2-08-6083/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

15. oktoobril 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-08-6083

Tsiviilasi

L T hagi PT vastu lapsele elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L T(isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: M Sulg (e-post: monika@ekyl.ee)

Kostja: PT(isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: I Seimar (Niguliste Advokaadibüroo,

asukoht: Niguliste tn 2, 10146 Tallinn; e-post: nigulisteab@hot.ee)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista PT igakuine elatis alates 24.07.2007.a kuni

31.12.2007.a summas 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni

poolte xxx.a sündinud tütre JET ülalpidamiseks L T kasuks, mis

tuleb kanda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.

3. Välja mõista PT igakuine elatis alates 01.01.2008.a summas

2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poolte

xxx.a sündinud tütre JET ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks,

s.o kuni xxx .a saamiseni L T kasuks, mis tuleb kanda

arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtukulude jaotus

Hagimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtuistungi

toimumise

aeg ja koht

Kirjalik menetlus

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt lahutasid pooled abielu xxx.a. Abielust on sündinud poolte ühine laps

JE(sünd. xxx.a). Tütar elab hagejaga üürikorteris ja on hageja ülalpidamisel. Hageja

ülalpidamisel on ka teine alaealine laps eelmisest kooselust. Kostja on täitnud lapse

ülalpidamiskohustust vähesel määral st tasunud 2007.a keskmiselt 893.00 krooni kuus. Seega

on kostja elatusraha võlgnevus alates 2007.a veebruarikuust summas 12 541.00 krooni.

Kulutused lapsele ühes kuus 5298.00 krooni: eluasemekulud 1600.00 krooni, kulutused

toidule 1000.00 krooni, kulutused transpordile 500.00 krooni, sidekulud 50.00 krooni,

kulutused tervishoiule 200.00 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200.00 krooni, kulutused

lapse koolikohustuse täitmiseks 848.00 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 500.00

krooni, muud vältimatud püsikulutused 400.00 krooni. Hageja igakuine töötasu on 12 014.00

krooni.

18.02.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ja 01.04.2008.a hagiavalduse

täienduses palub hageja välja mõista kostjalt lapsele elatise võlgnevus perioodi eest veebruar

2007.a kuni veebruar 2008.a summas 12 541.00 krooni ja alates hagiavalduse esitamisest

miinimummääras hageja kasuks.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma elatusraha alates kohtuotsuse

tegemisest summas 2175.00 krooni kuus. Kostja on võtnud vabatahtlikult osa lapse

ülalpidamisest, tasudes lasteaia ja huviringides käimise eest, samuti riiete, jalanõude,

mähkmete ning vabaajaürituste eest vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja töötasu on 14

500.00 krooni, lisaks igapäevastele kulutustele on kostjal igakuine kohustus panga ees

summas 4000.00 krooni. Kostja on tasunud ajavahemikul veebruar 2007.a kuni veebruar

2008.a elatusraha lapsele keskmiselt ühes kalendrikuus summas 1747.00 krooni.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma

alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse

ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude

esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes

kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei

või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi

Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00

krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a

palga alammäär 4350.00 krooni kuus.

Vaidlust ei ole selles, poolte ühine alaealine tütar elab hageja juures. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja igakuiseks töötasuks on 12 014.00 krooni ja kostjal 14 500.00 krooni. Poolte

vahel puudub vaidlus ka selles, et tütar vajab isalt ülalpidamiseks igakuiselt

miinimumsummat, mida kostja on nõus tasuma alates kohtuotsuse tegemisest. Samuti ei ole

vaidlust selles, et laps käib lasteaias, võtab osa tantsutreeningutest, vajab lisaks toidule,

rõivaid ja jalanõusid, tasuda tuleb lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest ning peab

saama osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, sünnipäevadel jms. Laps käib lasteaias, iseseisev

sissetulek puudub.

Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tagama oma lapsele võimaluse

toimetulekuks ja arenguks ning pidama last ülal. Seega on ta võimeline oma tööga teenima nii

endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist

vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus on seisukohal, et puudub PKS § 61

lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse

alandamiseks alla miinimummäära.

Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 6-aastast tütart, kellele on vaja

lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal

tuleb tasuda lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks

arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kohus leiab, et

arvesse võttes eelnenut, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele miinimummääras

elatis tütrele.

PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud (vanem, kellelt elatist

nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt

mõjuvaks tunnistatud põhjused) asjaolusid.

Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma elatusraha

tagasiulatuvalt alates veebruarist 2007.a või mitte. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud

perioodil 18.02.2007.a kuni 18.02.2008.a (s.o perioodil üks aasta enne hagi esitamist) lapsele

elatusraha summas 893.00 krooni kuus. Paljasõnaline on kostja väide, et ta on nimetatud

ajavahemikul maksnud tütrele elatusraha kogusummas 26 206.00 krooni, s.o 1747.00 krooni

kuus. Kostja konto väljavõtetega on tõendanud, et ta on tasunud perioodil 18.02.2007.a kuni

18.02.2008.a lapsele elatusraha kogusummas 6074.00 krooni, s.o 506.17 krooni kuus. Kohus

asub seisukohale, et pooltevahelise e-kirjavahetusega ei saa tõendada elatusraha tasumist.

Kuna hageja on seisukohal, et kostja on nimetatud perioodil tasunud lapsele elatusraha

summas 893.00 krooni kuus, siis kohus leiab, et kostjal on osaline elatusraha võlgnevus.

2007.a oli ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 1800.00 krooni, siis tulnuks

kostjal tasuda perioodil 18.02.-31.12.2007.a lapsele elatusraha 10 kuud ja 12 päeva x 1800.00

krooni = 18 720.00 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 2007.a keskmiselt

kalendrikuus 893.00 krooni, s.o perioodil 18.02.-31.12.2007.a 10 kuud ja 12 päeva x 893.00

krooni = 9287.20 krooni. Seega on kostja tasunud elatusraha miinimumsummat 9287.20

krooni : 1800.00 krooniga ≈ 5 kuud ja 5 päeva, s.o kuni 23.07.2007.a ning elatusraha

võlgnevus on kostjal alates 24.07.2007.a. Kohus on seisukohal, et ei esine PKS § 61 lg-s 6

sätestatud asjaolusid elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata jätmiseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning hagi

tuleb osaliselt rahuldada.

Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista elatusrahana ½ Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus on seisukohal, et PKS § 61 lg 2 ja §

61 lg 4 koostoimes tuleb elatusraha välja mõista konkreetse summana kalendrikuus. Seega

mõistab kohus välja kostjalt igakuise elatusraha alates 24.07.2007.a kuni 31.12.2007.a

summas 1800.00 krooni poolte tütre ülalpidamiseks kostja kasuks ning igakuise elatusraha

alates 01.01.2008.a summas 2175.00 krooni poolte xxx.a sündinud tütre ülalpidamiseks kuni

lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks.

Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus lapsele elatusraha maksmise viisiks, selle

kandmise hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.

Kohtukulude jaotus

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel

elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta poolte endi kanda.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik: /allkiri/