2-07-27972/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-27972

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2008. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-27972

Tsiviilasi

AS R. hagi OÜ N. vastu 299 310,38 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

OÜ N. vastuhagi AS R. vastu kahjunõude tunnustamiseks,

nõuete tasaarvestatuks lugemiseks ja 11 776,24 krooni

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

- hageja (vastuhagis kostja) AS R.

-

hageja

(vastuhagis

kostja)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus (Advokaadibüroo Ruus, Koch &

Vabamets; asukoht City Plaza Tartu mnt 2, 10145 Tallinn);

- kostja (vastuhagis hageja) OÜ N.

-

kostja

(vastuhagis

hageja)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Leonid Tolstov (Advokaadibüroo Paul Varul;

asukoht Vabaduse pst 2-5, 51004 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

8. september 2008. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS R. hagi OÜ N. vastu 299 310,38 krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

2. Välja mõista OÜ-lt N. 299 310 (kakssada üheksakümmend üheksa tuhat kolmsada

kümme) krooni ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti AS R. kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt N. viivis põhiosa võlgnevuselt alates 8. veebruarist 2007. a kuni

19. juulini 2007. a summas 33 941 (kolmkümmend kolm tuhat üheksasada

nelikümmend üks) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti AS R. kasuks.

4. Välja mõista OÜ-lt N. viivis põhiosa võlgnevuselt alates 20. juulist 2007. a kuni

põhinõude täitmiseni 0,07 % (null koma null seitse protsenti) päevas AS R. kasuks.

5. OÜ N. vastuhagi AS R. vastu kahjunõude tunnustamiseks, nõuete tasaarvestatuks

lugemiseks ja 11 776,24 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ N. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS R. (edaspidi hageja) ja OÜ N. (edaspidi kostja) 23. novembril

2006. a müügilepingu nr 0088439 terasest katusepleki müügiks 589 472,71 krooni väärtuses. Kauba

tarneajaks lepiti kokku 23. detsember 2006. a. Kuna kostja ei tasunud vastavalt lepingu punktile 2

nõutud ettemaksu peale tellimuse kinnitamist ning kostjal oli varasem võlgnevus hageja ees, lükkus

kauba tarnimine läbirääkimiste käigus edasi, kuni kostja juhatuse liige P.L. nõustus 22. jaanuaril

2007. a kõiki müügilepingust tulenevaid kostja kohustusi käendama. Seejärel tarniti kaup kostjale

vastavalt uuele suulisele kokkuleppele 8. veebruaril 2007. a. Kostjale esitati samal kuupäeval kauba

eest tasumiseks arved nr 702890 summas 298 808,83 krooni ja nr 702891 summas 290 663,88

krooni, kokku summas 589 472,71 krooni. Kostja on tasunud üksnes 290 162,33 krooni, võlgnedes

hagejale tarnitud kauba eest 299 310,38 krooni.

Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ja mõista OÜ-lt N. ja P.L. ’lt solidaarselt hageja

kasuks välja võlgnevus summas 299 310,38 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis summas

33 941,80 krooni (arvutatud 19. juuli 2007. a seisuga) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas. Hageja menetluskulud mõista

OÜ-lt N. ja P.L. ’lt solidaarselt hageja kasuks välja ja viimaste menetluskulud jätta nende endi

kanda.

16. juuni 2008. a kohtumäärusega lõpetati põhihagis menetlus kostja P.L. suhtes, kuna hageja loobus

9. juuni 2008. a kohtuistungil hagist kostja P.L. vastu käenduskohustuse täitmise tõttu.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI (tl 24-27)

Vastuse kohaselt tellis kostja 2006. a jooksul hagejalt kolmel korral katuseplekki hallide ehituseks

Norras. Hageja teostas esimese ja kolmanda tarne vastavalt kokkuleppele, kuid jäi teise tarnega

olulisse viivitusse, tekitades kostjale märkimisväärset kahju. Kostja on tasunud täielikult esimese ja

teise tarne eest, kuid on kolmanda tarne eest jätnud osaliselt tasumata, tasaarvestades oma võla

kahjunõudega hageja vastu. Teise tarne teostamise kohta on 20. juulil 2006. a allkirjastatud tellimuse

nr 0083994 kinnitus, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale hiljemalt 12. septembriks

2006. a kogu tellitud kauba summas 567 653,34 krooni. Hageja rikkus kokkulepet ja tarnis tellitud

kauba kolmes osas – 7. septembril 2006. a, 29. septembril 2006. a ja 10. oktoobril 2006. a (neil

kuupäevadel jõudis kaup sihtpunkti Norras). Osaliste tarnete ja nende hilinemise tõttu kandis kostja

suurt kahju. Hagejale oli teada, et kostjal oli sõlmitud ehituse töövõtuleping Norra tellijaga, seega

pidi hageja algusest peale arvestama, et kostjale on oluline kogu tarne õigeaegne kättesaamine. Tarne

hilinemise tõttu jäi ehitus Norras õigeaegselt lõpetamata, mistõttu kostjal tekkis oma tellija ees

leppetrahvi kohustus summas 18 000 eurot (281 638,80 krooni). Sellele lisanduvad ehituse

venimisest tingitud lisakulud (täiendavad majutuskulud, seadmete rendikulu jms) summas 9 024,17

eurot (141 197,55 krooni). Nimetatud summade tasaarvestamise kohta kostja tasunõudega on Norra

tellija E AS ja kostja sõlminud 14. märtsil 2007. a vastavasisulise kokkuleppe. Kostja kandis lisaks

täiendavat transpordikulu (ühe tarne asemel toimetati Norrasse tarne kolmes osas) summas 90 000

krooni. Kokku on kostjale tekkinud seoses tarne hilinemisega kahju summas 512 836,35 krooni.

Kostja esitas 25. juunil 2007. a hagejale avalduse kahjunõude osaliseks tasaarvestamiseks

müügilepingust tuleneva nõudega kostja vastu. Seeläbi luges kostja oma kohustuse hageja ees

täidetuks. Kuivõrd poolte vastastikused nõuded on alates 25. juunist 2007. a tasaarvestatud, puudub

hagejal alates sellest hetkest õiguslik alus viivise nõudmiseks. Hageja viivisenõue saab olla

maksimaalselt 28 913,38 krooni.

Kostja palub tunnustada tema kahjunõuet hageja vastu summas 340 000 krooni, lugeda poolte

vastastikused nõuded alates 25. juunist 2007. a 328 223,76 krooni ulatuses tasaarvestatuks ja

mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 11 776,24 krooni. Panna kõik kostja

menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUHAGILE (tl 40-42, 76-81,)

Hageja ei tunnista vastuhagi, vaieldes sellele vastu täies ulatuses.

1. Kostja ei ole esitanud hagejale 25. juunil 2007. a avaldust kahjunõude tasaarvestamiseks

müügilepingust tuleneva nõudega. Tasaarvestamise avalduse on esitanud OÜ N. Eesti,

kellega hageja ei ole sõlminud ühtki lepingut ega saanukski seda teha, kuna sellenimelist

äriühingut äriregistri andmetel ei eksisteeri. Tellimuse kinnitusele on märgitud „OÜ N.,

Eesti“, kuid sõna „Eesti“ on eraldatud komaga eesmärgil, et eristada Eesti kliente teiste

riikide klientidest. Sellest tulenevalt ei toonud tasaarvestuse avaldus mitte kellelegi kaasa

mingisuguseidki juriidilisi tagajärgi ja seepärast ei saanud ega pidanud hageja esitatud

avaldusele vastu vaidlema. Seega ei lõppenud hageja nõue kostja vastu 25. juuni 2007. a

avaldusega isegi juhul, kui kostjal oleks olnud kahjunõue hageja vastu.

2. Hageja on seisukohal, et kostja väited kauba tarnete hilinemise ning sellest tulenevalt kahju

tekkimise kohta, samuti hilinemise seos tekkinud kahjuga on paljasõnalised ja tõendamata.

Vastuhagile lisatud dokumendid ei kinnita vastuhagi alusena esitatud asjaolusid. E AS ja

kostja vahelise inglisekeelse töövõtulepingu punkti 6 kohaselt oli leppetrahviks 600 eurot,

mitte 600 eurot päevas nagu on lepingu eestikeelses tõlkes. Kuna tõlge ei vasta originaalile,

ei ole seda võimalik tsiviilasja lahendamisel tõendina kasutada. Et lepingu originaalis sõna

„päevas“ ei kasutata, ei olnud E. AS-i poolt väidetavalt 2. novembril 2006. a esitatud

leppetrahvi nõue 600 eurot päevas kooskõlas poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga ja

järelikult ei olnud kostjal nimetatud suuruses leppetrahvi tasumise kohustust. Hageja märgib,

et kostja on eksinud ka leppetrahvi suuruses. Eelnimetatud 2. novembri 2006. a nõudes oli

leppetrahvi summaks märgitud 12 000 eurot, mitte 18 000 eurot (281 638,80 krooni). Asja

materjalidest nähtuvalt ei vaielnud kostja sisult ebaõigele leppetrahvi nõudele vastu. Samuti

ei ole tõendatud, millises ulatuses leppetrahvi tegelikult tasuti, sest raha reaalset liikumist

kajastavat dokumenti ei ole kohtule esitatud. Kahju tekkimine kostjale ei selgu ka

Finantsplaanist T.K., mis kujutab endast töökoosoleku protokolli ja millest ei nähtu ühtki

tahteavaldust, millest võiks järeldada tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu. Samuti ei ole

nimetatud dokumendist välja loetavad kostjale ehituse venimisest tingitud lisakulud summas

9 024,17 eurot (141 197,55 krooni). Kuna osa materjalist tarniti õigeaegselt ning hilinemine

oli ainult osa materjali osas, jääb hagejale arusaamatuks, kuidas saaks pikeneda tööde tähtaeg

sellisel juhul ligi kahekordseks. Esitatud asjaolust saab hageja järeldada, et kostja tööde

valmimisega hilinemise põhjuseks ei saanud olla hageja poolt osaliselt hilinenud tarne.

3. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tellimuse nr 0083994

kinnitus katusepleki tarneks 12. septembril 2006. a allkirjastati poolte vahel 20. juulil 2006. a,

töövõtuleping kostja ja E AS vahel aga 24. augustil 2006. a. Kahju hüvitamise kohustuse

tekkimiseks ei piisa sellest, et hageja jaoks muutus kahju tekkimine ettenähtavaks mingil

hilisemal momendil. Ei saa kuidagi eeldada, et hageja nägi kahju tekkimise võimalust

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema kinnituse allkirjastamise hetkel.

4. Kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud töövõtulepingust ja finantsplaanist ei selgu,

kes neile dokumentidele on allkirju andnud. Samuti on tõendamata nende isikute mistahes

volitused juriidiliste isikute nimel tehingute tegemiseks. Täiesti allkirjastamata ning

igasuguse õigusliku tähenduseta on E AS 2. novembri 2006. a väidetav leppetrahvi nõue.

5. Hageja on seisukohal, et kahju hüvitamiseks esitatud vastuhagi lahendamisel tuleb arvestada

kostja enda osa talle võimaliku kahju tekkimisel. Juhul, kui käsitleda kostja kahju väidetava

leppetrahvi nõude rahuldamisel või sellega nõustumisel ja tasaarvestamisel, vastutab kostja

selle eest, et ta ei vaielnud ebaõigele leppetrahvi nõudele vastu, sest E AS ja kostja vahel

sõlmitud töövõtulepingu kohaselt on leppetrahvi maksimaalne suurus kokku 600 eurot.

Samuti vastutab kostja selle eest, et ta ei juhtinud hageja tähelepanu kauba tarnimise

viibimisega tekkivale võimalikule leppetrahvi nõudele, mistõttu ei saanud hageja näha

kostjale võimalikku kahju tekkimist ette.

6. Ühtlasi leiab hageja, et kostja on oma vastuhagis esitatud nõude kaotanud hea usu

põhimõttest lähtuvalt, kuna ei teavitanud hagejat koheselt talle väidetavalt tekkinud kahjust,

tasus hilinemisega tarnitud kauba eest väljastatud arved ning jätkas kauba tellimist hagejalt.

Oluline on tähele panna, et hageja nõude aluseks on 8. veebruaril 2007. a kostjale kauba

üleandmise fakt ning samal kuupäeval tarnitud kauba eest esitatud, kuid siiani tasumata,

arved. Kostja väidetava nõude aluseks on hageja viivitus kauba tarnimisel 2006. aasta

septembris ja oktoobris, kuid nende tarnete eest esitatud arved on kostja 23. märtsil 2007. a

sõlmitud kokkuleppe alusel tasunud. Seejuures on pooled viidatud kokkuleppega lahendanud

ka hageja vastutuse kauba hilinemisega tarnimise eest. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on

hageja hüvitanud kostjale kauba tarnimisega viivitamise eest tasumisele kuuluva 3 305,30

krooni suuruse viivise hea tahte avaldusena kolm korda suuremas summas, s.o 10 000 krooni.

Samas dokumendis on kostja oma võlgnevust hilinemisega tarnitud kauba eest hageja ees

tunnistanud ning lubanud, et tasub võlgnevuse viie kuu jooksul. Seega on pooltevahelise

kokkuleppega leidnud kauba hilinemisega tarnimine juba mõlemaid pooli rahuldanud

lahenduseni. Sel põhjusel leiab hageja, et juhul, kui leiakski tõendamist kahju tekitamine

kostjale ning hageja süü selles, ei ole kostjal vastuhagis esitatud nõuet hageja vastu peale

23. märtsi 2007. a kokkuleppe sõlmimist ja selle täitmist enam olemas.

KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUSELE (tl 50-52, 90-95)

Kostja jääb vastuhagi juurde.

1. Kostja möönab vastuses, et 25. juuni 2007. a avalduses on eksitud äriühingu nime

kirjutamisel. Samas kirjas on tehtud viide pooltevahelisele kokkuleppele ja tellimuse

nr 0083994 kinnitusele, mille kohaselt hageja kohustus tarnima kostjale katuseplekki.

Eksimus kirja vormistamisel oli tingitud sellest, et hageja enda tellimuse nr 0083994

kinnitusel on märgitud kliendiks „OÜ N, Eesti“. Samamoodi on kostja ärinimi kirjutatud ka

pooltevahelises müügilepingus. Hageja on oma vastuses viidanud asjaolule, et tal on olnud

lepingulised suhted vaid OÜ-ga N, seega ei saanud hagejal tekkida arusaamatusi selles,

millise äriühingu nimel on nõue esitatud.

2. Kauba tarnete hilinemise ning sellest tulenevalt kahju tekkimise kohta märgib kostja, et

tellimuse nr 0083994 kinnituse kohaselt tuli kogu kaup tarnida hiljemalt 12. septembril

2006. a. Tarnetega hilinemist kinnitavad hageja arved nr 621781, 624846 ja 626414, millised

väljastati kostjale koos vastava kaubaosa tarnega ning millest nähtub, et tegelikkuses tarniti

tellitud kaubakogus kolmes osas – 4. septembril 2006. a, 26. septembril 2006. a ja

6. oktoobril 2006. a. Kostja ja E. AS vahelise töövõtulepingu punktist 6 nähtub, et terashalli

ehitustööd tuli lõpetada hiljemalt 6. oktoobriks 2006. a. Seega ei olnud ehituse tähtaegne

lõpetamine kuidagi võimalik. Ehituse venimisega kaasnesid leppetrahvinõue, mis tulenes

töövõtulepingust, ja kostja lisakulud. Töövõtulepingu punktist 6 on lepingupooled E. AS ja

kostja saanud algusest peale aru selliselt, et leppetrahvi arvutatakse iga viivitatud päeva kohta

ning hageja kolmanda isikuna ei saa väita, et tegelikkuses võinuks lepingust hoopis teisiti aru

saada. Töövõtulepingu punkti 2.7 kohaselt on Norra Standardid 3406 lepingu lahutamatuks

osaks. Norra Standardites 3406 sätestatust nähtub, et viivist arvutatakse iga päeva kohta. E.

AS ja kostja ei ole selles tingimuses teisiti kokku leppinud ja töövõtulepingu punktis 6 on

reguleeritud vaid viivise numbriline suurus, milleks on 600 eurot. Hageja ekslik seisukoht

pole ka majanduslikult usutav ega loogiline. Lepingu maksumuse 5 613 687 krooni juures

oleks ühekordne leppetrahv summas 600 eurot (9 387 krooni) moodustanud sellest vaid

tühise osa (0,16 %). Kostja ei ole leppetrahvi summa määratlemisega eksinud. E. AS on

esitanud hoiatuskirja 2. novembri 2006. a seisuga, kui tööde lõpetamisega oli viivitatud

4 nädalat ja leppetrahvi summa moodustaski 12 000 eurot. Tööd lõpetati reaalselt alles

6 nädala möödudes, mistõttu lõplik leppetrahvi summa moodustas 18 000 eurot. E. AS on

arvutanud viivist vaid tööpäevade eest, mis muudab nii hageja kui kostja olukorra

soodsamaks. Kostja täpsustab, et vastuhagis on täiendavaks transpordikuluks märgitud

ekslikult 90 000 krooni. Tegelikkuses oli ühe koorma hinnaks Expressveod OÜ arvetest

nähtuvalt 40 000 krooni. Kuivõrd kostja oli hageja viivituse ja osalise tarne tõttu sunnitud

transportima materjali Norrasse ühe korra asemel kolmel eri korral, lisandub kahjunõudele

kahe liigse transpordiarve kulu kokku summas 80 000 krooni. Seega väheneb kostja

kahjunõue lisandunud transpordikulu osas 10 000 krooni võrra. Kuivõrd aga kostja

kahjunõue, mis tuleneb E. AS-le tasutud leppetrahvist, ületab vastuhagi hinda, soovib kostja

oma nõuet leppetrahvist tuleneva kahjunõude arvel 10 000 krooni võrra suurendada, et

vastuhagi nõue jääks hageja vastu samaks, s.o 340 000 krooni. Leppetrahvi ja lisakulude

kandmise kohta märgib kostja, et tulenevalt Norra Standardite 3406 punktist 29.3 (lepingulise

kohustuse rikkumisel võib peatöövõtja kinni pidada tasu, mis on piisav kindlaksmääratud

nõude tagamiseks) vormistasid E. AS ja kostja finantsplaani, milles on toodud lepingu

kogumaksumus, kostjale 14. märtsi 2007. a seisuga tasutud summa, tööde maksumusest maha

arvestatav summa, mida tellijal on õigus oma nõuete katteks kinni pidada, ning

väljamaksmisele kuuluv lõppsumma. Finantsplaanist nähtub, et E. AS peab lepingutasust

kinni leppetrahvi summas 18 000 eurot ja kulutused summas 9 024,17 eurot, millised ta

kandis kostja eest lepingutähtaja rikkumise tõttu ja mis moodustavadki kostja kahju. Kuna

hageja viivitas lõpliku materjalitarnega ligi 4 nädalat, hilines kostja tööde üleandmisega

6 nädalat seetõttu, et Tromsøs algab talv oktoobri alguses, mis aeglustas tööde teostamist

mitme nädala jagu.

3. Kahju ettenähtavuse osas leiab kostja, et hageja sai müügilepingu sõlmimisel ilmselgelt aru,

et müüdavat katuseplekki ei osteta lihtsalt niisama lattu seisma, vaid seda kasutatakse

ehitusel. Hageja enda poolt 20. juulil 2006. a allkirjastatud tellimuse kinnitusel on selgituseks

märgitud „objekt Norras – hall“. Seega oli hagejale teada, et kostja kavatseb ostetud

terasplekki kasutada Norras halli ehitusel. Samuti saab iga mõistlik isik aru, et ehitusmaterjali

tarnimisega viivitamisel nihkub ka ehitise valmimise tähtaeg edasi. Viivitamisega kaasneb

reeglina töövõtja kohustus tasuda leppetrahvi, millele lisanduvad lisakulud tööjõule,

seadmete ja masinate rendile, intressikulu jms. Nimetatud negatiivsed tagajärjed ei selgunud

hageja jaoks üllatuslikult, mistõttu ei kuulu kahju ettenähtavuse reegel antud juhul

kohaldamisele.

4. Olukorras, kus nii E. AS ja kostja on nendevahelist lepingut algusest peale tunnistanud ja

täitnud, pole kolmandal isikul õiguslikku alust vaidlustada selle tehingu kehtivust ega

tehingut täitnud poolte esindajate volitusi. E. AS 2. novembri 2006. a leppetrahvi nõude osas

märgib kostja, et see on saadetud E. AS poolt e-kirja manuses ning kostja kinnitab, et ta on

selle kätte saanud.

5. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et ehitustööd vaatamata olulisele tarneviivitusele

võimalikult kiiresti lõpule viia. Hagejal puudub vähimgi alus väita, et kostja viivitas meelega

töövõtulepingu täitmisega, tekitades seeläbi endale täiendavat kahju. Samuti oli tegemist

täiesti tavapäraste tingimustega töövõtulepinguga, mille rikkumisest tulenev kahju oli

hagejale ettenähtav. Seadusest ei tulene, et kahjunõude rahuldamise eelduseks oleks

kolmanda isikuga sõlmitud lepingu eelnev tutvustamine kahju tekitajale. Töölepingu

sõlmimine ei eeldanud hageja eelnevat informeerimist põhjusel, kuna leping kolmanda

isikuga ei näinud ette ebatavaliselt kõrgeid sanktsioone.

6. Kostja rõhutab, et hageja on pahauskselt asunud eitama mistahes kontakte poolte vahel.

Tegelikkuses suheldi seoses tarne viivitusega korduvalt telefonitsi hageja projekti

müügiinseneri J.S. ja juhiti hageja tähelepanu viivitusest tekkivale kahjule, mis hagejal tuleb

kinni maksta. Kahjunõude esitamiseks on ette nähtud 3-aastane aegumistähtaeg ja ühestki

õigusnormist ei tulene, et kannatanu kaotab nõude, kui ta ei esita seda kahju tekitajale

koheselt. Kostja vastuhagis esitatud nõue ei ole pooltevahelise 23. märtsi 2007. a

kokkuleppega lahendatud, kuna ei puuduta kostjale tekitatud kahju hüvitamise küsimust.

Kostja ei ole kokkuleppes loobunud ka ühestki nõudest ega pretensioonist hageja vastu.

KOHTUISTUNG (tl 150-157, 202-221)

Hageja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Taivo Ruus’i, selgituste kohaselt jääb hageja hagi

juurde. 23. novembril 2006. a sõlmitud lepingu alusel müüs hageja kostjale katuseplekki. Kostjal on

siiani tasumata 299 310,38 krooni. Kokku tellis kostja 2006. aastal hagejalt katuseplekki kolmel

korral. Hageja on 20. juulil 2006. a allkirjastatud tellimuse nr 0083994 kinnituse alusel toimunud

tarnega hilinemist tunnistanud, kuid see asi on lahendatud – P.L. ’ga sai tarne viivituse osas kokku

lepitud. Et hageja on tarne viivitusega kostjale kahju tekitanud, see ei ole tõendatud. Ehituspäevikust

ei nähtu etteheiteid ehitajale. Kostjal tuleb tõendada, et neile tasuti kokkulepitust leppetrahvi ja

lisakulude võrra vähem. Sellist pangadokumenti ei ole. Möödunud aasta juuni kuus sai hageja kirja

äriühingult, keda hagejal ei õnnestunud äriregistrist leida. Tasaarvestuse avaldus ei ole toonud

pooltele kaasa mingisuguseidki juriidilisi tagajärgi. Hageja nõue kostja vastu ei ole lõppenud. Hageja

palub hagi rahuldamist.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Leonid Tolstov’i, selgituste kohaselt kostja hagi ei

tunnista, sest hageja nõue on 25. juuni 2007. a seisuga lõppenud vastava tasaarvestuse avalduse

esitamisega hagejale. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et tasaarveldust 25. juunil 2007. a ei

toimunud, siis alternatiivselt palub kostja lugeda tasaarveldatuks kostja vastuhagi hageja hagiga.

Kõik kostja nõuded on seotud vastuhagiga. Vastuhagi on esitatud leppetrahvi ja lisakulude nõudes.

Katusepleki hilinemisega tarnimine lükkas edasi ehituse valmimist. Lepingu tähtaja rikkumine on

tinginud kostjale suure kahju. Tasumine Norra poolele toimus tasaarvestuse ja kinnipidamise teel.

Vastuhagis esitatud summas ei ole kostja oma raha tellija käest saanud ja kostja on seisukohal, et

hageja peab selle hüvitama. Ehitustööde päevikust nähtub, et ehitustöid alustati augusti kuu lõpus,

samas viimane tarne jõudis kohale 10. oktoobril ning peale seda on suures osas tehtud katuse

paigaldustöid. Kostjale on tekkinud kahju 512 836,35 krooni ulatuses, kuid vastuhagi nõue on

340 000 krooni. Kostja palub hageja hagi jätta rahuldamata kostja vastuhagi tõttu, tunnistada nõuded

tasaarveldatuks ja kohtukulud panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja on esitanud kohtule kohustuse rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine

on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lõike 1 esimese lause kohaselt kumbki pool

peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud seaduses sätestatust erinevas

tõendamiskoormise jaotuses.

I Hageja nõue

Pooled on 23. novembril 2006. a sõlminud müügilepingu nr 0088439 (tl 8 ja 9). VÕS § 208 lõike 1

kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või

müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga

kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja nõue tuleneb ostuhinna

tasumise kohustuse mittekohasest täitmisest.

Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on esitanud kohtule saatelehed nr 702928 ja nr 702929 (tl 12-15) ning arved nr 702890 ja

nr 702891 (tl 16-17). Vaidlust ei ole selles, et kaup on kostjale tarnitud, kostja on saadetise vastu

võtnud ja tasunud kauba maksumusest 290 162,33 krooni, võlgnedes hagejale kauba eest 299 310,38

krooni. Nii on kostja 25. juuni 2007. a avalduses (tl 30-31) kinnitanud, et kostjal on hageja ees

tasumata arved summas 299 310 krooni. Tasumisega viivitamisel on pooled müügilepingu punktis 3

kokku leppinud viivise määras 0,07 % päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest

(tasumise päev kaasa arvatud). VÕS § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. Hageja palub tasumisega viivitamisel kohaldada lepingujärgset viivise määra. Kostja

sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue võlgnevuse

299 310,38 krooni ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud.

II Kostja nõue

20. juuli 2006. a tellimuse nr 0083994 kinnituse (tl 32) kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale

12. septembriks 2006. a kogu tellitud kauba. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lõige 1). Võlgnik

peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei

tulene teisiti (VÕS § 82 lõige 4). Vaidlust ei ole selles, et tegelikult tarnis hageja tellitud kauba

kolmes osas – 4. septembril 2006. a, 26. septembril 2006. a ja 6. oktoobril 2006. a (tl 63-65). Nii on

hageja 23. märtsi 2007. a kokkuleppe (tl 82) punktis 3 konstateerinud, et hilines tellimuse

nr 0083994 kinnituse alusel tellitud kauba tarnega. Kostja nõue tuleneb kohustuse tähtaegselt

täitmata jätmisest ja ositi täitmisest.

Tulenevalt VÕS § 115 lõikest 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 83 lõike 3 kohaselt võlausaldajale kohustuse ositi

täitmise vastuvõtmisest tekkinud lisakulud kannab võlgnik.

Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud

isikul. Kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja

suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja

peab tõendama kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid.

Tellimuse nr 0083994 kinnitusest (tl 32) nähtub, et hageja kohustus tarnima kostjale 12. septembriks

2006. a kogu tellitud kauba. Tegelikult tarniti kaupa kolmel korral – 4. septembril 2006. a,

26. septembril 2006. a ja 6. oktoobril 2006. a (tl 63-65). Kuna tellimust tähtaegselt ja korraga ei

täidetud, on tegemist kohustuse rikkumisega.

Kostja väitel tekkis talle seoses tarne hilinemisega kahju, mis moodustub leppetrahvist Norra firmale

summas 281 638,80 krooni (18 000 eurot) ja ehituse venimisest tingitud lisakuludest summas

141 197,55

krooni

(9 024,17

eurot).

Kohustuse

ositi

täitmisega

lisandusid

täiendavad

transpordikulud summas 80 000 krooni. Kokku on nõude suuruseks 502 836,35 krooni. Samas palub

kostja tunnustada tema kahjunõuet hageja vastu summas 340 000 krooni, lugeda pooltevahelised

vastastikused nõuded alates 25. juunist 2007. a 328 223,76 krooni ulatuses tasaarvestatuks ja mõista

hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 11 776,24 krooni.

Kahju arvestamise korral peab kostja oma kahju konkreetselt esitama ja – kui hageja selle vaidlustab

– tõendama. Hageja leiab, et kostja väited kauba tarnete hilinemisest tuleneva kahju tekkimise kohta,

samuti hilinemise seos tekkinud kahjuga on paljasõnalised ja tõendamata.

Kostja on esitanud kohtule täiendavate transpordikulude tõendamiseks Expressveod OÜ arved

nr 01947 ja nr 02076 (tl 66-67), millest nähtub, et kostja on Eestist Norrasse Tromsøsse

transportinud kaupu kolmel korral ja et ühe rahvusvahelise veo maksumuseks on 40 000 krooni.

Kuivõrd kostja oli ositi tarnimise tõttu sunnitud transportima katuseplekki Norrasse ühe korra asemel

kolmel korral, on täiendavate transpordikulude summaks 80 000 krooni (2 x 40 000). Kohus leiab, et

Expressveod OÜ poolt kostjale tasumiseks esitatud arved ei tõenda transpordikulude kandmist

nimetatud suuruses. Tasutud summa suurust tuleb tõendada tasutud arvetega.

Kostja on esitanud kohtule leppetrahvi kohaldamise õiguse ja suuruse tõendamiseks E. AS ja kostja

vahel 24. augustil 2006. a sõlmitud lepingu (tl 57-59), mille punktist 6 nähtub, et töödega alustatakse

21. augustil 2006. a ja hall peab valmima 6. oktoobriks 2006. a. Kohus leiab, et samas punktis on

tööde mitteõigeaegse täitmise eest nähtud ette ka leppetrahv. Kuivõrd tegemist on kokkuleppega,

mille sisuks on rahasumma maksmine mitterahalise kohustuse rikkumisel, tuleb kokkulepet vaadelda

leppetrahvina, sõltumata lepingus väljendatud viisist. VÕS § 158 lõige 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Kuna lepingu originaal (tl 54-56) ja tõlge (tl 57-59) ei ole omavahel

kooskõlas, väidab hageja, et E. AS poolt kostjale esitatud leppetrahvi nõue 600 eurot päevas ei ole

kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga – leppetrahv 600 eurot. Kohus on seisukohal, arvestades

lepingu kogumaksumust, olemust ja eesmärki ning vastava tegevus- ja kutseala tavasid ning

praktikat, et leppetrahv on väljendatud kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluva

summana – 600 eurot päevas. Kohtu veendumust kinnitavad ka lepingu dokumentide koosseisu

kuuluvad Norra Standardid 3406 (tl 97, 98-132), mille kohaselt arvutatakse viivist iga päeva kohta

arvates lõpptähtaja ületamisest kuni tööde lõpetamiseni. Terashalli ehitustööd tuli lõpetada hiljemalt

6. oktoobriks 2006. a. E. AS on 2. novembril 2006. a teavitanud kostjat, et uue graafiku kohaselt

peavad tööd olema lõpetatud hiljemalt 13. novembriks 2006. a ja tingituna tööde viibimisest

4 nädalat on leppetrahvi suurus selle eest 12 000 eurot (tl 61, 62). Kohtule esitatud finantsplaanist

(tl 29, 60) nähtub, et Norra firma on arvestanud kostjale leppetrahvi töödega viivitamise eest

6 nädalat (kuni katuse keevitamiseni) summas 18 000 eurot.

Kostja väitel (tl 92) lisandub leppetrahvile lepingutähtaja ületamisega seotud lisakulu summas

9 024,17 eurot, mille moodustavad tõstuki rent summas 2 121,17 eurot, konteineri rent summas

495,28 eurot, kraana rent summas 1 671,58 eurot ja eluruumide üür summas 4 736,14 eurot. Oma

väite kinnituseks on kostja esitanud kohtule finantsplaani (tl 29, 60), millest nähtub, et 14. märtsi

2007. a seisuga on E. AS arvestanud tõstuki rendi maksumuseks 2 121,17 eurot, konteineri rendi

maksumuseks (september-detsember) 495,28 eurot, kraana rendi maksumuseks 9 979,95 eurot ja

eluruumide üüri maksumuseks (99 nädalat, millest 48 nädalat tasuta) 4 736,14 eurot. Kohus leiab, et

finantsplaanist nähtuv ei tõenda lisakulu suurust summas 9 024,17 eurot ja et lisakulu oleks seotud

vaid hagejapoolse kohustuse rikkumisega. Esitatud finantsplaan on E. AS ja kostja vaheline

kalkulatsioon, millest nähtub, et 14. märtsi 2007. a seisuga on 358 780 eurot maksvast lepingust

tasutud 269 025 eurot; jääk on seega 89 755 eurot, kuid väljamaksmisele peaks kuuluma 32 749,08

eurot. Kalkulatsioon sisaldab ka klauslit, et ülejäänud töö lõpetamine annab rohkem raha

maksmiseks. Millises suuruses leppetrahv ja väidetavalt hageja põhjustatud lisakulutused Norra

Standardite 3406 punkti 29.3 (tl 97, 98-132) alusel tegelikult kostja lepingutasust kinni peeti, see

finantsplaanist ei nähtu. Kohus leiab, et finantsplaan ei ole selliseks usaldusväärseks

kuludokumendiks, mille saaks võtta kahjuhüvitise nõude aluseks, vastasel korral oleks tsiviilkäive

avatud kõikvõimalikeks kuritarvitusteks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja kahjutasu nõue

on tõendamata.

Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja kahjutasu nõue oleks tõendatud, ei saaks seda summat

kostja nõutud ulatuses hagejalt välja nõuda. VÕS § 127 lõike 3 kohaselt lepingulist kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette

või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Majandustegevuses tegutseva müüja puhul on tähtis see, mida nägi või pidi ette

nägema keskmine mõistlik vastaval tegevusalal tegutsev müüja. Kohus nõustub kostja väitega selles,

et hageja sai ilmselgelt aru, et müüdavat katuseplekki ei ostetud lattu seisma ja et ehitusmaterjali

tarnimisega viivitamisel lükkub edasi ehitise valmimise tähtaeg, millega kaasneb reeglina töövõtja

kohustus tasuda leppetrahvi. Majandus- ja kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute puhul on

ettenähtavad tavapärast ulatust mitteületavad leppetrahvid, mis tekivad võlausaldajal tema enda

klientide suhtes seetõttu, et võlgnik täitis oma kohustuse hilinemisega. Seega on antud juhul oluline,

kas hageja oleks pidanud arvestama rikkumise sellise tagajärjega nagu leppetrahv summas 600 eurot

päevas. Pooled on allkirjastanud tellimuse nr 0083994 kinnituse ajal, mil kostja ei olnud veel

lepingut E. AS-ga sõlminud. Seega ei saanud tellimuse kinnituselt nähtuda kostja lepingulised suhted

kolmanda isikuga. Samas oli leping Norra firmaga sõlmitud 4. septembriks 2006. a, mil hageja tarnis

kostjale esimese osa kaubakogusest ja mille kostja vastu võttis. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, siis

asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teavitanud hagejalt kaupa osaliselt vastu võttes, et ta on

huvitatud ülejäänud kauba kättesaamisest hiljemalt 12. septembril 2006. a, sest tarnetähtaja

rikkumisest tingitud ehituse valmimise edasilükkumine Norras toob kostjale kaasa leppetrahvi nõude

summas 600 eurot iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et vastavas suuruses leppetrahvide

maksmine ei ole tavaline. Kuna võlgnik peab ette nägema kahju liiki ja põhimõtteliselt ka ulatust,

siis pidi kostja hagejat teavitama, et hagejapoolne tarnetähtaja rikkumine võib tuua kaasa kostja

allumise leppetrahvi nõudele. Antud juhul ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtav leppetrahvi selline

ulatus. VÕS § 139 lõike 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lõikes 1 sätestatut

kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt

suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu,

mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata (VÕS

§ 139 lõige 2). Seega ei kuuluks eeltoodut arvestades kostja kahjutasu nõue selle tõendatuse korral

kostja nõutud ulatuses rahuldamisele.

VÕS § 127 lõike 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Seega tuleb vaadata, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui hageja oleks käitunud

kostja poolt soovitud viisil. Kostja on kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 187-198, 200-

201) lükanud ümber 9. juuni 2008. a kohtuistungil P.L. vande all antud seletuses (tl 154-155)

väidetu, et ehitusega oli võimalik pihta hakata alles 2006. aasta oktoobris. Samas nähtub E. AS

vastusest kostja järelepärimisele (tl 217, 218-219), et E. AS ja kostja olid leppinud kokku katusepleki

tarnes 7. septembriks 2006. a, samal ajal kui tellimuse nr 0083994 kinnituse (tl 32) kohaselt tuli

katuseplekk tarnida alles 12. septembriks 2006. a. Seega kostja ise tellis hagejalt katusepleki juba E.

AS ja kostja poolt kokkulepitust hiljem. Vastuhagis (tl 25) väidab kostja, et tarnitud katuseplekk

saabus Norrasse esimest korda 7. septembril 2006. a. Expressveod OÜ arvest (tl 66) nähtub aga, et

kostjale tarnitud katusepleki on kostja toimetanud Norrasse alles 21. septembril 2006. a. Seega ei saa

üheselt jaatada vaid hageja vastutust selles, et hall Norras ei valminud tähtaegselt.

Hageja väite kohta, et kostja on vastuhagis esitatud nõude kaotanud hea usu põhimõttest lähtuvalt,

kuna ei teavitanud hagejat koheselt talle väidetavalt tekkinud kahjust, tasus tarnitud kauba eest

väljastatud arved hilinemisega ning jätkas kauba tellimist hagejalt, märgib kohus järgmist. Kohustus

käituda heas usus tähendab eelkõige lähtumist nendest reeglitest, mis on sätestatud seaduses ja hea

usu põhimõtet tuleb kohaldada alles siis, kui teised seaduses sätestatud võimalused kohase

käitumisreegli tuletamiseks on ammendatud. Õiguskaitsevahendi kasutamine (kahju hüvitamise

nõude esitamine) seaduses sätestatud tähtajal ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kui seadusest ei

tulene eelnev teavitamiskohustus ja selle kasutamise ajaline piirang. 23. märtsi 2007. a kokkuleppega

on lahendatud tellimuse nr 0083994 kinnitusest ja arvetest nr 622973 ning nr 626414 tuleneva

rahalise kohustuse täitmise ja tarnega hilinemisest tingitud viivise nõue, kuid kokkulepe ei puuduta

kostjale tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu ei ole õige hageja väide, et kostja kahjutasu nõuet ei ole

enam olemas seoses 23. märtsi 2007. a kokkuleppe sõlmimise ja selle täitmisega.

III Tasaarvestus

VÕS § 197 lõike 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude

teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt tasaarvestuse

tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada,

kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt VÕS §-st 198 on tasaarvestuse teostamiseks vajalik

tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele. Kostja on 25. juunil 2007. a esitanud hagejale

avalduse (tl 30-31) kahjunõude osaliseks tasaarvestamiseks müügilepingust tuleneva nõudega kostja

vastu, lugedes oma kohustuse hageja ees täidetuks. Kuivõrd tasaarvestuse avalduses on viidatud

tellimuse nr 0083994 kinnitusele, ei saanud hagejal tekkida arusaamatusi selles, millise äriühingu

nimel on nõue esitatud. Hageja esitas peale tasaarvestuse avalduse saamist maakohtule hagi avalduse

tegija vastu oma väidetavalt tasaarvestuse tõttu lõppenud nõude sissenõudmiseks. Sellest tingituna

oli kostja sunnitud esitama vastuhagi oma kahjunõude ja tasaarvestuse teostamise tunnustamiseks.

Kuivõrd kohus tuvastas eespool, et kostja kahjunõue on tõendamata, puudub alus kahjunõude ja

tasaarvestuse teostamise tunnustamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole tasaarvestuse avaldus toonud

kaasa õiguslikke tagajärgi, mistõttu kuulub hageja hagi rahuldamisele ja kostja vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata. Kuna hageja loobus 9. juuni 2008. a kohtuistungil hagist kostja P.L. vastu ja 16. juuni

2008. a kohtumäärusega lõpetati põhihagis menetlus kostja P.L. suhtes, on tulenevalt VÕS § 66

lõikes 1 sätestatust kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses OÜ N. . Hageja on esitanud kohtule

viivise arvestuse (tl 18), mille kohaselt on müügilepingu nr 0088439 alusel kostja viivise võlgnevus

hageja ees 19. juuli 2007. a seisuga 33 941,80 krooni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid

esitanud ei ole. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt välja võlgnevuse 299 310,38 krooni ja

nii sissenõutavaks muutunud viivise 33 941,80 krooni kui tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas hageja kasuks ning jätab kostja

vastuhagi hageja vastu kahjunõude tunnustamiseks, nõuete tasaarvestatuks lugemiseks ja 11 776,24

krooni väljamõistmiseks rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik