2-08-6865/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-6865

Tsiviilasi

OÜA hagi SKi vastu 8 326,14 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar

Kostja SK (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista SK 8 326,14 (kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend kuus krooni 14

senti) OÜA kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta SK kanda.

2. Välja mõista SK menetluskulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni OÜAkasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

22.02.2008 esitas OÜA hagi SK vastu 8 326,14 krooni saamiseks. Nõue tulenes AS-i Tele2

Eesti ja kostja vahel 04.06.2002 sõlmitud liitumislepingutest, mille alusel esitatud arved jättis

kostja tasumata.

Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile

XXX. Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule märkega: elanike sõnade järgi ei

ela. Kõnealust aadressi on kontrollinud ka politsei, kuid Põhja Politseiprefektuuri Ida

politseiosakonna 29.05.2008.a teatise kohaselt ei avanud keegi antud aadressil ust ning

lähinaabrite sõnul ei tea nemad, kes nimetatud aadressil elab. Kohtute Infosüsteemis märgitud

aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kodakondsus-

ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule

tagastatud märkega: pärast tulekahju juba 4 aastat seda maja ei ole. Haigekassa andmebaasis

märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid tagastatud märkega: ei ole täpne aadress.

Äriregistri andmebaasi kohaselt on kostja OÜF, asukohaga XXX, juhatuse liikmeks.

Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule märkega: ei asu antud aadressil, ei tööta

sel aadressil. Kohtule ei ole teada kostja teisi võimalikke kontaktaadresse. Seetõttu on kostjale

kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte

toimetatud.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i Tele2 Eesti ja SK vahel 04.06.2002 sõlmitud liitumislepingutest ning teatisest AS-i

Tele2 Eesti ja OÜA vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on

võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. Tulenevalt VÕS-i § 12 lg-st 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu

sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal

õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt

VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s

94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule

leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 8 326,14 krooni, millest 4 163,57 krooni moodustab põhivõlgnevus ja

4 162,57 krooni moodustab viivisevõlgnevus.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 3 050 krooni järgmiselt: 200 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning õigusabikulu summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja

arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-06-42389 OÜAmaksekäsu kiirmenetluses

SKi vastu 7 078,07 krooni saamiseks, on kohus 15.02.2008 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus

jõustus 20.02.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 22.02.2008, seega

TsMS § 144 p-s 7 sätestatud tähtaja jooksul.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid

summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi

Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja

hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks

4 163,57 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja

põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse

koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd

keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 200 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 050 krooni.

Viivi Villemson