Legislator Case Law & Legislation
2-07-49411/19 AI generated

2-07-49411/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-07-49411/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas 22.11.2007 maakohtusse hagi Svetlana Mesipuu vastu kahjuhüvitise summas Hagiavalduse kohaselt toimus 26.07.1998 Tartus Turu-Riia ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada sõiduauto Hyundai Sonata (reg nr XXX XXX). Liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju põhjustas oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud kahju oli hageja käsitluskuludega kokku 36 658.05 krooni. ASA Kindlustuse kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, mistõttu hüvitas ASA Kindlustus õnnetusega tekkinud liikluskahju. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond omandas ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis ASA Kindlustusel tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd kostja ei esitanud oma sõidukit liiklusõnnetuse järgseks ülevaatuseks 5 tööpäeva jooksul, siis esitas ASA Kindlustus 04.03.1999 kostjale regressinõude, milles palus kostjal tasuda hagejale seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku summas 5 000 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-07-49411/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Otsuse kohaselt aegus hageja hagi VÕSRS § 9 lg 2 alusel alates 1. juulist 2005. Kuna hageja esitas hagi Tartu Maakohtusse 22.11.2007 ja kostja tugines aegumisele, siis TsÜS § 143 alusel võttis kohus seda arvesse. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Liiklusõnnetuse toimumise ajal, s.o 26.07.1998 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli nõude aegumistähtaeg 10 aastat. 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna TsÜS aegumistähtaeg on lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS kohaselt, siis VÕSRS § 9 lg 2 alusel tuleb kohaldamisele 3 aasta pikkune aegumistähtaeg.

Keywords

AI generated
fund regulations savings institution relief fund structural funds insurer reimbursement claim insurance funding system
AI generated
3-22-247/14
M.G. esitas 29.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 06.01.2022 makseteatise nr 1099990 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohtu 02.02.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus andis M.G.ile eestikeelse kaebuse teksti ja seaduses ettenähtud riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja. M.G. tasus 16.02.2022 ettenähtud riigilõivu ning 25.02.2022 seisuga oli infosüsteemis registreeritud ka kaebuse eestikeelne tekst.
2-10-44884/16
11 968,54 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I P AS, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja Paul P , XXX Kostja RL, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja Taira A , XXX Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2011 RESOLUTSIOON Rahuldada I P AS hagi RL vastu 11968,54 euro nõudes. Välja mõista RL 11968,54 euro I P AS kasuks. Jääta protokolli parandamise taotlus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise Tsiviilasi nr.2-10-44884
2-05-21832/1
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
2-07-51439/4
detsembril 2007. a esitas MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi M.L. ’i vastu 47 250 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. juunil 1999. a põhjustas kostja liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju ilma käsitluskuludeta oli 55 000 krooni, hüvitamata kahju koos käsitluskuludega oli kokku 47 250 krooni. Kostja poolt kasutatud õnnetuses osalenud sõiduauto oli kostja valduses auto omaniku tahte vastaselt, millest tulenevalt ei kehtinud õnnetuse hetkel liikluskahju tekitanud autol liikluskindlustuse leping. Tulenevalt eeltoodust hüvitas hageja õnnetusega tekkinud liikluskahju. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) alusel tekkis hagejal tagasinõude õigus kostja vastu, millest tulenevalt esitas hageja kostjale 17. novembril 1999. a pretensiooni 47 250 krooni nõudes. Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi sõlmida. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 47 250 krooni, viivis seisuga
2-14-37876/17
XXX tasub MTÜ-le Eesti Liikluskindlustuse Fond 369 eurot, kolme võrdse osamaksega 123 eurot / kuus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-49411 Tsiviilasi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi Svetlana Mesipuu vastu 5 000 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (RK: 80206477), esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid Vastustaja (kostja): Svetlana Mesipuu (IK: XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsus muutmata.

Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 22.11.2007 maakohtusse hagi Svetlana Mesipuu vastu kahjuhüvitise summas

5 000 krooni ja põhinõudelt kogunenud viiviste väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 26.07.1998 Tartus Turu-Riia ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada sõiduauto Hyundai Sonata (reg nr XXX XXX). Liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju põhjustas oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja. Kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud kahju oli hageja käsitluskuludega kokku 36 658.05 krooni. ASA Kindlustuse kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, mistõttu hüvitas ASA Kindlustus õnnetusega tekkinud liikluskahju. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond omandas ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis ASA Kindlustusel tagasinõudeõigus kostja vastu. Kuivõrd kostja ei esitanud oma sõidukit liiklusõnnetuse järgseks ülevaatuseks 5 tööpäeva jooksul, siis esitas ASA Kindlustus 04.03.1999 kostjale regressinõude, milles palus kostjal tasuda hagejale seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku summas 5 000 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on hagi aegunud. Võlaõigusseaduse jõustamisega kehtestati hagi aegumise üldiseks tähtajaks kolm aastat, mis on möödunud. Isegi, kui nõue ei ole aegunud, ei ole hagi rahuldamiseks alust, kuna kostjal oli mõjuv põhjus nii kindlustuses eraldi seletuse andmata jätmiseks kui auto ülevaatuseks mitteesitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 13. juuni 2008 otsusega hagi rahuldamata.

Otsuse kohaselt aegus hageja hagi VÕSRS § 9 lg 2 alusel alates 1. juulist 2005. Kuna hageja esitas hagi Tartu Maakohtusse 22.11.2007 ja kostja tugines aegumisele, siis TsÜS § 143 alusel võttis kohus seda arvesse. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Liiklusõnnetuse toimumise ajal, s.o 26.07.1998 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli nõude aegumistähtaeg 10 aastat. 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna TsÜS aegumistähtaeg on lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS kohaselt, siis VÕSRS § 9 lg 2 alusel tuleb kohaldamisele 3 aasta pikkune aegumistähtaeg.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 13. juuni 2008 otsuse tühistamist aegumise kohaldamise osas ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja sisuliseks arutamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on vääralt tõlgendatud materiaalõiguse normi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Apellandi ja vastustaja vahel ei eksisteerinud tehingulise võlasuhte aluseid. ASA Kindlustuse AS-ilt tehingu teel omandatud liikluskindlustusportfell ei muuda omandatud õiguste ja kohustuste sisu. Vastustaja vastu suunatud nõue on seadusest tulenev regressnõue. Apellandi tagasinõudeõigus tekkis LKS § 38 lg 2 p 6 kohaselt. LKS § 38 lg 2 näeb ette erisubjektsuse ning ammendava loetelu, mille täitumisel on tagasinõudeõiguse tekkimine võimalik. Apellandi nõue on seadusest tulenev nõue. Apellandil ei olnud võimalik esitada nõuet tehingust tulenevatel alustel. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 149). Apellandi regressnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Põhjendamatu on apellandi väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates

1. juulist 2002. Apellant on jätnud tähelepanuta, et nimetatud säte teeb viite nii tsiviilseadustiku üldosa seadusele kui võlaõigusseadusele. VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Sama paragrahvi 2. lõike järgi solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Liikluskahju kannatanul oli õigus esitada nõue kahju hüvitamiseks kas kahju tekitaja või kindlustusandja (liikluskindlustuse fondi) vastu, mistõttu kahju tekitaja ja käesolevas asjas liikluskindlustuse fond vastutasid kahju eest solidaarselt. Kuivõrd VÕS § 70 lg-s 2 ettenähtud tähtaeg on erinorm apellandi poolt viidatud TsÜS § 149 suhtes, siis tuleb lähtuda erinormist ning sellest tulenevalt on hageja nõue aegunud.

6. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja