2-06-24985/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

6. oktoober 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-06-24985 Tsiviilasi AS E hagi AB vastu 6903,42 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx) hageja lepinguline esindaja Katrin Verma kostja AB(isikukood xxx, asukoht xxx) Istungi toimumise aeg 23.09.2008. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud kostja AB tõlk Ksenia Ess istungit protokollis sekretär Carmen Vahem RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AB´lt võlgnevus 6903,42 krooni (kuus tuhat üheksasada kolm krooni ja nelikümmend kaks senti) AS-i E kasuks.

Menetluskulude jaotus

Kõik menetluskulud jätta ABkanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

AS E esitas 24.07.2006.a Harju Maakohtule hagiavalduse AB vastu. Hageja tugineb asjaolule, et pooled sõlmisid 16.03.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Samal päeval sõlmisid kostja ja E E AS mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel E E AS müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 1100. E E AS on loovutanud nimetatud lepingust tuleneva nõude hagejale.

Hageja on esitanud kostjale arveid kogusummas 3528 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud 3452,21 krooni ulatuses.

Pooled leppisid kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. 21.07.2006.a seisuga on kostja viivisevõlg 3620,82 krooni. Kuna viivis ületab põhivõlga, nõuab hageja viivist summas 3451,21 krooni.

Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 3452,21 krooni ja viivise 3451,21 krooni, kokku 6903,42 krooni.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi põhivõla osas summas 3452,21 krooni. Kostja palus viiviseid vähendada 547,79 kroonini, kuna ta on viibinud vanglas. Samuti märkis kostja, et ta ei ole viimastel aastatel sisuliselt töötanud.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 16.03.2004.a liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks. Lisaks sõlmis kostja 16.03.2004.a E E AS-iga mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel ostis kostja E E AS-ilt mobiiltelefoni Nokia 1100 hinnaga 1188 krooni. Tulenevalt müügilepingu punktist 5.1 kohustus kostja tasuma osamaksed AS-i E esitatud arve alusel. 30.08.2004.a on E E AS ja AS E sõlminud nõuete loovutamise raamlepingu ja selle lisa nr 1, mille kohaselt on E E AS loovutanud nõude kostja vastu AS-ile E. Kostja ei ole nõude loovutamisele vastu vaielnud.

Kostja ei vaidlustanud põhivõlgnevust summas 3452,21 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3452,21 krooni.

Hageja on palunud põhivõla tasumisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmist summas 3451,21 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on lepingust tulenev õigus nõuda viivist 0,15 % päevas tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja palus viivist vähendada 547,79 kroonini seoses sellega, et ta on viibinud vanglas. Samuti märkis kostja, et ta ei ole viimastel aastatel sisuliselt töötanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Vastavalt tsiviilkohtumentluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema majanduslik seisund ei võimalda tal hageja nõutud ulatuses viiviseid maksta. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus viiviste vähendamist põhjendatuks.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3452,21 krooni ja viivis 3451,21 krooni, kokku 6903,42 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik