võimalustele. Poolte lähedastest suhetest sündis xx xx. xxxx.a. tütar L.P., kes elab ema juures. Kostja tunnistab oma isadust tütre suhtes ja on maksnud varem vabatahtlikult lapsele elatist 1000.- krooni kuus. Viimasel ajal on aga elatise maksmine väga lünklik, vaatamata elukalliduse pidevale tõusule. A. K. isadus ei ole lapse sünniaktis registreeritud, mistõttu soovib R.K. tütre põlvnemise tuvastamist ning kuna mõlemad vanemad peavad võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama ja kostja seda korralikult ei tee, on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE

Hageja R.K. soovib tuvastada tütre L.P.i põlvnemist kostja A. K. ja viimaselt tütre ülalpidamiseks elatise väljamõistmist ametlikus korras. Nad ei ole küll pikalt koos elanud, kuid neil olid alates 1998. a. lähedased suhted ning 17. oktoobril 1999. a. sündinud tütar on tõesti nende ühine laps, mida on kostja ka tunnistanud ning on talle isegi pärast sündi aasta jooksul 1000.- krooni kuus elatist maksnud. Hageja sissetulek on umbes 4000.- krooni kuus ja ta ei tule sellega enam üksi last ülal pidades toime. Ta arvestab ka kostja suhteliselt väikese sissetulekuga ja soovib ainult väga minimaalset elatist 1700.- krooni kuus.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja nõustub hagiga. Ta tunnistab, et neil olid alates 1998. a. R.K.ga lähedased suhted ning seetõttu sündis neil 17. oktoobril 1999. a. tütar L.P., kelle ta on omaks tunnistanud, kuigi laps on tema nimele registreerimata. Ta on kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning andiski umbes aasta jooksul selleks hagejale 1000.- krooni kuus. Ta töötab, kuid tema sissetulek on umbes 6000.- krooni kuus ja Tallinnas on elamiskulud suhteliselt suured. Ta on hageja nõutud minimaalse elatisega nõus, sest saab aru, et ka lapsed vajavad süüa ning riiet, mida hageja üksi kindlustada ei suuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Pooltel tekkisid 1998. a. lähedased suhted, mistõttu sündis neil xx. xx. xxxx. a. tütar L.P., kes elab koos emaga. Kostja tunnistas oma isadust, kuid see jäi perekonnaseisuosakonnas registreerimata ja lapse sünniakti kandmata. Nüüd on mõlemad pooled nõus, et L.P.i põlvnemine kostjast leiaks seadusliku lahenduse. Perekonnaseaduse § 42 järgi on võimalik lapse põlvnemist isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tuvastada kohtus. Varem maksis kostja aasta jooksul isegi lapse ülalpidamiseks 1000.- krooni kuus , kuid nüüd enam mitte. Ema küll töötab, kuid tema sissetulek on väga väike. Ka kostja töötasu on alla vabariigi keskmist, kuid see on siiski regulaarne ja piisav hageja poolt nõutava elatise maksmiseks. Kuna nõutud elatis on isegi alla seaduses ettenähtud miinimumi, siis ei vaja laste vajadused selles ulatuses mingit tõestust. Kostjal sellele vastuväiteid ei ole. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg 4 alusel ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval juhul tuleb aga arvestada ka mõlema vanema reaalseid võimalusi, mis ei taga lapsele seaduses ettenähtud elatise maksmist. Seetõttu mõistab kohus elatise välja hageja nõutud ulatuses alla seaduses ettenähtud alammäära. Seetõttu on R.K. hagi A. K. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja tütre ülalpidamiseks elatise nõudmiseks igati põhjendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täielikult.

Kohtunik: /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik