2-07-19443/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Istungisekretär

kohtunik Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

Istungi aeg

10.oktoobril 2008.a, Tartu Kohtumaja

19.09.2008

Tsiviilasja number

2-07- 19443

Tsiviilasi

Erna Tamm `ja Valve Alep hagi Marge Neltsase vastu

juurdepääsuõiguse nõudes üle võõra kinnisasja

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad :

1. Erna Tamm

2. Valve Alep

3. Hagejate esindaja: advokaat Andres Veski (OÜ

Advokadibüroo Sirje Must)

Kostja : Marge Neltsas

Kostja esindaja: advokaat Marina Valge ( advokaadibüroo

Valge @Uiga )

Kolmas isik .Rõngu Vald (vallavalitsuse asukoht : Tartumaa,

Rõngu, Valga mnt. 6a )

Esindajad : Aivar Kuuskvere, Toomas Klein, Marina

Lehismets

RESOLUTSIOON

Rahuldada Valve Alepi ja Erna Tamme hagi.

Kohustada Tartumaal Rõngu vallas XX külas asuva XX kinnistu( registrosa nr.

XXXXXXXX ) omanikku Marge Neltsast võimaldama XX kinnistu (registriosa nr.

XXXXX ) omanikul Valve Alepil ja XXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXX )omanikul

Erna Tammel ja nende perekonnaliikmetel ning neid teenindavatel isikutel vaba

juurdepääs Hiugemäe teelt Pärnaste teed mööda läbi kostjale Marge Neltsasele kuuluva

XX kinnistu kuni XX kinnistu( registriosa nr. XXXXX ) piirini.

Lugeda

kohtuotsus

kostja

Marge

Neltsase

nõusolekuks

kanda

nimetatud

juurdepääsuõigus kinnisturaamatusse XX kinnistule( registrosa nr. XXXXXXXX ) seatud

asjaõigusliku piiranguna XX kinnistu (registriosa nr. XXXXX ) omaniku Valve Alepi ja

XXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXX )omaniku Erna Tamme kasuks.

Erna Tammel ja Valve Alepil kummalgi maksta Marge Neltsasele 500(viissada) krooni

aastas läbipääsuõiguse kompenseerimiseks läbi XX kinnistu. Hüvitis suureneb iga

kalendriaasta 1. jaanuarist Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi

suurenemise protsendi võrra eelmise kalendriaastaga võrreldes ning samuti Eesti krooni

ametliku vahetuskursi muutumisel euro suhtes, võttes aluseks vahetuskursi 1 euro =

15,6466 krooni."

TsMS § 162 lg. 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja Marge Neltsase kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid

kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab

avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebe kord

Maakohtu otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättesaamisest .

ASJAOLUD, POOLTE NÕUDED , VASTUVÄITED

Erna Tammele kuulub Rõngu vallas XX külas XXXXX kinnistu registriosa XXXXX ja

Valve Alepile kuulub Rõngu vallas XX külas XX kinnistu , registriosa XXXXX .

Erna Tamm `ja Valve Alep on esitanud hagi Helle Hiiepõld vastu juurdepääsuõiguse nõudes

läbi Helle Hiiepõllu omanduses olnud(hagi esitamise ajal) XX kinnistut( registriosa

XXXXXXXX ) läbivat külateed- Pärnaste teed. Hagejad peavad eluliselt vajalikuks XX

kinnistut läbiva Pärnaste tee kasutamist. Hagejate ja kostja kinnistud asuvad kõrvuti selliselt,

et avalikult kasutatavalt Hiugemäe taguselt teelt läbib kõiki kinnistuid Pärnaste tee. Kõige

enne läbib tee kostja kinnistut, siis läbib Valve Alepi kinnitut ja jõuab välja ning ühtlasi lõpeb

Erna Tamme kinnistul. See tee – Pärnaset tee- on hagejatele hädavajalik, et pääseda oma

kinnistult Hiugemäe külateele.Teisi teid hagejate kinnistult Hiugemäe teele ei vii. Rõngu

Vallavolikogu on 02.09.2004 määrusega nr. 11 kinnitanud avalikuks teeks nii Hiiugemae

tee kui ka Pärnaste tee. Vaatamata sellele tehakse XX kinnistu omaniku Helle Hiiepõllu ning

kinnistu praeguse omaniku Marge Neltsase poolt takistusi hagejate liikumisele Pärnaste teel -

tee on olnud suletud tõkkepuuga; teel liikumist on takistanud XX kinnistul elav koer.

Hagejate esindaja rõhutas, et paikvaatluse protokoll ja fotod kinnitavad, et Pärnaste tee on

hagejatele ainus pääs Hiugemäe teele. Hagejad on kaks eakat pensionäri ning nende

sissetulekud on väikesed ning nad ei saa osaleda rahaliste vahenditega uue tee rajamises.

Hagejate liikumine ja nende teenindamine Pärnasete tee kaudu ei ole kostjale koormav.

Hagejatele on vajalik tuua küttepuid, toimetada prügivedu;olemasolev liikluskoormus on

väike ning kostjat ei koorma.

Hagejad nõuavad AÕS § 155 ja § 156 alusel juurdepääsu oma kinnistustele läbi kostjale

Marge Neltsasele kuuluva XX kinnistu mööda Pärnaste teed XX kinnistu piirini. Lugeda

kohtuotsus kostja nõusolekuks kanda eelnimetatud juurdepääsuõigus kinnisturaamatusse, et

see oleks siduv ka kolmandatele isikutele. Hagejad on nõus kumbki tasuma 4000 krooni

aastas kostjale hüvituseks. Kohtukukulud jätta kostja kanda.

Kostja –algselt Helle Hiiepõld ning hiljem Marge Neltsas-vaidles hagile vastu ning ei pea

hagi põhjendatuks. Kostja esindaja leiab, et Rõngu vald on 11.02.2004 määrusega nr.11

ühepoolse otsusega eratee-Pärnaste tee- avalikuks kasutamiseks määranud, rikkudes

Teeseaduse § 4 lg. 3 sätestatud protseduurireegleid. Selleks pidanuks olema tee omaniku(XX

kinnistu omaniku) nõusolek ning temaga sõlmitud leping, kuid seda ei ole tehtud- Marge

Neltsasega ei ole keegi sõlminud lepingut. Rõngu vald on 2006.a detsembris üritanud sõlmida

lepingut XX kinnistu eelmise omanikuga Helle Hiiepõlluga(tl. 61) kuid sellistel tingimustel

nagu vald seda soovis, Helle Hiiepõld ei nõustunud ning leping jäi sõlmimata.

Kostja Marge Neltsas on avaldanud, et tema ei ole teinud takistusi hagejatele Pärnaset teel

liiklemiseks. Tema on alustanud XX elamu katuse remonttöödega ning on sellest

informeerinud

kirjalikult

hagejaid.

Katusetööde

seismapanek

tekitab

temale

aga

majanduslikku kahju. Elamu tagant kulgev Pärnaste tee on rikkunud elamut: maja vundament

on pragunenud ning ka vajunud, maja põrandad on vajunud.

Kostja esindaja viitas sellelele , et hagejate kinnistute piiridest saaks olemasolevale nn.Tera

teele; milleks peaksid hagejad liiklema just Pärnaste tee kaudu. XXX kinnistu omanikku

koormab liiklus Pärnaset teel: ei saa katusetöid teostada ja maja vundamenti remontida. Seega

on Pärnaste teel liiklus kostja varale kahjulikku toimet avaldanud. Samuti ei saa kostja vabalt

oma kinnistul liikuda. Talviste lumepuhastustega on kahjustada saanud kostja elamu trepp.

KOLMANDA ISIKU RÕNGU VALLA SEISUKOHT

Kohus on kaasanud menetlusse kolmanda isikuna Rõngu Valla , sest hagejate ja kostjate vahel

tekkinud vastuolu saaks lahendada ka Rõngu Vald kui omavalitsus nn. Tera tee

rekonstrueerimisega. Rõngu Vallavalitsus on kaalunud Pärnaste teega paralleelse Tera tee

rekonstrueerimist, millega oleks lahendatus hagejate Erna Tamme ja Valev Alepi kinnistult

väljapääs lisaks Pärnaset tee kaudu, kuid projekt on takerdunud rahaliste vahendite nappuse

tõttu. Rõngu valla esindaja Toomas Klein on seisukohal, et käesoleval ajal on läbi XX

kinnistut kulgev Pärnaste tee Erna Tammele ja Valev Alepile normaalne pääs Hiugemäe teele.

Pärnaste tee on ajalooline tee olnud hagejete kinnistute juurde. Tee ei ole õueala. Vald on

nõus sellel tee muldkeha korrastama ja uue kruusakatte lisama. Päevas sõidab mõni auto ning

praegu saab seda teed jätkuvalt kasutada. Rõngu vald on avaldanud ka 11.01.2008 ja

14.04.2008 seisukoha, et olemasolevas tsiviilvaidluses oodatakse ära kohtulahend, mis

reguleerib Pärnaste tee kasutamist. Kui aga seda teed ei ole ikkagi võimalik hagejtatel

kasutada ja sellega riivatakse oluliset teeomaniku huve, siis vald leiab lahenduse, kuidas saada

juurdepääs hagejate kinnistutele. Et kostjad saaksid Tera tee kaudu väljapääsu oma

kinnistutelt, oleks vaja 200 m täiesti uut teed rajada madalale ja niiskele pinnasel ning see on

kulukas ning ka hagejate poolne mingisugunegi rahaline osalus on soovitatav.

KOHTU SEISUKOHT

Hagejate poolt avaldatu viitab otseselt sellele , et hagejatele Valve Alepile ja Erna Tammele

tehakse takistusi Pärnaste tee kasutamisel pääsuks Hiugemäe teele. Takistuste tegija on olnud

algselt XX kinnistu omanik Helle Hiiepõld ja kui kinnistu võõrandati, siis kinnistu praegune

omanik Marge Neltsas. XX talu lahtiselt peetav hundikoer segab Pärnaste teel liiklejaid. Teed

on omavolilselt ahendatud XX kinnistu omanike poolt- paigaldatud kivid, mis segavad

lumekoristust ja takistavad autode läbipääsu.16.05.2008 kinnistamisavalduse alusel sisse

kantud 21.05.2008 kinnisturaamatusse XX kinnistu omanikuks Marge Neltsas(isikukood

XXXXX ). Isiklik kasutusõigus on 16.05.2008 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud

21.05.2008 ühiselt Helle Hiiepõld (isikukood XXXXX ) ja Väino Hiiepõld (isikukood

XXXXX ) kasuks. Tähtajatu kasutusõigus elamule ja kõrvalhoonetele vastavalt 16.05.2008.a.

lepingu punktile 4.3.

11.01.2008 kohtuistungil avaldas Rõngu valla esindaja Toomas Klein, et Pärnaste tee on

olnud ajalooline tee. XXXXX ja XX talu elanikud on seda kasutanud oma kinnistute juurde

pääsemiseks. Pärnaste tee ei ole kinnistute õuealana kaardile märgitud. XX kinnistu elumaja

remonti saaks teostada ka elamu esiküljelt –õuepoolselt osalt , et mitte sulgeda teed.

Toimiku lk. 371-372 on hagejate Erna Tamme ja Valve Alepi avaldus Marge Neltsasele,

milles hagejad esitavad vastuväite Marge Neltsasele, kirjeldavad alates 2006.a toimunud

takistusi Pärnaste tee kasutamisel ning kutsuvad Marge Neltsast täitma hagi tagamise määrust

ning mitte tegema takistusi hagejatele Pärnaste teel liiklemiseks. Alates 27.10.2000 on XX

kinnistu omanik seadnud Pärnaste teele kahele poole teed kivisid nii, et läbi mahub vaid

kitsam sõiduauto; läbi ei mahu operatiivauto ega veoauto. Talvised lumekoristustööd on olnud

takistatud. Kirjeldatud on ka muid fakte takistuste tegemisel Pärnaste teel.1. 09.2008 on

Marge Neltsase isa Väino Hiiepõld sõitnud traktoriga XXXXX kinnistule ning sõimanud

Erna Tamme ja Eve-Reet Ruusmaad .

Kohtu poolt läbi viidud paikvaatluse protokoll , fototabelid selle juures kinnitavad, et Pärnaste

tee on XXXXX ja XX kinnistult praegu ainus väljapääs Hiugemäe külateele. Helle Hiiepõllu,

Erna Tamme selgitused on vastandlikud Pärnaste tee koormuse kohta. Erna Tamm kinnitas,

et põllutöömasinad tulevad tema kinnistule Tera tee kaudu ja ei koorma Pärnaste teed. Valve

Alep kinnitas , et nädalas korra käivad nad talust väljas kaupluses. Vaatlusega tuvastati , et

n.n. Tera tee on Hiugemäe teest(suuremast teest alates )sõidukitele läbitav kruusakattega tee

200-300 meetri ulatuses, edasi kulgeval 200 m teeosa ei ole sõiduautoga liigeldav, on läbitav

vaid veokitele või maasturile. Paikvaatlusega tuvastati, et XX kinnistu elamu piires on

Pärnaste teed ahendatud kivide asetamisega teeala äärde. Paikvaatlusega on tuvastatud, et

Pärnaste teega paralleelse nn. Tera tee taastamisega ja hagejate kinnistute juurest 400-450 m

tee rajamisega läbi niiske põllumaa Tera teele, saaksid hagejad Valve Alep ja Erna Tamm

XX kinnistult ja XXXXX kinnistult juurdepääsu suuremale teele- Hiugemäe teele- lisaks

juba olemasolevale Pärnaste teele. See projekt aga vajab rahalisi vahendeid ja ei ole praegu

teostatav rahaliste vahendite puudumisel.

Rõngu valla ja Valve Alepi ning Erna Tamme vahel on sõlmitud 15.12.2006 lepingud XX

kinnistu ja XXXXX kinnistu piires oleva Pärnaste tee avalikuks kasutamiseks ja tee

korrashoiuks. Rõngu vallavolikogu 02.09.2004 määrusega nr. 11 on kinnitatud avalikult

kasutatavaks teeks ka Pärnaste tee. See määrus on jõus.

Kohtumenetluse ajal kohtule saadetud hagejate avaldused kostja poolt hagi tagamise määruse

nõuete rikkumise kohta ja kostja korralekutsumise kohta tõendavad kostja poolt hagejate AÕS

§ 156 järgse õiguse XX kinnistult läbipääsuõiguse rikkumist.

Tunnistaja Kalev Aasa ütlused kohtuistungil 19.09.2008 kinnitavad, et tema mäletab, et juba

1984.a.(kui temal majapidamisega side tekkis) kasutati Pärnaste teed XX ja XXXXX

majapidamisest Hiugemäe teele pääsemiseks. Muud teed neilt kinnistustelt välja ei lähe. XX

ja XXX talud on sõlminud lepingud vallaga Pärnaset tee hoolduseks; tegemist on avalikult

kasutatava teega. Liikluskoormus Pärnaste teel on pea olematu: päevas sõidab XX tallu 1-2

autot. XX talus loomapidamist ei ole. Aastas korra käib seda teed hooldusniiduk. XX

kinnistu maja kohal oli tee läbi kaevatud, kuid korralikult ei ole teed pärast korrastatud ; on

oht et raskema sõiduki ratas võib sisse vajuda. Takistusi on tehtud lume koristamisel,

küttepuude veol ja kommunaalteenuste osutamisel; postitöötajat on takistatud posti veol.

Tunnistaja ütlustel ei koormata Pärnaste tee kasutamisega kostjat märkimisväärselt. Kui teel

sõidetakse, siis mitte kiiremini kui 10 km/h. Tunnistaja, kes erialalt on insener, kinnitusel ei

ole võimalik, et mõne auto liikumine päevas XX kinnistul asuva elumaja vundamenti saab

rikkuda. Vundamendi pragunemine võib olla tingitud pinnase vajumisest. Ka XX kinnistu

elumajal ja laudal on praod vundamendis, kuid ka see on tingitud pinnase vajumisest.

Kostja ei ole menetluses tõendanud, mis põhjusel on XX kinnistu elumajal vundamenti

tekkinud praod. Seega ei ole kostja väide kahjustuste tekkimisest transpordivahendite toimest

tõendatud.

Eeltoodust nähtub , et kostja poolt takistuste tegemine hagejatele Pärnaste teel liiklemiseks

on toimunud ja jätkuv.

Kohus on menetluses korduvalt püüdnud pooli kompromissile viia lähtudes TsMS § 4 lg. 4

sätestatust. Pooltele on nende taotlusel antud võimalus kompromissi saavutamiseks. Pooled ei

ole saanud kokkuleppele Pärnaste tee kasutamisel.

AÕS § 156. lg. kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Lg. 3 kohaselt kinnisasja

omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või

kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel.

Käeoleval juhul on tekkinud olukord, mil hagejatele tehakse takistusi Pärnaste teel liiklemisel

pääsemiseks Hiugemäe teele. Normaalne ühendus avaliku Hiugemäe teega on katkenud kostja

tegevuse tõttu, mitte hagejad ei ole avaldanud tahet seda ühendust katkestada. Hagejatele on

Pärnaste tee kaudu kulgev ühendus olnud aastakümneid. Seega saab Pärnaste teed lugeda

tavapäraselt kasutatavaks teeks.

Juurdepääsunõude lahendamisel tuleb arvestada seda, kas omanikul on võimalik saada

juurdepääs oma kinnisasjale mujalt kui võõra maatüki kaudu. Kostja esindaja seisukoht selles,

et hagejad saaks oma kinnistult väljapääsu ka Tera tee kaudu ei ole praegu realiseeritav.

Esiteks vajab Tera tee enne täies ulatuses liiklemiseks avamiseks rekonstrueerimist nagu näha

paikvaatlusel tehtud fotodest ning ei vasta praegu Teeseaduse nõuetele. Teiseks ei pääse

hagejad kuidagi praegu oma elamu juurest sellele teele mingi teeliiklusvahendiga, maa on

madal ja niiske. Pääs Tera teele oleks kas traktoriga või maasturiga – seega puudub

juurdepääs AÕS § 156 mõttes.

Riigikohtu 27-09-2005 nr. 3-2-1-33-05 otsuses on väljendatud:…juurdepääsunõude

rahuldamisel AÕS § 156 järgi ei ole oluline, et maa erastamisel ei pandud kostjale selget

kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele, m.h. hagejale.

Ka käesolevas vaidluses on selgunud, et kostja kinnistut läbiv Pärnaste tee on olnud kasutatav

ka varem. Ka hagejad on pikka aega seda teed kasutanud. Samuti ei saa kostja vastuväitena

tuua asjaolu tema Pärnaste tee kasutamist ei võinud tema ette näha. Eelmine kostja Helle

Hiiemäe pidi tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba maa erastamisel, samuti

varasema kinnisasja tasuta kasutamise tavaga. Kostja Marge Neltsas, omandades XX kinnistu,

on seotud ka väljakujunenud Pärnaste tee kasutamisega hagejate Valev Alepi ja Erna Tamme

ning neid teenindavate isikute poolt. Pärnaste tee kasutamine hagejate poolt rajaneb

väljakujunenud taval , tava on aga TsÜS § 2 mõistes ka üheks õiguse allikaks.

Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava

kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Isegi siis, kui hageja

kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid

kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks

ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt

odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii

juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade

kasutamisel. Juurdepääsuõiguse andmise nõude lahendamisel tuleb kaaluda poolte huvisid.

Käesoleva asja lahendamisel kohus tuvastas, et kostja poolt hagejatele tehtavad takistused

Pärnaste tee kasutamisel on suuresti tekitatud kostja(te) Helle Hiiemäe ja Marge Neltsase

poolt.On mõistetav kostjate vajadus teostada elumajale remonditöid, kuid hea tahte juures on

võimalus need tööd teostada ka Pärnaset teel liiklust osaliselt sulgemata. Remonditöid tuleb

korraldada nii, et oleks tagatud Pärnaste teel läbipääs hagejatele ja neid teenindavatele

isikutele.

Kinnisasja omanik peab oma maatükil kõrvaldama kõik takistused õigustatud isikute

läbipääsu võimaldamiseks nende mis tahes soovitud viisil mis tahes ajal. Elamiseks

kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu

võimalus- see on käeoleval ajal obligatoorne ning tavakohane. Tähtsust omab seejuures

sõidukiga hagejate teenindamise vajadus. Arvestades Pärnaste tee kui omavalitsuse poolt

kinnitatud tee avalikkust ,on igati loomulik, et hagejad peavad saama kasutada Pärnaste teed

ka transpordivahenditega- liigelda seal mootorsõidukitega. Kostja kohustus on taluda AÕS §

156 alusel nõutud hagejate liiklemist Pärnaste teel, s.h. XX kinnistu piires.

Hagejate poolt Pärnaste tee kasutamine ei koorma kostjat ebamõistlikult. Teehoolduse

finantseerib Rõngu vald , samuti teeb vald talvel lumetõrjet teel.

Rahuldada Valve Alepi ja Erna Tamme hagi.

Kohustada Tartumaal Rõngu vallas XX külas asuva XX kinnistu( registrosa nr. XXXXXXXX

) omanikku Marge Neltsast võimaldama XX kinnistu (registriosa nr. XXXXX ) omanikul

Valve Alepil ja XXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXX )omanikul Erna Tammel ja nende

perekonnaliikmetel ning neid teenindavatel isikutel vaba juurdepääs Hiugemäe teelt Pärnaste

teed mööda läbi kostjale Marge Neltsasele kuuluva XX kinnistu kuni XX kinnistu(

registriosa nr. XXXXX ) piirini.

AÕS § 141 lg.3 kohaselt kinnisturaamatusse kitsenduse kandmine teeb eelminetatud

kohustuse siduvaks ka kolmandatele isikutele, sh. kostja pereliikmetele.

Lugeda kohtuotsus kostja Marge Neltsase nõusolekuks kanda nimetatud juurdepääsuõigus

kinnisturaamatusse XX kinnistule( registrosa nr. XXXXXXXX ) seatud asjaõigusliku

piiranguna XX kinnistu (registriosa nr. XXXXX ) omaniku Valve Alepi ja XXXXX kinnistu

(registriosa nr. XXXX )omaniku Erna Tamme kasuks.

AÕS § 156 lg. 1 kohaselt on kohtul volitused määrata hagejatele tasu läbi kostja kinnistu

kulgeva tee kasutamise eest. Tasu määramisel tuleb arvestada poolte seisukohti ja kohus ei

või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Tasu suuruse saab AÕS

§ 156 lg 1 nõude lahendamisel kohus määrata kostja soovil ilma sellekohase hagita.

Hagejate poolt on pakutud hagis tasuks 400, kohtuistungil 365 krooni aastas kummaltki

hagejalt, põhjendusel et Rõngu vald on kostjale pakkunud teehoolduse rahastamist ning igati

seni abistanud Pärnaste tee hooldamisel. Seega ei oleks suurem tasu põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et määratav tasu ei peaks olema suur ning arvestada tuleks hagejate kui

eakate pensionäride materiaalseid võimalusi. Rõngu vald on avaldanud, et nemad tagavad

Pärnaste tee korrahoiu ja hoolduse. Seega ei ole kostjal Marge Neltsasel alust nõuda hagejatelt

teehooldustasu. Kohus määrab kummalegi hagejale 500 krooni aastas läbipääsuõiguse

kompenseerimiseks läbi XX kinnistu. Hüvitis suureneb iga kalendriaasta 1. jaanuarist

Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra eelmise

kalendriaastaga võrreldes ning samuti Eesti krooni ametliku vahetuskursi muutumisel euro

suhtes, võttes aluseks vahetuskursi 1 euro = 15,6466 krooni."

Menetluskulud

TsMS 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

TsMS §174.lg. 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 162 lg. 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg. 2

kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale,

kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse

poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.

Kõik menetluskulud jätta kostja kanda, sest kostja on rikkunud hagejate AÕS § 156 õigustust

ning teinud kostjatele takistusi, millest tulenevalt hagejad on pidanud pöörduma oma õiguste

kaitseks kohtusse.

Kohtunik