2-05-24870/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13. oktoobril 2008

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-05-24870

Kohtuasi

Tallinna Linna hagi TK, AA, MA ja Eesti Vabariigi vastu

nõuetes tunnustada AA, MA ja TK vahel 15.05.1998.a.

sõlmitud ostu-müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu

tühisust, tunnustada 6.06.1994.a. vara üleandmise akti nr

XXX tühisust, mistõttu algusest peale selle kehtetust,

tulenevalt asjaolust, et akti õiguslik alus on ära langenud,

tunnustada

Eesti

Vabariigi

omandiõigust

maatükile

Tallinnas,

aadressil

XXX

ning

parandada

Tallinna

Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna

Kinnistusregistri registriosa nr XXX kanded teises jaos ja

kanda maatüki omanikuna Eesti Vabariik, tunnustada

Tallinna linna omandiõigust ehitistele (hoonetele) Tallinnas,

XXX ning kanda Tallinnas aadressil XXX asuvate hoonete

omanikuna Riiklikku Ehitisregistrisse Tallinna linn, teha

Tallinna

linna

kasuks

märge

Tallinna

Linnakohtu

Kinnistusameti

Tallinna

Kinnistusjaoskonna

Kinnistusregistri registriossa nr XXX, tagamaks Tallinna

linna

kui

omandireformi

ja

eluruumide

erastamise

kohustatud subjekti poolt reformitoimingute jätkamise

võimalus Eesti Vabariigi omandiõiguse taastamisel maale,

kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna

Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr XXX

neljandas jaos “Hüpoteegid” kanne nr 1.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu,

Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, lepinguline esindaja

advokaat Arvo Junti

Kostja: TK, isikukood XXX, XXX, lepinguline esindaja

advokaat Äili Rodi

Kostja: AA, isikukood XXX, XXX, lepinguline esindaja

advokaat Alar Eiche

Kostja: MA, isikukood XXX, XXX, lepinguline esindaja

advokaat Alar Eiche

Kostja: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu,

Kohtuistungi toimumise aeg

03. september 2008

Resolutsioon

1. Lõpetada tsiviilasja menetlus 06.06.1994.a. vara

üleandmise akti nr XXX tühisuse tunnustamise nõudes.

2. Jätta rahuldamata Tallinna Linna hagi TK, AA, MA

ja Eesti Vabariigi vastu nõuetes seada Tallinna Linnakohtu

kinnistusregistri registriosas nr XXX registreeritud Tallinnas

XXX asuvale varale võõrandamise keelumärge, tunnustada

AA, MA ja TK vahel 15.05.1998.a. sõlmitud ostu-müügi- ja

hüpoteegi seadmise lepingu tühisust, tunnustada Eesti

Vabariigi omandiõigust maatükile Tallinnas, aadressil XXX

ning parandada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna

Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr XXX

kanded teises jaos ja kanda maatüki omanikuna Eesti

Vabariik, tunnustada Tallinna linna omandiõigust ehitistele

(hoonetele) Tallinnas, XXX ning kanda Tallinnas aadressil

XXX asuvate hoonete omanikuna Riiklikku Ehitisregistrisse

Tallinna linn, teha Tallinna linna kasuks märge Tallinna

Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna

Kinnistusregistri registriossa nr XXX, tagamaks Tallinna

linna

kui

omandireformi

ja

eluruumide

erastamise

kohustatud subjekti poolt reformitoimingute jätkamise

võimalus Eesti Vabariigi omandiõiguse taastamisel maale,

kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna

Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr XXX

neljandas jaos “Hüpoteegid” kanne nr 1.

Kohtukulude jaotus

Välja

mõista

Tallinna

Linnalt

menetluskulu

20 000

(kakskümmend tuhat) krooni TK kasuks, 10 000,00 (kümme

tuhat) krooni AA ja 10 000 (kümme tuhat) krooni MA

kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt loeti 25.10.1993 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni otsusega nr XXX

Tallinnas, XXX(endine XXX), endisel kinnistul nr XXX asuvad hooned ja krunt omandireformi

objektiks ning kostjad AA ja MA tunnistati vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks

kumbki ½ mõttelises osas. 04.05.1994 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr XXXtagastati

kostjatele MA ja AA XXX, endisel kinnistul nr XXX asuvad hooned. 06.06.1994 vara

üleandmise aktiga nr XXX anti XXXvara üle kostjatele AA ja MA . 14.03.1997 Tallinna

Linnavalitsuse korraldusega nr XXXtagastati kostjatele AA ja MA osaliselt maa (XXXosas 599

m2 ja XXX osas 577 m2).

Hageja on seisukohal, et XXX endisel kinnistul nr XXX asuva õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamine oli seadusevastane, kuna XXX asuva vara endine omanik AA loobus oma varast,

lahkudes Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingu alusel, tema vara ei võõrandatud õigusvastaselt

tema tahte vastaselt ning XXX vara endise omaniku pärijad ei ole omandireformi õigustatud

subjektideks st. isikuteks, kes võiksid taotleda XXX endisel kinnistul nr XXX asunud vara

tagastamist.

Tulenevalt nimetatust tunnistati kehtetuks või tühiseks vara tagastamise aluseks olnud

dokumendid: ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 25.10.1993 otsus nr XXX (XXX asuva vara

lugemine omandireformi objektiks ning kostjate AA ja MA lugemine omandireformi õigustatud

subjektideks), Tallinna Linnavalitsuse 04.05.1994 korraldus nr XXX(hoonete tagastamine) ning

Tallinna Linnavalitsuse 14.03.1997 korraldus nr XXX(maa tagastamine). Kehtetuks ja tühiseks

tunnistatud haldusaktide alusel tekkinud õigused ja kohustused on koos alusdokumentide

kehtetuks ja tühiseks tunnistamisega tagasiulatuvalt ära langenud. Vara tagastamise õiguslik alus

on ära langenud. Põhjusel, et XXX endisel kinnistul nr XXX asuv vara anti kostjatele AAle ja

MA üle hiljem kehtetuks tunnistatud haldusaktide alusel, ei tekkinud neil varale omandiõigust,

mis oleks olnud õiguslikuks aluseks varaga tehingute teostamisel. Õiguslik alus tehingute

sooritamiseks puudus ning varaga, millele teine isik (Tallinna linn, Eesti riik) omas ning omab

suuremaid õigusi, on kostjate AA ja MA poolt XXX endisel kinnistul nr XXX asuva varaga, sh.

XXX varaga teostatud tehingud ebaseaduslikud, tehingud on teostatud pahatahtlikult ning need

on vastuolus heade kommetega.

Kostjad AA ja MA võõrandasid vara kostjale TK , teades, et neil puudub õigus

võõrandamistehinguteks. Kostjatel AAl ja MA ei tekkinud varale heauskset omandit põhjusel, et

haldusakti alusel omandamisel ning omandamise aluse hilisemal äralangemisel heausksust

omandamisel ei teki. Kostjad AA ja MA on ostu-müügi tehingute sooritamisel toiminud

pahauskselt.Kostjad AA ja MA vormistasid müügitehingu kostja TK hinnaga 1 000 000 EEK

ning seadsid varale hüpoteegi 2 400 000 EEK suuruses summas. Hüpoteegi väärtus ületab

müügihinda rohkem kui kahekordselt. Tegemist on näiliku tehinguga. TsÜS § 69 kohaselt

näilik on tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi, näilik tehing on

tühine.

Kostjate vastuväited

Kostjad TK, AA ja MA hagi ei tunnista paludes selle põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu

rahuldamata jätta ning kohtukulud hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Vastuväidete kohaselt

olid kostjate AA, MA ja TK vahel 15.05.1998.a. sõlmitud XXX kinnistu ostu-müügilepingu,

hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamist võimaldavad haldusaktid ja eelnevalt sõlmitud tehingud kehtivad ja puudusid

mistahes piirangud tehingu tegemiseks. Kostja TK on seisukohal, et ta on vaidlusaluse vara

heauskne omandaja ja tema õigused peavad jääma püsima ka mitteomaniku käsutustehingu

korral. Muuhulgas on kostjad asunud seisukohale, et kuna ORAS § 7 lg 3 on

põhiseadusevastasusest tulenevalt kehtetu alates 12.10.2006, siis ei saa Tallinna Linn

Põhiseaduse § 3 kohaselt teostada riigivõimu põhiseadusevastasele ja kehtetule seadusele

tugineva haldusakti alusel, st nõuda nende haldusaktide täitmist ja taotleda nende haldusaktide

alusel vara üleandmise akti tühisuse tunnustamist, Tallinna Linna omandiõiguse tunnustamist ja

vara Tallinna Linnale ja Eesti Vabariigile üleandmist. Kostjad, tuginedes Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2007 otsusele tsiviilasjas nr 2-04-2100 Tallinna Linna hagis kostjate AA,

MA , LR, OÜ R ja Eesti Vabariigi vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks, omandiõiguse

tunnustamiseks,

tahteavalduse

andmisele

kohustamiseks

või

kinnistusraamatu

märke

sissekandmiseks, milles kohus otsustas jätta Tallinna linna hagi kostjate AA ja MA vastu

06.06.1994.a. vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamiseks rahuldamata ning

mis on jõustunud, leidsid, et nimetatud vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse

tunnustamise nõudes tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

Kostja Eesti Vabariik hagile vastuväiteid ei esitanud ega hagi õigeks ei võtnud.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2007 otsuses tsiviilasjas nr 2-04-2100 Tallinna Linna hagis

kostjate AA, MA , LR, OÜ R ja Eesti Vabariigi vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks,

omandiõiguse tunnustamiseks, tahteavalduse andmisele kohustamiseks või kinnistusraamatu

märke sissekandmiseks, otsustas kohus jätta Tallinna linna hagi kostjate AA ja MA vastu

06.06.1994.a. vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamiseks rahuldamata.

Kohtuotsus on jõustunud.

Seega kuivõrd samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse

lõpetanud kohtu lahend, siis välistab see samas asjas uue kohtusse pöördumise ja menetlus

06.06.1994 vara üleandmise-vastuvõtu akti nr XXX tühisuse tunnustamise nõudes tuleb lõpetada

TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

Järelikult on kostjatele AAle ja MA 06.juuni 1994.a. vara, XXX hoonete, üleandmise aluseks

olev akt nr XXX kehtiv.

Kohus on seisukohal, et kostja TK on vaidlusaluse vara heauskne omandaja ja tema õigused

peavad jääma kestma, samuti tema poolt tehtud edasised käsutused selle varaga, alljärgnevatel

põhjendustel.

Vaidlust ei ole, et 04.05.1994 võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr XXX“XXX

asuvate hoonete tagastamine” kostjatele AA ja MA . 06.juuni 1994.a. vara üleandmise aktiga nr

XXX anti XXXhooned tagasisaajatele üle.

Alates 3.12.1996.a. on XXX aadressiga tagastatud vara osas kasutusel aadressid XXX ja XXX.

14. märtsil 1997.a. võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX“Endise XXX maa

tagastamine ja kompenseerimine”.

Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr.

XXX väljatrüki kohaselt on 18.detsembril 1997.a. avatud nimetatud registriosa ning selle

esimesse jakku on kantud kinnistu koosseis: elamu - ja ärimaa, XXX, pindalaga 577 m2,

katastritunnusega XXX. Kinnisturegistri registriosa nr. XXX väljatrükist nähtub, et

18.detsembril 1997.a. on kantud II jakku 1/2 kaasomanikuna AA ja 1/2 kaasomanikuna MA.

15.05.1998 sõlmiti kostjate Anne ja MA ning TK vahel kinnistu-ostu-müügi- ja hüpoteegileping,

mille järgselt kostja TK kanti 10.juunil 1998.a. kinnistusregistri registriosa XXX II jakku XXX

omanikuks.

Omandikande tegemise ajal sätestas AÕS § 56 lg 1, et kinnistusraamatusse kantud andmete

õigsust eeldatakse. AÕS § 56 lg 3 kohaselt, kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes

omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis on tema õigused seadusega kaitstud,

omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige.

XXX kinnistusregistri väljatrükiga on tõendatud, et 10.juunil 1998.a., kui tehti kostja TK kohta

omanikukanne, ei olnud kinnistusregistris keelumärkeid vara võõrandamise, samuti vara piiratud

asjaõigustega koormamise kohta.

Hageja Tallinna Linn ei ole tõendanud hagiavalduses väidetut, et kostja TK on vara pahauskne

omandaja, kuna ta teadis, et kostjatel AAl ja MA puudus õigus neile tagastatud vara talle edasi

võõrandada ning, et ta on käitunud vara omandamisel seaduse ja heade kommete vastaselt.

Hageja ei ole ümber lükanud kostja TK väiteid selle kohta, et ta ei ole kuulnud XXX vara

tagastamisega seonduvatest õiguslikest vaidlustest, et ta ei tundnud LR , kellele väidetavalt

saadeti omandireformiameti 07.08.1997.a. kiri nr 2-8/1772 ning et XXX elamu tagastamise

vaidlustamise ja seal elavate üürnikega ei olnud kostja TKl puutumust.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjatele AAle ja MA oleks olnud teada, et

kohtuvaidlus nendele tagastatud varade üle on käimas.

ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon võttis alles 19. juunil 1998.a. vastu otsuse nr 100XXX, millega

tühistati 25.oktoobri 1993.a. ÕVVTK otsus nr XXX ning jäeti avaldused XXX tagastamiseks

rahuldamata, kuna ORAS § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel

Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud

vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega ning 06.novembri

1998.a. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 6585 tunnistati kehtetuks Tallinna

Linnavalitsuse 04.mai 1994.a. korraldus nr XXX“XXXasuvate hoonete tagastamine” ja

14.märtsi 1997.a. korraldus nr XXX“Endise XXXmaa tagastamine ja kompenseerimine”.

Seega saab kohus järeldada, et kostja TK ei olnud enne vara omandamist teadlik, et ÕVVTK

Tallinna Linnakomisjonil ja Tallinna Linnavalitsusel on kavatsus 1998.a. asuda tühistama vara

tagastamise aluseks olevaid otsustusi ja ta on kinnistu heauskne omanik.

15.05.1998 kostjate AA ja MA ning TK vahel sõlmitud kinnistu müügi-, asjaõigus- ja hüpoteegi

seadmise leping ei ole vastuolus ORAS § 18 lg 1 ega heade kommetega, kuna tehingu tegemise

ajaks oli omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimus

otsustatud ning otsuse tühistamine toimus pärast müügitehingut.

Asjaolu, et kostjad AA ja MA võõrandasid 15.05.1998 lepinguga kinnistu, millele seati hüpoteek

2,4 miljonit krooni, hinnaga 1 miljon krooni, ei tõenda, et müügitehingu näol oli tegemist näiliku

tehinguga, mis on TsÜS § 69 tuginedes tühine. Lepingu punktist 4.4. nähtub, et hüpoteek hakkab

tagama müügihinna kõrval ka müüjate teisi tulevikus tekkida võivaid rahaliselt kindlaks

määramata nõudeid ja kulutusi ostja vastu, millega on põhjendatav kinnistu müügihinna ja sellele

seatud hüpoteegi summade mittevastavus. Müügitehingu eesmärgiks oli lepingu punkti 3.1

kohaselt kinnistu müük, punkti 5.1 kohaselt lepiti kokku kinnisomandi üleandmises ja punkti 5.3

kohaselt

palusid

tehingu

pooled

teha

kanne

kinnisomandi

üleandmise

kohta.

Kinnistusraamatusse tehti kostja TK omanikukanne 10.06.1998 ning TK on senini kinnistu

omanik. Seega on kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu eesmärk ja loodud tagajärg – kinnistu

omandi üleminek kostjatelt AAlt ja MAilt kostjale TKle, omavahel vastavuses ning

hagiavalduses esile toodud asjaolu, et tehing tehti ilma kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi ehk

näilikult, põhjendamata ja tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele.

Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse, et 06.06.1994.a. vara üleandmise-vastuvõtu akt nr XXX on

kehtiv, 15.05.1998 kostjate AA ja MA ning TK vahel sõlmitud kinnistu müügi-, asjaõigus- ja

hüpoteegi seadmise leping ehtne ja kehtiv ning kostja TK kinnisasja heauskne omanik, tuleb

Tallinna Linna hagi nõuetes seada Tallinna Linnakohtu kinnistusregistri registriosas nr XXX

registreeritud Tallinnas XXX asuvale varale võõrandamise keelumärge, tunnustada AA, MAja

TK vahel 15.05.1998.a. sõlmitud ostu-müügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu tühisust, tunnustada

Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile Tallinnas, aadressil XXX ning parandada Tallinna

Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr XXX

kanded teises jaos ja kanda maatüki omanikuna Eesti Vabariik, tunnustada Tallinna linna

omandiõigust ehitistele (hoonetele) Tallinnas, XXX ning kanda Tallinnas aadressil XXX asuvate

hoonete omanikuna Riiklikku Ehitisregistrisse Tallinna linn või teha Tallinna linna kasuks märge

Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa

nr XXX, tagamaks Tallinna linna kui omandireformi ja eluruumide erastamise kohustatud

subjekti poolt reformitoimingute jätkamise võimalus Eesti Vabariigi omandiõiguse taastamisel

maale, kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistus-

registri registriosa nr XXX neljandas jaos “Hüpoteegid” kanne nr 1 jätta rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldamata jätta ka alljärgnevatel kaalutlustel.

Riigikohtu üldkogu 28.10.2002 otsusega tsiviilasjas nr. 3-4-5-02 tunnistati ORAS § 7 lg 3

vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 13 lg 2 ja 14 nende koostoimes. Riigikohtu üldkogu

12.04.2006 otsusega asjas nr. 3-3-1-63-05 tunnistati ORAS 7 lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006.

Riigikohtu üldkogu 06.12.2006 otsuses on leitud, et ORAS §7 lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see,

et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt

võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele

omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja korras.

Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Tallinna Linna nõuet kostjatele AA ja MA 06.06.1994.a. aktiga nr XXX

üleantud õigusvastaselt võõrandatud vara tagasinõudmisel tuleb vaadelda kui tagasitäitmise

menetlust, milleks on vastu võetud haldusaktid.

Kuna ORAS § 7 lg 3 on põhiseadusevastasusest tulenevalt kehtetu alates 12.10.2006, siis ei saa

Tallinna Linn kui avalik-õiguslik isik Põhiseaduse § 3 kohaselt teostada käesoleval ajal

riigivõimu põhiseadusevastasele ja kehtetule seadusele tuginevate haldusaktide alusel, st nõuda

nende haldusaktide täitmist ja taotleda nende haldusaktide alusel vara üleandmise akti tühisuse

tunnustamist, Tallinna Linna omandiõiguse tunnustamist ja vara Tallinna Linnale ja Eesti

Vabariigile üleandmist.

Kohtukulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt

poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1

kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja

põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis

protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast

kostjale.

Võttes arvesse hagi hinda, menetlusele kulunud aega ja asja keerukust kohus leidis, et hagejalt

tuleb kostjate kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindajate poolt osutatud õigusabi

eest alljärgnevalt: 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni kostja TK kasuks, 10 000,00 (kümme

tuhat) krooni kostja AA ja 10 000 (kümme tuhat) krooni kostja MA kasuks.

Kohtunik: /allkiri/