2-07-61125/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta läbi vaatamata AS-i EMT hagi S.H. vastu 2786.08 krooni väljamõistmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Legislator headnote
AI generated2-07-61125/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: vastu 2786.08 krooni väljamõistmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-61125
Tsiviilasi
AS-i
EMT
hagi
S.H.
vastu
2786.08
krooni
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja: AS EMT (rk 10096159, asukoht Valge
16, Tallinn)
-
hageja esindaja: Marlen Šarton (postiaadress
Julianuse Inkasso Agentuur AS, Jõe 3, Tartu)
-
kostja: S.H.
RESOLUTSIOON
1. Jätta läbi vaatamata AS-i EMT hagi S.H. vastu 2786.08 krooni väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud AS-i EMT kanda.
3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu, määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 427, § 661 lg 1, 2).
ASJAOLUD
1. 09.08.2007 esitas AS EMT Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.H.
vastu 30.10.1997 liitumislepingust tuleneva põhivõla 1393.54 ja viivise 1392.54 krooni
väljamõistmiseks. Kostja on jätnud tasumata kasutatud teenuste eest esitatud arved.
Hageja on esitanud kostjale ka võlanõude, milles teatas võla tasumise viimaseks
kuupäevaks 20.01.1999. Hageja ei ole võlga tasunud (tl 4-8).
2. 22.05.2008 esitas kostja avaldusele vastuväite (tl 17), mistõttu kohtuametnik lõpetas
02.07.2008 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning määras, et asja menetlemist tuleb
jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tl 20-21).
3. Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse 25.08.2008 määrusega (tl 22-23).
4. 02.10.2008 esitas kostja hagile vastuse, milles teatas, et tema ei ole enda teada hageja
meeldetuletuskirja ega arveid saanud ega arveid maksnud. Samas leidis kostja, et on
piisav alus aegumise kohaldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
5. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb,
et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,
millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik
saavutada.
6. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning
võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata
nõuetele; aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002
kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.2002.
7. 01.09.1994-30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse
üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses
sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS
(redaktsioon kuni 30.06.2002) § 116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil
isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
8. Kohtule ei ole esitatud kostja poolt tasumata arveid ega andmeid arvete tasumise
tähtaegade kohta. Esitatud materjalid annavad aga alust arvata, et hageja sai oma õiguste
rikkumisest (teenuse osutamise eest esitatud arvete tasumata jätmisest) teada
ajavahemikul 30.10.1997 (lepingu sõlmimise kuupäev) kuni 20.01.1999 (tähtpäev, mille
hageja andis kostjale võlanõudes võla tasumiseks). Arvestades eeltoodut ning TsÜS
(01.09.1994-30.06.2002) § 113 lg 1, § 116, on kohus seisukohal, et hageja nõue ei olnud
01.07.2002 aegunud; nõue aegunuks enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt mitte
varem kui 30.10.2007 ning mitte hiljem kui 20.01.2009.
9. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse
kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt,
arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud
aegumistähtaega alates 01.07.2002. VÕSRS § 9 lg 3 näeb ette, et kui enne 01.07.2002
kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa
seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg
lõpeks varem kui vastavalt VÕSRS 9 lg-le 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse
aegumisele enne 01.07.2002 kehtinud seadust.
10. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Seega on kehtiva seaduse kohaselt aegumistähtaeg lühem
kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, mistõttu tuleb lähtuda VÕSRS § 9
lg-st 2. VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud aegumistähtaeg lõpeb 30.06.2005. Kuna enne
01.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg ei lõppe käesoleval juhul
varem kui VÕSRS § 9 lg 2 järgi arvestatud aegumistähtaeg, ei kuulu kohaldamisel
VÕSRS § 9 lg 3.
11. Kuna hageja esitas avalduse kohtule 09.08.2007, s.o pärast aegumistähtaja möödumist
(30.06.2005), on tema nõuded (nii põhivõlg kui viivis) aegunud. TsÜS § 143 kohaselt
võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja palub võtta
arvesse, et nõue on aegunud. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva
nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiga ei ole võimalik taotletud eesmärki
saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
13. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik