2-06-13897/16 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-06-13897

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2008 Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Tsiviilasi

AS

Leibur

hagi

AS

Eesti

Pagar

vastu

kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.03.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Eesti Pagar apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11.09.2008, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Leibur (registrikood 10224864), esindaja adv Reet

Saks

Kostja AS Eesti Pagar (registrikood 10080750), esindajad

adv Alice Salumets ja adv Armand Reinmaa

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.03.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hagejale kuulub alates 09.06.1998 sõnaline kaubamärk TALLINNA PEENLEIB, mis on

registreeritud

Patendiametis

27.03.2000

ja

hagejale

on

väljastatud

kaubamärgi

registreerimistunnistus nr 30509.

2. Kostjale (endise nimega AS ETK Leib) kuulub alates 22.02.2002 kaubamärk “Pealinna

peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju“, mis on registreeritud

Patendiametis 03.06.2003.

3. Hagejale kuulub alates 20.02.2003 kaubamärk LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju,

mis on Patendiametis registreeritud 20.04.2004 ja talle on väljastatud kaubamärgi

registreerimistunnistus nr 39097.

4. Hageja on tootnud “Tallinna peenleiba” alates 1997. Hageja kasutab oma leivatootel

“Tallinna Peenleib” tema poolt registreeritud kaubamärke TALLINNA PEENLEIB ja

LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju.

5. Kostja on toonud turule peenleiva, mille etiketil on kasutatud tähist “Pealinna peenleib” ja

seda koos Tallinna linnapildi kujutisega.

6. Tähis “Pealinna peenleib” assotsieerub hagejale kuuluvate kaubamärkidega TALLINNA

PEENLEIB ja LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju. Kaubamärgiomanikuna on hagejal

õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada tema poolt registreeritud kaubamärkidega

sarnaseid tähiseid identsete kaupade puhul, mille suhtes on kaubamärgid kaitstud kui on

tõenäoline tähise ja kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise

assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärkidega.

7. Kostja poolt kasutatav tähis “Pealinna peenleib” on äravahetamiseni sarnane ja assotsieerub

hagejale kuuluvate kaubamärkidega TALLINNA PEENLEIB ja LEIBUR TALLINNA

PEENLEIB + kuju ning rikub sellega hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Kostja

poolt

kasutatav

tähis

“Pealinna

peenleib”

rikub

hageja

kaubamärgiõigusi

kaubamärgiseaduse(KaMS) § 14 lg 1 p 2 alusel järgnevalt: a) sõnalised tähised TALLINNA

PEENLEIB ja “Pealinna peenleib” tähendavad oma sisult sama asja, kuivõrd “Tallinn” ja

“Pealinn” on Eestis sama - Tallinn on Eesti pealinn. Võttes arvesse, et tähised on sisuliselt

samad, on väga tõenäoline, et tarbijad ajavad nimetatud kaks toodet segamini. b) “Pealinna

peenleib” pakendi tervikmulje on selline, et ta assotsieerub tuntud toote pakendil kasutatava

kaubamärgiga LEIBUR TALLINNA PEENLEIB + kuju. Väidet kinnitab hageja kaubamärgi

ja kostja tähise lähem võrdlus.

8. Võrreldavad tähised on visuaalselt sarnased. Kostja kasutab oma toote pakendil ristküliku

kujulist tähist, mis on äravahetamiseni sarnane hageja poolt registreeritud kaubamärgi

kujuga. Mõlema toote pakendil on sõnaline tähis, mis koosneb kahest sõnast, kusjuures teine

sõna on mõlemal juhul sama - peenleib. Sõnalistel tähistel on võrdne arv tähti, “Tallinna

peenleib” – 16 tähte, “Pealinna peenleib”-16 tähte. Sarnaselt hagejaga kasutab kostja oma

toote pakendil Tallinna linnapildi kujutist, mis asub sõnalise tähise all. Lisaks on sõnalise

tähise kohal hageja puhul kaubamärk “Leibur,” kostja puhul kaubamärk “Eesti Pagar.”

Nimetatud asjaolud annavad kinnitust, et toodete pakendid on visuaalselt äravahetamiseni

sarnased.

9. Võrreldavad tähised on foneetiliselt sarnased. Sõnalised tähised koosnevad kahest

ühepikkusest sõnast “Tallinna peenleib” – 16 tähte, “Pealinna peenleib” – 16 tähte.

Kusjuures, mõlemal esimesel sõnal on rõhuasetus “linnal.” Eeltoodust tulenevalt kõlavad

mõlemad tähised sarnaselt. Hageja ei keela kostjal kasutada tema poolt registreeritud

kaubamärki, kuid antud juhul ei ole kostja registreeritud kaubamärgiks “Pealinna peenleib,”

vaid “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju ning kostjal on

õigus seda kasutada üksnes sellisel kujul nagu registreeritud.

10. Võrreldavad tähised on semantiliselt sarnased. Mõlema tähise esimene sõna on oma sisult

sama, kuivõrd Tallinn ja Pealinn tähendavad sisult sama asja – Tallinn on Eesti pealinn ning

teine sõna on mõlemal juhul “peenleib.”

11. Võrreldavad tähised on kontseptuaalselt sarnased. Sarnaselt hageja poolt registreeritud

kaubamärgiga on kostja toote pakendil Tallinna linnapildi kujutis. Hageja leiab, et kostja

leivatoote pakendil on kasutatud sarnaselt hageja kaubamärgiga Tallinna linnpildi kujutist.

Lisaks on mõlema toote pakendil oleva Tallinna linnapildi kujutise kohale kirjutatud kas

“Tallinna peenleib” või “Pealinna peenleib.” Kontseptuaalne sarnasus loob sarnase üldmulje.

12. Kuivõrd võrreldavad tähised on nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka kontseptuaalselt sarnased,

tekitavad nad sarnase tervikmulje. Hageja kasutab oma tootel registreeritud kaubamärki ja

Kostja kasutab oma tähisel oluliselt muutunud iseloomuga kaubamärki, mistõttu on tema

poolt kasutatava tähise tervikmulje eksitav, kuivõrd ta on äravahetamiseni sarnane. TNS

Emor poolt 2005. aasta detsembrikuus läbi viidud tarbijauuringu tulemuste kohaselt on

“Tallinna peenleiva” ja “Pealinna peenleiva” segiajamine tarbijate poolt ilme. Euroopa

Kohus on mitmes oma otsuses (22.06.1999 otsus kohtuasjas C-342/97 Lloyd Schuhfabrik

Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV ja 14.10.2003 otsus kohtuasjas T-292/01

Phillips-Van Heusen Corp. vs. Pash Textilvertrieb und Einzelhandel GmbH) asunud

seisukohale, et toodete segiajamise tõenäosusega on tegemist juhul, kui mõnigi tarbija arvab,

et tooted pärinevad ühest ettevõttest. TNS Emori tarbijauuringust nähtub, et antud juhul on

tegemist just sellise olukorraga, kus tarbijad arvavad, et “Tallinna peenleib” ja

“Pealinna peenleib” on mõlemad Hageja tooted.

13. Kostja rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi, kuna kostja kasutab oma toote

etiketil ja pakendil hagejale kuuluvate kaubamärkidega äravahetamiseni sarnast tähist, mis

viib tarbija toote ja tootja osas eksitusse. Tähis “Pealinna peenleib” ja sellega koos kasutatud

Tallinna linnapildi kujutis erinevad oluliselt kostja poolt registreeritud kaubamärgist

“Pealinna peenleib küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega” + kuju. KaMS § 17 lg 1

kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama

registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Vastavalt KaMS §-ile 17 lg 2 p 1

loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamist

kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui

kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Kostja poolt registreeritud kaubamärk koosneb

sõnalisest tähisest “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega,” samas

kasutab kostja oma turule toodud peenleiva pakendil ainult tähist “Pealinna peenleib.” Antud

juhul on kostja poolt registreeritud kaubamärgi “Pealinna peenleib Küpsetatud kuuma ahju ja

sooja südamega” + kuju eristav iseloom oluliselt muutunud. Kostja poolt kasutatav tähis

“Pealinna peenleib” on eksitavalt sarnane registreeritud kaubamärgiga “Tallinna peenleib.”

Võttes arvesse, et “Tallinn” ja “Pealinn” tähendavad oma sisult sama asja – Tallinn on Eesti

pealinn, ei ole kostja poolt kasutatava tähise kasutamine käsitletav talle kuuluva kaubamärgi

kasutamisega.

14. Tähis “Pealinna peenleib” erineb oluliselt kostja poolt registreeritud kaubamärgist kuju

poolest. Kostja poolt kasutatav tähis erineb tema poolt registreeritud kaubamärgist oluliste

elementide poolest, mille tõttu on tema eristav iseloom muutunud. Erinevused on nii

sõnalises osas, visuaalsetes kujundites ja tähiste paigutuses, mistõttu ei ole tegemist

kaubamärgi reproduktsiooni ebaoluliste elementide muutusega, vaid muutused on

terviklahenduses ja üldmuljes. Juhindudes KaMS § 57 lg 1 palub hageja kostja kohustamist

lõpetama hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumine.

Kostja seisukoht

15. Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja poolt kasutatav

“Pealinna peenleib” pakend erineb oluliselt hageja kaubamärgist. Kuna mõlemad

kaubamärgid nii “Tallinna peenleib” kui ka “Pealinna peenleib” on Patendiameti

kaubamärkide registris registreeritud, siis ei saa kostjale sõnade “pealinna” või “peenleib”

kasutust toote pakendil ette heita. Liiatigi on peenleib leiva sordi nimetus nagu rukkileib,

teraleib, must leib vms. Foneetiline sarnasus tuleneb ka sellest, et „Tallinna“ ja „pealinna“

on oma kõlalt ja kirjapildilt sarnased, kuna mõlemas esineb sõna „linna“. Kuid oma

olemuselt võivad olla Tallinnal ja pealinnal erinev tähendus. Pealinn võib tähendada ka

kevadpealinna või suvepealinna. Nimetatu on kostja müügistrateegia, et mitte rõhuda vaid

Tallinna ostjaskonnale.

16. Isegi, kui tähised Tallinn ja pealinn on semantiliselt sarnased, siis pöörab kostja tähelepanu

Euroopa Kohtu 11.11.1997 lahendis C-251/95 Sabel BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport

väljendatud seisukohale, et üksnes kahe kaubamärgi semantiliselt sarnasest sisust tulenev

avalikkusel tekkiv assotsiatsioon kahe kaubamärgi vahel ei ole iseenesest piisav alus

järeldamaks, et nende kahe kaubamärgi vahel esineb segiajamise tõenäosus.

17. Kaubamärgi

segiajamise

tõenäosus

võib

põhineda

kaubamärkide

väljanägemisel,

hääldamisel ja temaatikal. Käesoleval juhul aga puudub kostja ja hageja kaubamärkide vahel

selline sarnasus, mis võiks viia kaubamärkide äravahetamiseni tarbija poolt. Samuti omab

olulist rolli asjaolu, et pagaritoodete ärikeskkonnas ei ole pakendil nii oluline roll täita, kui

tootel endal. Tarbija pöörab eelkõige tähelepanu tootele endale – vaieldavate pakendite sisu

on aga selgelt erinev.

18. Pealinna peenleib on Patendiametis varem registreeritud kui Tallinna peenleib koos Tallinna

silueti kujutisega. Pealinna peenleib on Patendiametis registreeritud küll pärast sõnamärki

Tallinna peenleib, kuid seetõttu on alust arvata, et Pealinna peenleib kaubamärgina on

läbinud Patendiametipoolse ekspertiisi selles osas, kas kaubamärk võiks põhjustada

segiajamist varasema kaubamärgiga Tallinna peenleib või mitte. Kuna kaubamärk Pealinna

peenleib on Patendiametis registreeritud, leiab kostja, et foneetilist ja semiootilist segiajamist

tarbijate poolt ei ole.

19. Vastavalt KaMS § 16 lg-le 2 ei ole hilisema kaubamärgi omanikul õigust keelata varasema

kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Hageja kaubamärk TALLINNA

PEENLEIB + kuju on hilisem kaubamärk kui kostja kaubamärk Pealinna peenleib. Seega ei

ole hagejal õigus KaMS-i alusel nõuda kostjalt viimasele kuuluva kaubamärgi kasutamise

lõpetamist.

20. Euroopa Liidu Kohus on oma mitmes otsuses rõhutanud (nt 14.10.2003 otsus kohtuasjas T-

292/01 Phillips-Van Heusen Corp. vs. Pash Textilvertrieb und Einzelhandel GmbH), et

segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine vaidlusaluste märkide visuaalse, foneetilise ja

kontseptuaalse sarnasuse osas peab rajanema neist tekkival tervikmuljel, arvestades iseäranis

nende eristavaid ja domineerivaid osi. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus

segiajamise tõenäosus lähtuvalt toodete pakendite tervikmuljetest puudub.

21. Hageja ei saa pidada Tallinna linna siluetti ainult oma kaubamärgi “Tallinna peenleib”

osaks. Esitatud hagiavalduses leiab hageja, et võrreldavad tähised on kontseptuaalselt

sarnased ning sarnaselt hageja poolt registreeritud kaubamärgiga on kostja toote pakendil

Tallinna linnapildi kujutis. Kostja leiab, et hageja ei saa kontseptuaalse sarnasuse puhul

kostjale ette heita Tallinna linnapildi kujutist. Paljud tootjad kasutavad Tallinna linnapildi

kujutist. Kostja leiab samuti, et Pealinna peenleib toote pakendil ähmastatud pilt ei viita

kõigepealt Tallinnale, vaid eelkõige keskaegsele linnale, mis omakorda on tingitud sellest, et

kostja kaubamärgi üks osa on “küpsetatud kuuma ahju ja sooja südamega”, mis rõhub

eelkõige pikaajalistele traditsioonidele, mis ulatuvad toote pakendil olevasse aega, s.t.

keskkaega. Hageja tootel kujutatud Tallinna siluetti ei saa pidada sarnaseks keskaegse linna

pildiga. Eesti Keele Instituut poolt 1999. aastal välja antud Eesti Keele Sõnaraamat annab lk

723 siluett seletuseks - varipilt, ühevärviline kontuurpilt ning toob näitena Tallinna siluett.

Seega ka kontseptuaalselt on täiesti erinev hageja kaubamärgi ühevärviline kontuurpilt

pakendil kostja mitmevärvilise maalilise pildiga keskaegsest linnast. Seega väited, et hageja

ja kostja toote pakendid on visuaalselt sarnased, on alusetud.

22. Kaubamärgiseadus ei keela oma kaubamärki kasutada erinevalt registreeritud kaubamärgist.

Hageja on asunud oma nõuetes ja hagiavalduses seisukohale, et kostja poolt kasutatav tähis

erineb oluliselt registreeritud kaubamärgist oma kuju poolest, olles pigem ristküliku kujuline

ning kuna hageja kaubamärk on samuti ristküliku kujuline, siis on kostja registreeritud

kaubamärgi eristav iseloomu oluliselt muutunud. Hageja kaubamärk on ruudu kujuline ja

kostja toote pakendil kasutatav stiliseeritud kaubamärk ristkülik, mis ulatub pakendi ühest

servast teise. Visuaalsel vaatlusel on selge, et kostja ja hageja poolt kasutatavad tähised on

selgelt eristatavad. Tähelepanu tuleb visuaalse eristatavuse tuvastamisel pöörata ka

värvidele, mis käesoleval juhul räägivad selgelt eristatavuse kasuks; pakenditel kasutatavad

värvid ja nende tonaalsus on erinevad. Hagejal on ühevärviline kontuurpilt ehk varipilt,

kostja pakendil aga mitmevärviline keskaegse linna pilt.

23. Hageja on oma hagiavalduses väljendanud seisukohta, et kostja poolt kasutatav tähis erineb

tema registreeritud kaubamärgist ka Tallinna linnapildi kujutise poolest, mida on kujutatud

hageja registreeritud kaubamärgil. Kostja tähisel ei ole kujutatud Tallinna linna siluetti nagu

seda on tehtud hageja kaubamärgil – tegemist võib olla ükskõik millise keskaegse linnaga.

Kostja toote pakendi kujunduse kontseptsioon on erinev hageja toote pakendi omast. Nimelt

viitab kostja toote pakendi kontseptsioon üheselt eesti leivakultuuri pikaajalise traditsiooni

ideele (kostja registreeritud kaubamärgil on märgitud aasta “1914” ja tuuleveski kujutis).

Hageja toote pakendile on seevastu kantud kaubamärk, mis kujutab otseselt Tallinna linna

siluetti ja kannab endas seetõttu erinevat semantilist tähendust kui kostja toote pakend.

24. Samuti viitab hageja oma nõudes, et kasutatav tähis erineb oluliselt tema poolt registreeritud

kaubamärgist kaubamärgi “EESTI PAGAR” asukoha poolest. Antud asjaolu on siiski terviku

osas ebaoluline ning võib väita, et leiva tootja väljatoomine, vastupidi, suurendab toote

eristatavust. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus heita ette kostjale temale

kuuluva kaubamärgi “EESTI PAGAR” ja ka ettevõtte ärinime kasutamist toote pakendil.

25. Kostjale registreeritud kaubamärk ja tema toote pakendil kasutatud stiliseeritud kaubamärk

erinevad üksteisest ebaoluliste elementide poolest. Kostja kaubamärgi domineerivaks

elemendiks on käesoleval juhul sõnaline osa “Pealinna peenleib”, mis on stiliseeritud kujul

domineerivaks elemendiks ka toote pakendil. Kostja poolt kasutusel oleva toote pakendi

tervikmulje ei ole eksitav ning ei ole äravahetamiseni sarnane hageja toote “Tallinna

peenleib” pakendiga. Hageja on seisukohal, et pakendid on visuaalselt sarnased, kuna kostja

kasutab oma toote pakendil “ristküliku” kujulist tähist, mis on äravahetamiseni sarnane

hageja poolt registreeritud kaubamärgi kujuga.

26. KaMS § 4 lg 1 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku

õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Järelikult omab kostja tema nimele

registreeritud kaubamärkide Pealinna peenleib ja EESTI PAGAR osas kasutamise

ainuõigust.

27. Vastavalt KaMS § 17 lg 2 p-le 1 loetakse kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku

poolt ka kaubamärgi kasutamist kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste

elementide poolest, kui kaubamärgi eristav iseloom ei ole muutunud. Kostja toote pakendil

on kujutatud stiliseeritud kaubamärki Pealinna peenleib koos kaubamärgiga EESTI PAGAR,

mis oma koosmõjus säilitavad pakendi eristuva iseloomu. Nii kostja kui ka hageja tooted on

tuntud kaubamärgid. Hageja viitab hagis TNS Emor 2005. aasta detsembrikuus läbiviidud

tarbijauuringule. On tõenäoline, et tarbijad seostavad igasugust leivatoodet hageja nimega,

kuna teised leiva tootmisega tegelevad ettevõtjad ei ole lihtsalt sedavõrd tuntud. Ilmselt

oleks sama tulemuseni jõutud ka teiste tootjate leivapakendeid tutvustades. TNS Emor

uuring käsitleb ka küsimust, millise leivatootja leivaga on ostjate hinnangul tegemist?

