3-07-2252/17 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-07-2252

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Annika

Vendik

30. september 2008 Pärnu kohtumaja 3-07-

2252

E. S'i ja E. K'i kaebus, milles kaebajad

taotlevad:

- tuvastada, et Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokolliline

otsus peaspetsialisti taandamisest keeldumise kohta, on

õigusvastane; teha Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata

uuesti läbi kaebaja 21.06.2007 vallavalitsusele esitatud taotlus;

tunnistada õigusevastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus

kaebaja poolt maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse

läbivaatamisel; tuvastada, et Orissaare Vallavalitsuse peaspetsialist

kuulub taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega

erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest; tühistada

Orisaare Vallavalitsuse peaspetsialisti 25.09.2007 koostatud maa

piiride kulgemise ettepanek tühistada Orissaare Vallavalitsuse

17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepaneku rahuldamata jätmise

kohta.

30. september 2008

Kaebajate E.S ja E. K'i esindaja Mihkel

Tuus

Kolmanda isiku R. R'i esindajad M. R ja

K. I

Vastustaja Orissaare Vallavalitsuse esindaja T. P

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 ja p 6, § 92 lg 2, § 93 lg 5:

Rahuldada osaliselt E. S'i ja E. K'i kaebus haldusasjas nr 3-07-2252.

Tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus

kaebaja poolt maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse

läbivaatamisel.

Ülejäänud nõuete osas jätta E. S'i ja E. K'i

kaebus rahuldamata.

3-07-2252

Välja mõista Orissaare Vallavalitsuselt 500 (viissada) krooni E. S'i kasuks.

Välja mõista Orissaare Vallavalitsuselt 500 (viissada) krooni E. K'i kasuks.

Edasikaebamise kord

Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 30. septembril 2008.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha

hiljemalt tähtaja viimasel päeval

ASJAOLUD

16.04.2007 esitas maanõunik asjaosalistele piiride kulgemise ettepaneku (tl 26).

07.05.2007 esitasid kaebajad piiride kulgemise ettepanekule väide (tl 28-29).

17.05.2007 kirjas teatas maanõunik 16.04.2007 ettepaneku tühistamisest (tl 30).

21.06.2007 esitasid kaebajad Orissaare Vallavalitsusele avalduse maanõuniku taandamiseks ja

piiriettepaneku tegemiseks (tl 32-34).

04.10.2007 teatas vallavalitsus taandamise taotluse rahuldamata jätmisest (tl 37).

25.09.2007 määras maanõunik ostueesõigusega erastatava maa piirid (tl 38-42).

12.10.2007 esitasid kaebajad vastuväited 25.09.2007 piiride kulgemise ettepanekule (tl 47-

49).

05.11.2007 esitasid kaebajad kohtule kaebused, milles taotlesid:

- tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse tegevus maanõuniku kohta 21.06.2007

esitatud taandamistaotluse lahendamisel;

- tühistada Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokolliline otsus;

- teha Orissaare Vallavalitsusel ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebajate poolt

21.06.2007 esitatud taotlus maanõuniku taandamiseks! 16.11.2007

määrusega jäeti kaebused käiguta.

10.12.2007

täpsustasid kaebajad kaebust (tl 53~54) ning taotlesid:

- teha Orisaare Vallavalitsusele ettekirjutus läbi vaadata kaebaja poolt 12.10.2007

esitatud vastuväited 25.09.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanekule.

07.01.2008

esitas Orissaare Vallavalitsus vastuväited kaebusele #1 58-61).

07.01.2008 postitas kolmas isik arvamuse kaebuse osas (tl 62-63).

16.01.2008 täpsustasid kaebajad kaebust (tl 65-66) ning taotlesid:

- tühistada Orisaare Vallavalitsuse poolt 25.09.2007 koostatud ostueesõigusega

erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepanek. 30.01.2008 määrusega on

lõpetatud menetlus kaebajate taotluses (tl 68-73):

- teha Orisaare Vallavalitsusele ettekirjutus läbi vaadata kaebaja poolt 12.10.2007

esitatud vastuväited 25.09.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanekule.

12.02.2008 esitasid kaebajad kaebuse põhjenduse (tl 82-85).

03.03.2008 esitas vastustaja seisukoha kaebuse põhjenduste osas (tl 93-96).

3-07-2252

01.04.2008 täpsustasid kaebajad kaebust (tl 98-99) ning taotlesid:

- tühistada Orissaare Vallavalitsuse 17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepaneku

rahuldamata jätmise kohta;

08.04.2008 määrusega on lahendatud kaebajate taotlus kohtukulude jagamise osas menetluses

lõpetatud nõudes (tl 102-105).

16.04.2008 esitas vastustaja vastuväited kaebuse täpsustusele (tl 109-110).

17.04.2008 esitas kaebuse täpsustuse osas arvamuse kolmas isik (tl 111-114).

10.09.2008 täpsustas kaebaja asjas esitatud kaebust:

- tuvastada, et Orissaare Vallavalitsuse peaspetsialist T. P kuulub taandamisele Hindu küla endise

Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku koostamise menetlusest;

- tuvastada Orissaare Vallavalistuse 24.09.2007 keeldumise õigusvastasus peaspetsialist

T. P'i taandamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse kohaselt on kaebajad tunnistatud õigustatud subjektideks endise Uuelu talu maa suhtes. Talu maal

asuva elamu omanik soovib elamu juurde erastada 50 ha maad. Maade jagamise osas pooled kokkuleppele ei ole

jõudnud. 16.04.2007 väljastas vallavalitsuse ametnik menetlusosalistele ettepaneku erastamisele ja tagastamisele

kuuluva maa piiride kulgemise kohta, mis oli põhjendamata ja koostatud kaebajate suhtes ebaõiglaselt, sest talu

rannikualast oleks 2/3 kuulunud erastamisele. 07.05.2007 esitasid kaebajad väide piiride kulgemise ettepanekule.

17.05.2007 teatas maanõunik, et tühistab piiride kulgemise ettepaneku, kuid uut ettepanekut maanõunik ei

saatnud.

Kuna kaebajad ei olnud rahul haldusmenetluse käiguga, esitasid nad 21.06.2007 vallavalitsusele taotluse

maanõuniku taandamiseks HMS § 10 lg 1 p 4 alusel. Vallavalitsus teatas kaebajatele 24.07.2007 vallavalitsuse

istungi toimumise aja, mille eesmärgiks oli poolte seisukohtade ärakuulamine maa jagamise piiride asukoha

osas. 04.10.2007 kirjas keeldus vallavalitsus maanõuniku taandamisest. 25.09.2007 esitas maanõunik

menetlusosalistele uue piiride kulgemise ettepaneku, millele kaebajad esitasid vastuväited.

Kaebaja hinnangul on vastustaja 24.09.2007 protokolliline otsus maanõuniku taandamisest keeldumise kohta

õigusevastane. Vastustaja on põhjendamatult viivitanud kaebaja taotluste lahendamisega. Taandamisest

keeldumine on faktiliselt motiveerimata ning viidatud õiguslik alus HMS § 10 lg 6 ei ole asjakohane norm.

Asjaolu, et maanõunik on vallavalitsuse liige ei oma taanduse lahendamisel tähtsust, sest maanõunikuna ei täida

ta valitsuse liikme ülesandeid. Vastustaja ei ole mingil moel käsitlenud taandamise aluseks olnud asjaolusid,

samuti jättis vastustaja lahendamata kaebaja taotluse võtta ettepaneku koostamine vallavalitsuse menetlusse.

Kaebuse esitamise ajaks ei olnud maanõunik lahendanud kaebajate vastuväiteid 25.09.2007 piiride kulgemise

ettepanekule.

Kaebuse 16.01.2008 esitatud täienduses vaidlustavad kaebajad 25.09.2007 piiride kulgemise ettepaneku, mis on

õigusevastane samadel põhjustel, mis on esitatud 12.10.2007 vastuväidetes.

04.09.2007 esitasid osapooled vallavalitsuses toimunud istungil ettepanekud piiride kulgemise kohta.

Maanõuniku poolt 12.10.2007 piiride kulgemise ettepanekule esitasid mõlemad osapooled vastuväited, kus

leidsid, et 0,6 ha suuruse põllu poolitamine ei ole mõistlik ning on vastuolus maakorralduse nõuetega.

16.01.2008 jättis maanõunik ettepaneku muutmata. Kaebaja hinnangul ei vasta pakutud piir maakorralduse

nõuetele. 0,6 ha põllu jagamine tekitab maaüksuste vahel kaks kitsast põlluriba. Kaebajate hinnangul ei ole 0,3

ha põllud enam sobiva suurusega maa sihtotstarbeliseks harimiseks. Samuti tehakse ettepanekus piiri kulgemisel

põhjendamatu kõrvalepõige ning jäetakse kõrvale looduslik piir. Piiri kulgemisel ei ole järgitud maa võimalikult

võrdse jagamise põhimõtet. Ettepaneku koostaja on maatüki väärtuse määranud ebamääraste ja kaudsete

andmete põhjal. Kaebajad ei nõustu vastustaja

3-07-2252

seisukohtadega talu maatükkide hinnatsoonide vahelise piiri asukoha osas ja II maatüki hektarihinna osas ning

on seisukohal, et piiride kulgemise ettepaneku alusel ei ole järgitud MRS § 9 lg 2 sätestatud põhimõtet maa

võimalikult võrdse jagamise kohta. Kaebajate selgituste kohaselt kulgeb eksperthinnangus hinnatsoonipiir

arvestades kõlvikute piire ning see on määratud sirgjoonelisena. Kaebaja väidetel ei anna vastustaja viited,

arvestada hinnatsoonide vahelist piiri rannajoonest, alust muuta eksperthinnangus määratud hinnatsoonide piiri

asukohta. Rannajoonest arvestatud piir ei ole sirge, vaid järgib rannajoone kuju. Kaebajate väidetel on lubamatu

maatükkide väärtuse hindamisel vastustaja poolne hinnatsoonide ja hinna kombineerimine, kus hindamise

aluseks on vastustaja poolt määratud kujuga hinnatsoonid, kuid hektari väärtus on võetud eksperthinnangust.

Samuti ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht selles osas, et Ööriku soos asuva maatüki turuväärtuseks võiks

olla vähemalt 10 000 krooni. Kaebaja hinnangul on antud järeldus tehtud ebamääraste ja kaudsete andmete

põhjal ning seetõttu ei ole põhjendatud ekspertarvamuses kujundatud hinnangu asendamine vastustaja poolt.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt on alused haldusmenetlusest isiku

taandamiseks sätestatud HMS §10 lg 1. Käesoleval juhul antud asjaolusid ei esine. Vallavalitsuses töötab antud

valdkonnas üks inimene ning teda ei saa lähtudes HMS § 10 lg 5 taandada. Vaidlusaluse maa osas on toimunud

mitmeid menetlusi, mis on pikendanud asjas kokkuleppe saavutamist ning seetõttu puudub ka alus maanõuniku

süüdistamises asjaga venitamises. Maanõunik sai kaebajate tahtest piiride kulgemise osas teada alles 04.09.2007.

Enne seda oli teada vaid erastaja soov erastada 50 ha. E K ja E. S soov maa osas on väljendatud 11.12.1991,

30.12.1991 avaldustes ÕVVTK komisjonile, kus avaldajad märgivad, et soovivad võõrandatud maa tagastamist.

Mingit juhist selle kohta, et piiride kulgemisel tuleb eelistada kohalikke elanikke ei ole kellelegi antud,

maanõunik ütles kaebajate esindajale üksnes seda, et kohalikele on raske selgitada, miks nad ei saa enam

kasutada nende poolt aastaid haritud maad. Huvi vaidlusaluse maa menetluse osas on olnud kohapeal suur, kuid

kunagi ei ole olnud juttu suunistest kohalike eelistamiseks. Vastustaja ei vaidlusta kaebaja väidet selle kohta, et

maanõunik tunnistas raskusi otsuse tegemisel, sest igal juhul võib tekkida asjas vaidlus. Vastustaja hinnangul on

kaebaja väited maanõuniku erapoolikuse kohta subjektiivsed ja paljasõnalised.

Vastustaja hinnangul ei takista 0.6 ha põllu pooleks jagamine kummagi põlluosa otstarbekat kasutamist, mida

tõendab ka praegune põllu kasutus. Hindu külas on piisavalt näiteid, kus haritav pind on veel väiksem ja

ebasobivama kujuga. Õigustatud subjektid saaksid tagasi 18 ha maa erastaja 12,5 ha. Vaba piirnevat maad on

0,53 ha ning selle võrra väheneb erastatava ja tagastatava maa vääratus ekspertarvamuses hinnatud maast, sest

eksperthinnangus on antud maatükki arvestatud ekslikult jagamisele kuuluva maa hulka. 25.09.2007 ettepaneku

alusel moodustatavate maatükkide piirid on lihtsad ja selged, looduslike piiridega arvestamise nõue ei ole

absoluutne, oluline on järgida võrdse jagamise vajadust. Vallavalitsusel ei ole kohustus kinni pidada ühe

osapoole tellitud eksperthinnangust, kuid ei ole ka keelatud sellega arvestada. Loogiline ja õige on hinnatsoonide

vahelise piirjoone asetamine rannajoonest 250 m kaugusele, sest siis on tagatud maaomaniku ehitusvõimalus,

ilma milleta oleks maa tegelik väärtus tunduvalt madalam. Eksperthinnangus ei ole arvestatud maa alla jääva

maavaraga -turbaga, mis on kantud maavarade kaardile ning mis tõstab maatüki tegelikku väärtust. Teisel pool

puuderivi asuva põllu suurus on 0,45 ha, mida ei saa hinnata suureks põlluks. Ei saa eeldada, et maa

otstarbekaks kasutamiseks oleks vajalik kõlvikuliselt võrdne jaotus. Ettepanekus on silmas peetud maatükkide

tegelikku väärtust, mitte üksnes pindala.

Kolmanda isiku esindaja selgituste kohaselt põhines 16.04.2007 esitatud piiride kulgemise ettepanek kaebajate

ja kolmanda isiku 2006 augustis arutatud kompromissile piiri kulgemisele piki karjaaeda. Kaebajate väited

16.04.2007 piiride jagamise ebavõrdsuse kohta kolmanda isiku kasuks on subjektiivsed ja põhjendamata.

Kolmanda isiku hinnangul puudub igasugune alus maanõuniku taandamiseks.

3-07-2252

Kolmanda isiku selgituste kohaselt aktsepteerib ta Orissaare Vallavalitsuse poolt pakutud erastatava maa

kulgemise piire ning on nõus vastustaja seisukohaga antud asjas. Praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus

pooled omavahel piiride kulgemises kokkulepet saavutada ei suuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebajad esitasid 21.06.2007 Orissaare Vallavalitsusele avalduse maanõuniku taandamiseks endise Uuelu talu

maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepaneku koostamisest ning taotluse võtta

nimetatud haldusakti koostamine vallavalitsuse menetlusse (tl 32-34).

Vallavalitsusele esitatud avalduses leiavad avaldajad, et menetluse senine kulg on ebarahuldav ning tekitanud

kahtluse maanõuniku erapooletuses, kuna 16.04.2007 koostatud piiride kulgemise ettepanek oli ilmses vastuolus

MRS § 9 lg 2. Maanõunik pidi arusaama, et antud ettepanekus toodud maa jaotus on ilmselt ebavõrdne. Asjaolu,

et tegemist on teadvalt ebaõige haldusaktiga kinnitab selle kohene tühistamine väide esitamisel kaebajate poolt.

Orissaare Vallavalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse nr 19 kohaselt leiti, et maanõuniku tegevus Uuetalu

piiride kulgemisel on olnud erapooletu.

MRS § 9 sätete kohaselt on võimalik maa erastamine ja tagastamine lahenda õigustatud subjektide vahelise

kokkuleppe teel. Asjas kogutud tõendite kohaselt on õigustatud subjektide puhul tegemist ühe suguvõsa

liikmetega, kes tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud maa jagamisest tekkinud vastuolude tõttu on piiride

kulgemise osas peetud läbirääkimistel palunud vahendajaks/nõuandjaks valla maanõuniku T. P'i.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse maa jagamise osas on maa tagastamise õigustatud

subjektid ja maa erastamise subjekt ning maanõunik korduvalt vähemalt alates 2003 aastast kohtunud selleks, et

arutada vaidlusaluse maa kulgemise piire ning osapoolte vahel on kaalutud kokkuleppe saavutamise võimalusi

piiride kulgemise erinevate variantidega. Seega oli algselt menetlusosaliste eesmärgiks lahendada maa jagamine

kokkuleppe teel. Vastustaja väidetega selle kohta, et õigustatud subjektide vahel oli arutusel maade jagamine

kokkuleppel, sarnaselt 16.04.2007 ettepanekus toodud piiride kulgemisega, on kooskõlas kolmanda isiku

esindaja M. R'i kohtuistungil antud seletus selle kohta, et ta mäletab arutelu maade jagamise kohta 16.04.2007

piiride kulgemise ettepanekus märgitud viisil ning 16.04.2007 piiride ettepaneku saamisel oli ta arvamusel, et

taolise piiride kulgemise ettepanekuga olid nõus ka maa tagastamise õigustatud subjektid.

Kohtu hinnangul kinnitab õigustatud subjektide vahel 16.04.2007 esitatud kujul piiride kulgemise ettepaneku

taolise kokkuleppe võimalikkust asjaolu, et kuni ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 31.10.2006 otsuseni nr 2/1

oli M. R maa tagastamise õigustatud subjektiks £ mõttelises osas.

Vastustaja väiteid selle kohta, et maanõunik oli 16.04.2007 piiride kulgemise ettepaneku koostamisel

arusaamisel, et taolise ettepanekuga olid nõus eelkõige maa tagastamise õigustatud subjektid, kinnitab

17.05.2008 piiride kulgemise ettepaneku tühistamise põhjendus (tl 30).

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maanõunikule oli vallavalitsuse poolt antud vajalik pädevus ostueesõigusega

erastatava maa piiride kulgemise ettepanku tegemiseks. HMS § 85 p 1 kohaselt on haldusorgani pädevuses väide

rahuldamine ja vaidemenetluses kaevatava haldusakti tühistamine.

Seega oli maanõuniku pädevuses otsustada tema poolt esitatud ettepaneku tühistamine. Kohus ei tuvastanud

asjas tõendeid, mis kinnitaksid kaebajate väiteid selle kohta, et maanõunikule on/oli antud suunis eelistada

piiriettepanekute koostamisel kohalikke elanikke. Samuti ei ole asjas leidnud tõendamist kaebajate väide selle

kohta, et maanõunik 16.04.2007 ettepaneku tegemisel teadis, et kaebajad peavad õigeks maa jagamist piki

põldudevahelist puuderivi ning sealt sirgjooneliselt rannajooneni.

3-07-2252

Tulenevalt eeltoodust ei ole asjas tõendamist leidnud kaebaja väited maanõuniku erapoolikuse kohta, samuti ei

ole asjas tõendamist leidnud kaebajate väited selle kohta, et maanõunik esitas teadvalt õigusvastase piiride

kulgemise ettepaneku.

Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus asjas esitatud tõendite hindamisel HMS § 10 lg 1 sätestatud asjaolusid,

mis võiksid olla õiguslikuks aluseks maanõuniku taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele

kuuluva maa piiriettepaneku koostamisest. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebajate taotlus tuvastada, et

maanõunik kuulub taandamisele Uuelu talu maast ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiriettepaneku

koostamisest. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis ei saanud puudused maanõuniku

taandamise taotluse menetlemisel ja ebatäpsed viited taandamistaotluse rahuldamata jätmise õiguslikule alusele

mõjutada asja otsustamist.

Arvestades eeltoodud puudub alus Orissaare Vallvalitsuse 24.09.2007 protokollilise otsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Kaebajad on 21.06.2007 avalduses Orisaare Vallavalitsusele taotlenud:

1. taandada maanõunik ning võtta vaidlusaluse maa piiride kulgemise ettepaneku

koostamine vallavalitsuse menetlusse;

2. kaasata avaldajad piiride ettepaneku koostamisse ning kutsuda nad istungile (tl 34).

Kaebaja selgituste kohaselt tuli kohalikul omavalitsusel avalduse alusel taandada maanõunik

ning tulenevalt maa erastamise korras antud pädevusest pidi kohalik omavalitsus ise koostama

piiriettepaneku.

Vastustaja selgituste kohaselt kutsuti kaebajad nende avalduse alusel 24.07.2007

vallavalitsuse istungile ning kuna vallavalitsusel hinnangul puudus alus maanõuniku

taandamiseks leiti, et 04.10.2007 vastuse saatmisega on lahendatud kaebajate 21.06.2008

avaldus kogu ulatuses.

Isikul on põhjendatud ootus eeldada, et tema poolt esitatud taotluse vaadatakse läbi taotletud

ulatuses seaduses sätestatud tähtja jooksul.

Vastuseks kaebajate 21.06.2007 avaldusele teatas vallavalitsus 24.07.2007 vallavalitsuse

istungi toimumise täpse aja (tl 35) ning 04.09.2007 vallavalitsuse istungi protokolli kohaselt

võtsid sellest osa E. S ja kaebajate esindaja Mihkel Tuus (tl 36). Kaebajad avalduse

p 2 esitatud taotluse lahendamist vaidlustanud ei ole, seega tuleb asuda seisukohale, et antud

taotlus on kaebajate hinnangul lahendatud nõuetekohaselt.

HMS § 10 lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

ametisiku taandamise asjaolud või kui menetlusosaline on käesoleva paragrahvi lõikes 1

loetletud alustel esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest

teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule. Nimetatud isik peab

otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse.

Vallavalitsuse 24.09.2007 istungi protokolli kohaselt arutati maanõuniku taandamist

24.09.2007 vallavalitsuse istungil. Kaebajate 21.06.2007 avaldusele maanõuniku taandamise

osas vastas vallavalitsus 04.10.2007. (tl 37).

Lähtudes eeltoodust ei lahendanud vastustaja kaebajate poolt maanõuniku suhtes esitatud

taandust HMS § 10 lg 4 sätestatud tähtaja jooksul.

Seega rikuti taandamistaotluse menetlemisel seaduses sätestatud tähtaega.

Arvestades seda, et vallavalitsus jättis kaebajate taotluse maanõuniku taandamiseks 24.09.2007 otsusega

rahuldamata ning teatas sellest 04.10.2007 kaebajatele, nõustub kohus vallavalitsuse seisukohaga selles osas, et

taandamistaotluse rahuldamata jätmisega langes ära vajadus piiridekulgemise ettepaneku menetlemiseks

vallavalitsuse poolt. Vallavalitsuse 04.10.2007 vastuses ei ole küll otseselt märgitud, et vallavalitsus avaldajate

poolt taotletud haldusakti andmist oma menetlusse ei võta, kuid arvestades vastuse sisu on kohtu hinnangul

üheselt arusaadav, et eelpool nimetatud piiride kulgemise ettepaneku koostamine on jätkuvalt maanõuniku

menetluses. Vallavalitsuse 04.09.2007 toimunud istungil osalesid teiste isikute hulgas E. S, tema esindaja

Mihkel Tuus ning istungist võttis

3-07-2252

osa ka maanõunik (tl 36), kuid istungi protokolli kohaselt ei pidanud kaebaja ega tema esindaja vajalikuks

vaidlustada maanõuniku osavõttu vaidlusaluse maa jagamises küsimuse arutelust (tl 36).

Tulenevalt eeltoodust ning arvestades seda, et kaebajate 21.06.2007 avalduses on taotlus maanõuniku

taandamiseks ning ettepanek võtta vaidlusaluse maa piiride kulgemise ettepaneku koostamine vallavalitsuse

menetlusse, sõnastatud ühe taotluse ühes lauses, on kohtu hinnangul kaebajate avalduse p 1 toodud taotluse

lahendamisest teatatud 04.10.2007 (tl 37). Lähtudes eeltoodust ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus teha

Orissaare Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata uuesti läbi kaebaja 21.06.2007 vallavalitsusele esitatud taotlus.

Maakorraldusseadus § 5 lg 1 kohaselt tuleb maakorralduse nõuete täitmisel tagada kinnisasja

otstarbeks kasutamine ja majandamine.

Kaebajad vaidlustasid ettepaneku, kuna vaidlusaluse põllu poolitamine ei ole kooskõlas

maakorraldusnõuetega, sest ettepanekus märgitud piir ei arvesta looduslikke piire ning jagab

põllu kaheks kitsaks ribaks, mis ei võimaldaks selle otstarbekohast kasutamist (tl 48, 83).

Vastustaja väidete kohaselt ei takista vaidlusalune põllu jagamine selle otstarbekat kasutamist,

mida tõestab praegune põllukasutus (tl 94).Vastustaja väidetega on kooskõlas kolmanda isiku

esindaja M. R'i seletus tema poolt käesoleval ajal põllumaa kasutamise kohta. M

R'i selgitustel kasvatab ta praegu poolel põllul teravilja ja poolel põllul kartulit. M

R'i väidetel jääb põllu jagamisel jagatud maatüki kõige kitsama koha laiuseks vähemalt 40

m, mis on piisav põllumaa harimiseks.

Kaebajad ei vaidlustanud vastustaja ja kolmanda isiku väiteid vaidlusaluse põllu kasutamise

asjaolude osas. Arvestades seda, et M. R harib aastaid vaidlusalust põldu ning hinnates

kohtule esitatud tõendeid põllu suuruse ja kuju osas (tl 89), puudub kohtul alus kahelda

vastustaja ja kolmanda isiku väidetes põllu otstarbeka kasutamise kohta ka peale selle

poolitamist.

Tulenevalt eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebajate väited selle kohta, et põllu jagamine

ei võimalda selle otstarbekohast kasutamist.

Maakorralduse läbiviimisel tuleb lähtuda eelkõige maakorraldusseadus § 5 lg 2 toodud

nõuetest. Viidatud lõike punkt 5 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel tagada kinnisasja

terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride

arvestamine.

Kolmanda isiku esindaja M. R'i seletuse kohaselt jääb vaidlusalune põld kahe puuderivi

vahele. Kaebaja esindaja kinnitusel leiavad kaebajad, et piir peab kulgema puude rivi järgi, mis

jääb kaardil lääne-loode suunas.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid (tl 89) ja menetlussaoliste seletusi piirneb vaidlusalune

põld kahelt poolt puudega so looduslike piiridega. Seetõttu on kohtu hinnangul käesoleval juhul

raskendatud ühe loodusliku piiri eelistamine teisele. Arvestades seda, et tulenevalt eeltoodust

ei ole põllu poolitamine vastuolus maakorralduse läbiviimisel põhimõttega (tagada kinnisasja

otstarbekas kasutamine ja majandamine), ei ole piiri kulgemine üle põllu vastuolus

maakorralduse nõuetega maakorraldusseaduse § 5 lg 1 mõttes.

Hinnates ostueesõigusega erastatava ja tagastatava maa vahelise piiri kulgemise ettepanekut

kulgeb vaidlusalune piir praktiliselt sirgjooneliselt, kõrvalepõige on tingitud põllu

poolitamisest. Ettepaneku kohaselt on tekkivad kinnistud tervikliku ja otstarbeka kujuga, piirid

on lihtsa ja selged.

Asjas kogutud tõendite kohaselt on vaidlusaluse põllu jagamisel võimalik jagatud osa kasutada

põllumajanduslikult ning sellega on tagatud tagastamise õigustatud subjektide ning elamu

omaniku huvid põllumaa otstarbekaks kasutamiseks.

Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus, et ostueesõigusega erastatava ja tagastatava maa

vahelise piiri kulgemise ettepanek on vastuolus maakorraldusseadus § 5 sätestatud nõuetega.

Kaebajate hinnangul oleks maade jagamine väärtuseliselt õiglane juhul, kui piir kulgeks kaebajate soovi

kohaselt mööda puude rivi. Kaebuse kohaselt on lubamatu maatükkide

3-07-2252

väärtuse hindamisel vastustaja poolene hinnatsoonide ja hinna kombineerimine, kus hindamise aluseks on

vastustaja poolt määratud kujuga hinnatsoonid, kuid hektari väärtus on võetud eksperthinnangust. Samas ei ole

kaebajad põhistanud ega viidatud õiguslikule alusele, mille tõttu on välistatud ekspertarvamuses toodud

hinnangute osaline kasutamine vastustaja poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb MRS § 9 lg 2 alusel maa

võimalikult võrdsetes osades jagamisel lähtuda nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja

väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest ning silmas tuleb pidada ka maatükkide tegelikku väärtust, mitte

üksnes nende pindala.

Kaebajad ei ole vaidlustanud vastustaja väiteid selle kohta, et käesoleval juhul saaksid maa tagastamise

õigustatud subjektid tagasi 18 ha maad ja ostueesõigusega erastaja saaks erastada 12, 4 ha maad. Samuti ei ole

kaebajad vaidlustanud vastustaja väiteid selle kohta, et käesoleval juhul on piiride kulgemise ettepaneku

tegemisel arvestatud vaba piirneva maaga 0,53 ha suuruses, mille ulatuses väheneb ekspertarvamuse kohaselt

jagatava maa suurus. Ekspertarvamuses on märgitud, et hindamise tulemus on kehtiv kui hindajale esitatud

andmed ja faktid on tõesed ja korrektsed. Käesoleval juhul on asja menetlemisel tuvastatud, et ekspert ei

arvestanud arvamuse koostamisel, et maade jagamisel on vastustaja arvestanud jagatava maa hulka vaba piirneva

maa. Samuti ei ole ekspert arvamuse koostamisel arvestanud/hinnanud turbamaardla asumist II maatükil.

Kehtivatest õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust/keeldu lähtuda maa vääruse hindamisel menetlusosalise

poolt esitatud ekspertarvamusest. Samas pidi vastustaja maa väärtuse hindamisel arvestama ka nende

asjaoludega, mida ekspert (vaba piirneva maa ja turbamaardla olemasolu) oma arvamuses ei hinnanud ning

arvestades seda, et ekspert kasutas arvamuse koostamisel turutehingute võrdluse meetodit, on kohtu hinnangul

põhjendatud vastustaja poolt maa väärtuse hindamisel turuväärtust mõjutavate tegurite arvestamine.

Ekspertarvamuse kohaselt on I maatüki osas määratud 2 eraldi tsooni, kusjuures I tsoon on merest 250 m laiusel

maa-ala. Tsoonide kaardi kohaselt on tsoonid eraldatud mõttelise sirgjoonega (ekspertarvamuse tl 6, 12).

Vastustaja poolt on 250 m mõttelise joone paigutamisel lähtutud põhikaardi rannajoonest.

Hinnates vastustaja väiteid mõttelise joone paigutamise osas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et

hinnatsoonide vahelise joone paigutamine lähtudes rannajoonest kajastab maa tegelikku väärtust täpsemalt.

Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, poolte väited maa väärtuse kohta ning ekspertarvamust nr 02222-

07 leidis kohus, et erastatava ja tagastatava maa väärtus on ligikaudselt võrdsed.

Tulenevalt eeltoodust ei ole erastatava ja tagastatava maatüki piiride kulgemise ettepanek vastuolus MRS §-s 9

lg 2 sätestatud võrdsuse põhimõttega ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele kaebajate taotlused tühistada

25.09.2007 koostatud maa piiride kulgemise ettepanek ja 17.12.2007 otsus piiride kulgemise ettepaneku

rahuldamata jätmise kohta.

Kaebajad taotlevad asjas kantud kohtukulude hüvitamist. Kaebajad on tasunud riigilõivu kokku 160 krooni ning

vastavalt kohtuistungil esitatud arvele õigusabikulude eest 28 350 krooni, kogusummas seega 28 561 krooni.

Lähtudes eeltoodust kuulub asjas rahuldamisele kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Orissaare Vallavalitsuse

tegevus kaebaja poolt maanõuniku taandamiseks esitatud taotluse läbivaatamisel. Hinnates kaebaja põhjendatud

huvi viidatud nõude osas, antud nõude osakaalu kaebuse eesmärgi saavutamise osas, tuleb kohtu hinnangul

lugeda antud nõude osas kumbagi kaebaja osas põhjendatud menetluskuluks 500 krooni, mis tuleb välja mõista

vastustajalt.

Annika Vendik

Kohtunik

// //

•-

/