2-07-6695/28 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

2-07-6695

Tallinna Ringkonnakohus

Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja

Urmas Reinola

17.10.2008, Tallinn

OÜ K. hagi H. P. vastu tööde ja dokumentatsiooni

üleandmiseks ning 106 464,85 krooni saamiseks

Pärnu Maakohtu 21.04.2008 otsus OÜ

K. apellatsioonkaebus

29.09.2008, avalik kohtuistung

Hageja OÜ K. (registrikood XXXXXXXX; asukoht

XXXXX XXX XXX-X, XXXXXX XXXXXX, XXX

XXXX, XXXXXXXX XXXXX), seaduslik esindaja

K. J. ja lepinguline esindaja adv Klen Laus Kostja H.

P.(IK XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXX X-

XX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX,

XXXXXXXX

XXXXX),

esindaja

adv

Veikko

Puolokainen

RESOLUTSIOON

Tühistada Pärnu Maakohtu 21.04.2008 otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja

saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus

rahuldada. Muus osas jätta otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse

Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja ja kostja sõlmisid 21.04.2004 tähtajatu töölepingu nr 30. Töölepingu p 2.3

kohaselt asus kostja tööle tarkvara projektijuhi ametikohal. Vastavalt töölepingu p 2.4 oli

töötaja tööülesanneteks tarkvara arendamine, programmeerimine, administreerimine ja

programmeerijate töö organiseerimine. 2006 oktoobris kohustas hageja esindaja kostjat

andma

hagejale

üle

viimase

nelja

kuu

tööd,

mis

koosnesid

intemetiportaali

XXXX.XXXXXXXX.XX programmidest: (e-pood, seaduste süsteem, intemetiportaali

parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioonidest. Kostja ei ole hagejale nõutud

programme ja dokumentatsiooni üle andnud.

01.11.2006 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse

(TLS) § 82 lg 1 alusel alates 06.11.2006. Kostja põhjendas töölepingu lõpetamist töölepingu p

4.2 korduva rikkumisega. Kostja pärast töölepingu lõpetamise avalduse esitamist tööle ei

ilmunud ega töökohustusi ei täitnud. Töölepingu lisa 1 kohaselt oli kostja igakuine töötasu

8789 krooni. Võttes aluseks kostja töölepingus märgitud töötasu on hageja õigustatud nõudma

kostjalt enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkutud 5 päeva eest hüvitist

1464,85 krooni.

Kostja kohustus vastavalt töölepingu p 6 mitte osutama hagejale konkurentsi. Kostja on

töölepingu kehtivuse ajal rikkunud töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu. Vastavalt

töölepingu p 6.2 kohustus kostja hoidma hageja ärisaladusi ja informatsiooni, mis kahjustab

või võib kahjustada hagejat, tema klientide, äripartnerite, lepingupartnerite ja töötajate huve.

Töölepingu p 6.4 kohaselt hõlmas konkurentsikeeld muuhulgas kostja kohustust mitte töötada

teiste isikute heaks ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Töötamine hõlmas ka mistahes

vormis teenuse osutamist. Kostja on töölepingu kehtivuse ajal olnud programmeerijana ja

administraatorina seotud mitmete interneti kodulehekülgede arendamise ja väljatöötamisega.

Nii onn EENeti koduleheküljel asuva domeeniotsingu kohaselt interneti domeenide

XXX.XXXXXXXXXX.XX,

XXX.XXXXXXXXX.XX

ja

XXX.XXXXXXX.XX

administratiivseks kontaktisikuks märgitud kostja. Hageja hinnangul on interneti

koduleheküljed XXX.XXXXXXXXXX.XX. XXX.XXXXXXXXX.XX käsitletavad otseste

XXX.XXXXXXXX.XX

konkurentidena,

kuna

tegemist

on

kattuva

suunitlusega

kodulehekülgedega, millel on muuhulgas ühine reklaamisihtgrupp. Lähtudes eeltoodust on

kostja rikkunud töölepingu kehtivuse ajal konkurentsikeeldu, kuna on olnud seotud hageja

konkurentide interneti kodulehekülgede väljatöötamisega. Lepingu p 6.7 tulenevalt juhul, kui

kostja ei täida nõuetekohaselt kokkulepitud hageja ärisaladuste hoidmise ning hagejale

konkurentsi mitteosutamise kohustust, on kostja kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi

konkurentsitasu 6-kordses ulatuses ning lisaks leppetrahvile hüvitama hagejale sellise

mittetäitmisega tekitatud mistahes kahjud ja tagastama hagejale kõik töölepingu kehtivuse

jooksul konkurentsi mitteosutamise eest tasuna saadud summad. Pooled leppisid töölepingu p

6.1 kokku, et hageja maksab kostjale igakuist tasu konkurentsi mitteosutamise ning hageja

ärisaladuste hoidmise kohustuse nõuetekohase täitmise eest 3000 krooni.

Hageja palus mõista kostjalt välja lähtudes töölepingu p 6.7: leppetrahv konkurentsikeelu

rikkumise eest 18 000 krooni (6x3000=18 000); konkurentsikeelu rikkumise tõttu

tagastamisele kuuluv 29 kuu (aprill 2004 - oktoober 2006) konkurentsitasu summas 87 000

krooni (3000x29=87 000). Lisaks ei välista hageja edasise kohtumenetluse käigus täiendavalt

konkurentsikeelu rikkumise tulemusena tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamist kostja

vastu. Vastavalt töölepingu p 7.2 kohustus kostja töölepingu lõpetamisel, sõltumata

lõpetamise alusest, hiljemalt töölepingu)argse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik

temale hageja poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Kostja ei ole senini andud hagejale üle

kostja

viimase

nelja

kuu

tööülesandeid,

mis

koosnesid

intemetiportaali

XXXX.XXXXXXXX.XX programmidest: (e-pood, seaduste süsteem, intemetiportaali

parandused) ja tehnilise süsteemi dokumentatsioonidest. Lähtudes eeltoodust palub hageja

nõuda

kostjalt

välja

hagejale

kuuluvad

intemetiportaali

XXXX.XXXXXXXX.XX

programmid ja tehnilise süsteemi dokumentatsiooni ja kohustada kostjat loovutama hagejale

kõik programmidega seotud autori varalised õigused. Hageja on üritanud korduvalt saavutada

kostjaga kokkulepet teostatud

2(8)

tööde ja dokumentide üleandmiseks ning kohustuste rikkumistest tulenevate summade

tasumiseks. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole kostja senini oma lepingulisi kohustusi

täitnud ega programme ning sellekohast dokumentatsiooni hagejale üle andnud. Samuti ei ole

kostja asunud senini tasuma hageja nõutud summasid.

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue hüvitise saamiseks omavoliliselt töölt lahkumise

eest on alusetu. Kostja töötas faktiliselt viis päeva kui ka mõned päevad peale seda.

Leppetrahv

konkurentsikeelu

rikkumise

eest

on

alusetu.

Alusetu

on

ka

nõue

konkurentsitasude tagastamiseks. Kostja ei ole konkurentsikeeldu rikkunud ega mingit

konkurentsi osutanud. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on täielikult tõendamata.

Seadusesätte laiendav tõlgendamine töötaja kahjuks ei ole lubatud. Hageja kostjale eritasu ei

ole maksnud. Asjaolu, et kostja on olnud märgitud domeenide administratiivseks

kontaktisikuks, et võimalda veel asuda seisukohale, et kostja on osutanud hagejale

konkurentsi. Domeen ei ole isikuks TLS ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

tähenduses. Tööandja konkurendiks ei saa olla ka interneti kodulehekülg. Hageja ei ole

põhjendanud, kas ja kuidas mõjutas kostja tegevus tema majandustulemusi. Hageja nõue

programmide ja dokumentatsiooni üleandmiseks on alusetu. Materiaalseid väärtusi ei ole

hageja poolt kostjale kunagi usaldatud. Programmeerijate poolt loodu on kättesaadav hageja

enese valduses olevas serveris, millele kostjal juurdepääs puudub. Tarkvara arendamine ja

programmeerimine toimub hageja serveris, kuhu salvestavad nii töö originaalid kui ka kõik

hilisemad muudatused. Autori varalised õigused töötaja poolt töösuhtes raames loodud teosele

lähevad üle tööandjale vastavalt autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 32 lg-le 1. Seega on hageja

poolt soovitavad õigused tal juba olemas. Leppetrahvi esitamise nõue ei ole kooskõlas TsÜS §

138 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Leppetrahvi nõue

on esitatud 4 kuud pärast töösuhtes lõppemist. Ligi neljakuuline tähtaeg on ilmselgelt

ebamõistlik. Hageja on leppetrahvi nõudeõiguse minetanud VÕS § 159 lg 2 alusel.

Esimese astme kohtu otsus

Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1464,85

krooni.

Palgalehtedega 2004 oktoobri, novembri, detsembri kohta, 2005 jaanuari, veebruari,

märtsi, aprilli, mai, juuni, augusti, oktoobri, novembri, detsembri kohta, 2006 jaanuari kuni

novembri kohta on tuvastatud, et tööandja tasus kostjale kogu kostja töötamise ajal lisaks

põhipalgale eritasu igakuiselt 3000 krooni. Kostja on seda kinnitanud oma allkirjadega 2004

ja 2005 palgalehtedel. Tööandja tasus kostjale põhipalga ja eritasu ühe ülekandega kostja

arveldusarvele, mis nähtub kostja konto väljavõttest. Asjaolu, et tööandja on ülekande

selgituseks märkinud töötasu, ei tähenda, et töötasu ei sisaldanud eritasu. Töötasu koosnes

põhipalgast ja eritasust, lisaks maksti kostjale autoritasusid. Kostja poolt allkirjastatud

palgalehtedest nähtub, et kostja põhipalk oli 8830 krooni ning eritasu 3000 krooni. 2006

palgaarvestusest nähtub, et 2006 on kostjale põhipalka ja eritasu makstud nagu varasematel

aastatel. Seega kostja kontole makstud töötasu sisaldas nii põhipalka kui ka eritasu.

Kostja poolt hagejale konkurentsi osutamine ei leidnud kohtuistungil tõendamist. TLS §

50 p 6 sätestab, et töötaja on kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte

osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi

juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka

pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis

töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Töölepingu

kohaselt hõlmas konkurentsikeeld kostja kohustust mitte töötada teiste isikute heaks ilma

hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Seega konkurentsiks peeti töötamist mistahes isiku

heaks mistahes vormis sõltumata tegevusalast. Igasuguse tegevuse keelustamist ükskõik kelle

juures mõistlikuks pidada ei saa. Konkurentsikeeld peab olema mõistlikult piiritletud. Keelu

3(8)

sisu avamata ei saagi seda kehtestada. Keelu sisu peab olema mõlemale poolele üheselt

arusaadav. Hageja esindaja K. J. seletusest nähtub, et kõikidele töötajatele räägiti, et töötada

ei tohtinud konkureerivale firmale, mis pakub samale sihtgrupile teenuseid ja tooteid ning

kostja tööle asudes veel ühtegi konkureerivat firmat ei eksisteerinudki. Kostja seletusest

nähtub, et ta ei mäleta sellist jutuajamist. Seega kohtuistungil ei leidnud mitte millegagi

tõendamist, et tööandja oleks määratlenud ja kostjale teada andnud, kes on tööandja

konkurendid ja mis on konkureeriv tegevus.

Hageja leidis, et kostja programmeerijana on olnud seotud mitmete interneti

kodulehekülgede

arendamisega

ja

väljatöötamisega

ning

interneti

koduleheküljed

XXX.XXXXXXXXXX.XX,

XXXX.XXXXXXXXX.XX,

XXX.XXXXXXXX.XX

on

käsitletavad

otseste

XXX.XXXXXXXX.XX

konkurentidena,

kuna

müüvad

oma

lehekülgedel reklaamiruumi samadele klientidele kui hageja. Hageja leidis, et kostja poolt

hageja konkurendile tööde teostamist tõendavad väljavõtted EENeti kodulehekülje

domeeniotsingust, mille kohaselt on interneti domeenide XXX.XXXXXXXXXX.XX,

XXXX.XXXXXXXXX.XX, XXX.XXXXXXX.XX administratiivseks kontaktisikuks kostja.

Samuti nähtub internetilehekülgede XXX.XXXXXXXXXX.XX. XXXX.XXXXXXXXX.XX

koodidest, et lehekülje koodi autoriks on kostja. Seega lehekülgede programmmeerijaks on

olnud kostja. Asjaolu, et kostja on olnud märgitud domeenide administratiivseks

kontaktisikuks, ei tähenda, et kostja on osutanud hagejale konkurentsi. Interneti kodulehekülg

ega domeen ei ole isikud ning seega ei saa olla ka tööandja konkurendid. Samuti ei pidanud

kostja töölepingus sätestatud üldsõnalise konkurentsikeelu järgi aru saama, et tööandja pidas

interneti kodulehekülgi ja domeene enda konkurentideks. Domeeniotsingute väljatrükid ei

tõenda, mil viisil on kostja konkurentsi osutanud. Domeeni XXX.XXXXXXXX.XX

veebilehelt nähtub, et portaali avalehel on XXX.XXXXXXXXXX.XX reklaambänner. Kostja

võttis õigeks, et reklaamiklientuur võis osaliselt kattuda. Kuid kohtuistungil ei leidnud

tõendamist, et kostja tegevus mõjutas kuidagi hageja majandustulemusi, võttis üle tööandja

kliente, vähendas käivet.

Kostjale töötasu maksmine töölepingu järgi ei ole hagejale kahju tekitamine, kuna töötasu

maksmise kohustus lasus hagejal töölepingu järgi kostja töötamise ajal nagunii. Kui kostja

jättis tööülesanded täitmata ettenähtud tähtajaks, ei tähenda, et hageja sai kaudset kahju kostja

konkurentsi osutamise tõttu. Sellest võib järeldada, et hageja meetmed töötajate töö

kontrollimiseks ei olnud tõhusad ja ei ole tarvitusele võetud kostja suhtes vastavaid abinõusid

mitterahuldavate töötulemuste eest. Hageja seletus kostja poolt konkurentsi osutamisega

kahju saamine on paljasõnaline ning ei ole mitte millegagi tõendamist leidnud. Kostja on OÜ

S., OÜ S. juhatuse liige. Hagi kohaselt hageja ei ole neid firmasid hageja konkurentideks

pidanud. Seega ei kuulu kostjalt väljamõistmisele eritasu ja leppetrahv hageja kasuks.

01.11.2006 teatisega on tuvastatud, et kostja teatas hagejale, et ta lõpetab töölepingu TLS

§ 82 lg 1 alusel alates 06.11.2006. TLS § 82 lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui

määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette,

kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine,

mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja

vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel lõpetatakse

tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Seega olnuks kostja töötamise viimane

päev hageja juures 06.11.2006. Tööaja arvestuse tabeliga on tuvastatud, et kostja alates

01.11.2006 kuni 05.11.2006 oma tööaja algust ja lõppu tööandja poolt kehtestatud korras ei

märkinud. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et seda kohustust ta ei täitnud. Samuti nähtub

serveri väljavõttest, et 01.-05.11.2006 kostja tööülesandeid ei täitnud. Kostjal oli kohustus

päeva jooksul tehtud tööd panna serverisse Trac, tehtud tööde serverisse kandmise viimane

kuupäev on 17.07.2006. Seega leidis eelpoolnimetatud tõenditega tõendamist, et kostja alates

01.11.2006 tööle enam ei ilmunud ega tööülesandeid hageja juures ei täitnud.

4(8)

Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitust keskmist päevapalka 3 tööpäeva eest, kuna

04.11.2006 ja 05.11.2006 olid puhkepäevad. 2006 mai tasu 8830+ 3000, 2006 juuni tasu

8830+3000, 2006 juuli tasu 8830+3000, 2006 augusti tasu 8830+3000, 20006 septembri tasu

8830+3000, 2006 oktoobri tasu 8830+3000. Kokku 70 980 krooni. 2006 tööpäevade arv mais

22, juunis 21, juulis 21, augustis 23, septembris 21, oktoobris 22. Kokku 130. Keskmise

päevapalga arvestus: 70 980:130=546 krooni. Kolme tööpäeva palga arvestus: 3x546=1638

krooni. Hageja nõue on 1464,85 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Vastavalt töölepingu p 7.2 kohustus kostja töölepingu lõpetamisel, sõltumata lõpetamise

alusest, hiljemalt töölepingu)argse viimase tööpäeva alguseks tagastama kõik temale hageja

poolt usaldatud materiaalsed väärtused. Hageja palus kostjalt välja nõuda hagejale kuuluvad

internetiportaali

XXXX.XXXXXXXX.XX

programmid

ja

tehnilise

süsteemi

dokumentatsiooni ja kohustada kostjat loovutama hagejale kõik programmidega seotud autori

varalised õigused. TLS § 50 p 1 sätestab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd

ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest

käigust. Tunnistaja K. M. ütlustest nähtub, et kostja tööülesandeks oli programmeerida

XXXXXXXXXXXXX.XX-le

keskkonna

lisamoodulid:

e-pood,

seaduste

süsteem,

internetiportaali parandused. Ta korduvalt lubas tööd üle anda, kuid seda ei juhtunudki.

Tunnistaja tegi pidevalt pretensioone tööde venimise kohta. Serveri väljavõttest nähtub, et

kostja on serverisse kandnud viimased failid 17.07.2006. Tööleping lõppes 06.11.2006. E-

kirjas

03.01.2007 tunnistab kostja, et tal on tööd, so internetiportaali XXXX.XXXXXXX.XX

programmid:

(e-pood,

seaduste

süsteem,

internetiportaali

parandused)

ja

tehnilise

süsteemi

dokumentatsioon, tegemata. Ka kohtuistungil väitis kostja, et neid töid ta valmis töölepingu

kehtivuse ajal ei teinud ning kõik, mis ta programmeeris, on tööandja serveris olemas. Seega

ei ole reaalselt võimalik kohustada kostjat üle andma hagejale internetiportaali programme ja

tehnilise süsteemi dokumentatsiooni, kuna neid ei ole olemas. Ka tööleping on lõppenud ning

seega ei ole võimalik kohustada kostjat jätkama tööülesannete tegemist. Kui töötaja on jätnud

oma töökohustused täitmata, siis oli hagejal õigus rakendada meetmeid töötajate

distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) alusel.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega

rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Maakohus

hindas

ebaõigesti

asjas

esitatud

tõendeid

ja

kohaldas

ebaõigesti

materiaalõigusnorme ning tegi seetõttu lõppastmes ebaõigeid järeldusi.

Hageja esitas kohtule 22.11.2007 eelistungil väljavõtted OÜ S. 2005. ja 2006.

majandusaasta aruannetest ning S. OÜ 2006. majandusaasta aruandest eesmärgiga näidata

OÜ-d S. ja S. OÜ-d hageja konkurendina. Esitatud aruannetest nähtub, et OÜ S. peamiseks

tegevusalaks on internetiportaalide XXX.XXXXXXXXX.XX ja XXX.XXXXXXXXX.XX

haldamine ning S. OÜ põhitegevuseks koolitusalase info vahetamine ja reklaam. Seega on

nimetatud äriühingute tegevuste näol tegemist hageja tegevusega kattuvad valdkondadega.

Samuti nähtub nimetatud aruannetest, et äriühingute juhatuse liikmeks on kostja, kes on

muuhulgas allkirjastanud ka nimetatud majandusaasta aruanded.

Asjaolu, et hageja peab OÜ-d S. ja S. OÜ-d oma konkurentideks, nähtub ka 22.11.2007

eelistungi protokollist, kus hageja on selgesõnaliselt öelnud, et peab nimetatud äriühinguid

oma konkurentideks. Seega on kohus ebaõigelt hinnanud asjas esitatud tõendeid ja ekslikult

asunud seisukohale, et OÜ K. ei pea OÜ-d S. ja S. OÜ-d oma konkurentideks. Kuna OÜ S. ja

S. OÜ on hageja hinnangul käsitletavad tema konkurentidena ning kostja oli nimetatud

asjaolust teadlik, siis on kostja

5(8)

äriühingute juhatuse liikmena ja nimetatud osaühingute poolt hallatavate internetilehekülgede

programmeerijana osutanud hagejale konkurentsi.

Kostja on 12.03.2008 istungil kinnitanud, et internetiportaalid XXX.XXXXXXXXX.XX

ja XXX.XXXXXXXX.XX kattusid osaliselt. Seega on ka kostja kaudselt möönnud, et hageja

(kes haldas internetiportaali XXX.XXXXXXXX.XX) ning OÜ S. (kes haldas internetiportaali

XXX.XXXXXXXXX.XX) on konkurendid. Kuna nii hageja kui kostja on pidanud OÜ-d S.

hageja konkurendiks, siis on kostja tegevus OÜ S. juhatuse liikmena ilmselgelt käsitletav

OÜ-le K. konkurentsi osutamisena.

Töölepingu sõnastusest lähtuvalt ei pruugi konkurentsi osutamine olla üheselt piiritletud.

Samas on konkurentsikeelu tõlgendamisel ebaõige lähtuda üksnes töölepingu p-st 6.4.

Nimetatud säte nägi eeskätt ette kostja kohustuse küsida tööandjalt luba teisel töökohal

töötamiseks ning ei määratlenud konkreetselt hageja konkurente. Seega ei saa töölepingu p

6.4 valguses lugeda hageja konkurentideks kõiki äriühinguid. Töölepingu sõlmimisel ei olnud

kostja veel OÜ-d S. ja S. OÜ-d asutanud, mistõttu ei olnud hagejal võimalik OÜ-d S. ja S.

OÜ-d enda konkurentidena määratleda.

Konkurentsikeelu olemust ja ulatust tuleb vaidluse korral tõlgendada vastavalt VÕS § 29

lg-le 1 ning lähtuda töölepingu konkurentsikeelu sätete tõlgendamisel lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Konkurentsikeelu piiritlemisel VÕS § 29 kohaldamist toetab ka Riigikohtu

otsus 3-2-1-121-06. Samuti toetas konkurentsikeelu ulatuse väljaselgitamisel lähtumist ühisest

tegelikust tahtest kostja. Seega tuleks kostja konkurentsikeelu sisustamisel lähtuda poolte

tegelikust tahtest või selle võimatusel sarnase mõistliku isiku arusaamadest ning on üheselt

selge, et OÜ S. ja S. OÜ on käsitletavad OÜ K. konkurendina. Nimetatud äriühingud on

sarnaste põhitegevusaladega ning haldavad sarnase sisuga internetiportaale, millel on ühine

sihtgrupp ja osaline reklaamikattuvus. Kostja, tegutsedes OÜ S. ja S. OÜ juhatuse liikmena

ning arendades välja nimetatud äriühingute poolt hallatavaid internetiportaale, on osutanud

töölepingu kehtivuse ajal hagejale konkurentsi ning rikkunud seega töölepingus sätestatud

konkurentsikeeldu.

Kostja poolt konkurentsikeelu rikkumise tuvastamise eelduseks ei ole tööandjal kahjuliku

tagajärje tuvastamine. Kui tuvastamist on leidnud, et kostja on rikkunud konkurentsikeelu

sätteid ja osutanud hagejale konkurentsi, ei ole konkurentsi osutamisega hagejale kahjuliku

tagajärje tuvastamine oluline, veel vähem on see kostja poolt konkurentsikeelu rikkumise

tuvastamise eelduseks.

Tulenevalt töölepingu p-st 6.7 tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 105 000

krooni.

Kostja tööülesanne oli seotud ühe mahuka projektiga, mille tulemus pidi valmima mitme

kuu töö tulemusena. Seega ei saanud hageja igapäevaselt teostada järelevalvet tehtud tööde

üle. Ka kostja ise on kohtule kinnitanud, et tal ei olnud kindlat tööaega, vaid üksnes

normtundide arv (12.03.2008 istungi protokoll). Hageja on esitanud maakohtule

dokumentaalse tõendina väljavõtte hageja serveris olevatest failidest, millest nähtub, et

viimased failid on serverisse sisestatud kostja poolt 2006 juulis. Seega ei ole kostja alates

juulist 2006 kuni novembrini 2006 töid tööandja serverisse sisestanud. Kuna on ilmselgelt

võimatu, et kostja ei ole ligemale nelja kuu jooksul ühtegi tööülesannet täitnud, siis tuleb

asuda seisukohale, et nimetatud tööd on teostatud, salvestatud kostja arvutisse, kuid hagejale

nõuetekohaselt üle andmata.

Lisaks on kostja väited vaidlusaluste tööde teostamata jätmise osas vastuolulised ja seega

ebausaldusväärsed. Nii on kostja väitnud, et kõik nimetatud perioodil tehtud tööd on hagejale

üle antud, samas 12.03.2008 kohtuistungil väitis kostja, et nimetatud tööd on tegemata ja

kostjal ei olegi võimalik nimetatud töid üle anda. Jättes OÜ K. nõude tööde üleandmiseks

rahuldamata, on kohus sisuliselt asunud seisukohale, et kostja on tööde üleandmata jätmisega

õiguspäraselt käitunud. Kuna kostja on menetluse käigus väitnud, et ta

6(8)

on vaidlusalused tööd teostanud ning kohus on tuvastanud, et vastavad tööd ja

dokumentatsioon on OÜ-le K. üle andmata, tuleb hageja nõue rahuldada ja kohustada kostjat

andma nimetatud tööd ja dokumentatsioon üle.

Vastus apellatsioonkaebusele

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 21.04.2008 otsus tuleb tühistada osas, millega hagi

jäeti rahuldamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS §

442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei

arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Nimetatud nõuetele kohtuotsus ei vasta

nagu õigesti märgitakse apellatsioonkaebuses.

TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagiese) ja hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). Maakohus on ebaõigesti otsuses leidnud, et hageja on pidanud

konkurendiks domeeni. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on väitnud, et kostja on seotud

hageja konkurentide interneti lehekülgede väljatöötamisega (I kd, t.l. 4, ülevalt teine lõik).

Kaebuses on õigesti hageja märkinud, et eelmenetluses hageja ka täpsustas, millistele

juriidilistele isikutele kostja töölepingu kehtivuse ajal arendas välja samasugused

internetiportaalid (II kd, t.l. 32). Siit nähtub, et hageja on pidanud oma konkurentideks, kelle

heaks kostja töölepingu kehtivuse ajal töötas, äriühinguid OÜ S. ja OÜ S.. Samuti on hageja

esitanud nimetatud asjaolu tõendamiseks mõlema äriühingu; bilansid (I kd, t.l. 136-151, 152-

181). Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja oli nimetatud äriühingute juhatuse liige.

Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja põhilistele hagiavalduses ja eelmenetluses

esitatud faktiväidetele ega tõenditele, mis nende tõendamiseks on esitatud. Maakohus pole ka

kostja seisukohta nimetatud asjaolude kohta välja selgitanud.

Hageja on õigesti kaebuses leidnud, et konkurentsikeelu olemust ja ulatust tuleb vaidluse

korral tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 ning lähtuda töölepingu konkurentsikeelu sätete

tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Konkurentsikeelu piiritlemisel VÕS §

29 kohaldamist toetab ka Riigikohtu otsus 3-2-1-121-06. Seega tuleks kostja konkurentsikeelu

sisustamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest või selle võimatusel sarnase mõistliku isiku

arusaamadest. Hageja on rõhutanud, et nimetatud äriühingud on sarnaste põhitegevusaladega

ning haldavad sarnase sisuga internetiportaale, millel on ühine sihtgrupp ja osaline

reklaamikattuvus ja kostja, tegutsedes OÜ S. ja S. OÜ juhatuse liikmena ning arendades välja

nimetatud äriühingute poolt hallatavaid internetiportaale, on osutanud töölepingu kehtivuse

ajal hagejale konkurentsi ning rikkunud seega töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu.

Hageja on nendele asjaoludele eelmenetluses tuginenud, kuid maakohus ei ole andnud

hinnangut nendele hageja väidetele. Ainult poolte seisukohtade väljaselgitamisega ja

kõikidele tõenditele hinnangu andmisega on võimalik tuvastada, kas kostja rikkus töölepingu

p-s 6.4 sisalduvat konkurentsikeeldu.

7(8)

Ka ei ole maakohus andnud hinnangut hageja esitatud tõenditele, mis puudutavad kostja

poolt teostatud tööde üleandmise kohustust. Maakohus on tuginenud vaid kostja väitele, et

kõik tema poolt 4 kuu vältel teostatud tööd on hageja serveris. Maakohus ei ole andnud

hinnangut ega selgitanud välja kostja seisukohti hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud

väljavõttele hageja serveris olevatest failidest. Hageja seletuste kohaselt töötas kostja

vaidlusalusel perioodil isikliku arvutiga kodus.

Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud-asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt

teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut suurele osale tõenditele, siis tuleb asi saata

uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale

maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja

hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud

põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt

tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.

Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise

läbivaatamise tulemusele.

8(8)