2-08-20021/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

22. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-20021 Tarvastu vald versus FIE Sulev Treimann Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja Tarvastu vald (registrikood 75012191; aadress Mustla asula, Tarvastu vald, Viljandimaa 69701) Hageja esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar (AB Eha Lillsaar, Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi) Kostja FIE Sulev Treimann (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x, xxxxxxxxx, xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxxx) RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. Tarvastu vald hagis FIE Sulev Treimanni vastu:

1.1 rahuldada hagi ja välja mõista FIE Sulev Treimannilt Tarvastu valla kasuks 37 760 (kolmkümmend seitse tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni, mis kanda Tarvastu Vallavalitsuse arvele Hansapangas nr 221018341336. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Sulev Treimannilt 8 740 (kaheksa tuhat seitsesada nelikümmend) krooni menetluskulu Tarvastu Vallavalitsuse kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;

3.2 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kosjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kohus on saatnud 21.05.2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja 05 juuni 2008, hoiatades et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktiliste väidete põhjal teeb kohus järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § - d 635 lg 1, mille järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja ) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö, § 641 lg 1, 2 sätestatud põhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama lepingutingimustele ning lg. 2 p.1 kohaselt ei vasta tehtud töö lepingutingimustele siis, kui tööl ei ole kokkulepitud tingimusi. Juhul , kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja sellest keeldub, võib tellija vastavalt VÕS § 646 lg 5 töö ise parandada lasta ja nõuda töövõtjalt seeläbi tekkinud kahju hüvitamist.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg

1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja (TsMS § 1741 lg 3).

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 6 490 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.

Helle Tamm

Kohtunik