Siinkohal peab Pealinna peenleiba tuntud leivamargiks 46% vastanutest ja Tallinna

peenleiba 59% vastanutest. Uuringutulemuste kohaselt Pealinna peenleiba kirjeldatakse

täpselt samade kriteeriumidega nagu Tallinna peenleiba, s.t et mõlemal juhul leitakse

tegemist olevat eelkõige tuntud leivamargiga, mis on traditsioonidega toode ning mida

ollakse ostnud juba aastaid. Seega on käesolevast selgelt eristatav, et ostjad teavad mõlemat

kaubamärki ning peavad mõlemaid tooteid tuntud leivamarkideks.

28. Hagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd kostja poolt kasutusel oleva toote pakendi

tervikmulje ei ole eksitav ning ei ole äravahetamiseni sarnane hageja toote “Tallinna

peenleib” pakendiga. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda ja hagejalt mõista välja

kostja kasuks põhjendatud kulutused advokaadi õigusabile.

29. 16.01.2008 esitas kostja täiendavad tõendid, millega tõendas, et aprillist 2007 on kasutusel

Pealinna Peenleib uus pakend. Pakendi kujunduse muutmise taga on kostja turundusstrateeg

30. ia. Uue pakendi väljatöötamist alustati juba 2005 lõpus 2006 alguses – enne hagejalt nõude

saamist. Arvestades, et pakendimuutus on plaanipärane, tulenevalt tarbija ootusest, ei

sõltunud see käesolevast tsiviilasjast. Uue pakendi kasutuselevõtmisega ei tunnista kostja

hagi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

31. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgi ainuomaniku

õiguse rikkumine selliselt, et kostja ei kasutaks „Pealinna peenleiva“ pakendil käesoleval

ajal kasutatavat tähist ega kuni 2007 aprillini kasutatud tähist (nimetusega Pealinna peenleib

koos Tallinna linnapildi kujutisega). Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

32. KaMS § 3 järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või

teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi

põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid

konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime

tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada

märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka

anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale

eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti

soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe

tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline

kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt.

33. Kooskõlas KaMS § 4 lg 1 on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku -

kaubamärgiomaniku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Sama seaduse § 5

lg 1 p 2 kohaselt saab õiguskaitse kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris -

registreeritud kaubamärk.

34. Kohus ei nõustunud kostja seisukohtadega, mille kohaselt kostja poolt kasutatud „pealinn“

võib tähendada ka kevadpealinna või suvepealinna. Kostja poolt kasutatud leivapakendil on

Tallinna siluett. Selline Tallinna siluett on tarbijale tuttav, kuna seda kasutatakse nii

postkaartidel, kommikarpidel jms. Ei ole tõenäoline, et tarbija seostaks seda linna siluetti

mõne teise Eesti linnaga. Hagi ei ole esitatud vaid pakendil Tallinna silueti kasutamise või

semantilise sarnasuse tõttu, vaid ka pakendi sõnalise osa ja kogu kujutise üldmulje tõttu.

Kooskõlas Euroopa Kohtu ja EK Esimese Astme Kohtu otsustega tuleb segiajamise

tõenäosust hinnata vaidlusaluste märkide tervikmulje järgi, arvestada tuleb nende eristavaid

ja domineerivaid osi (nt Euroopa Kohtu kohtuasi C-342/97, EK Esimese Astme Kohtu

kohtuasi T-292/01).

35. Kohus ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et tähiste „Tallinna peenleib“ ja „Pealinna

peenleib“ vahel puudub selline sarnasus, mis võiks põhjustada kaubamärkide äravahetamise

tarbija poolt. Tallinn on Eesti pealinn, mõlemad tähised sisaldavad sõnaosa „linn“ ja sõna

„peenleib“, sisaldavad võrdse arvu tähti, on foneetiliselt sarnased. Tähised on ka visuaalselt

sarnased. Mõlemad on ristkülikukujulised, mõlemal sõnaline tähis „Tallinna peenleib“ ja

„Pealinna peenleib“ tähise ülaosas (ühel real), linna siluett sõnalise tähise all, mõlemal tootja

nimetus sõnalisest tähisest „Tallinna peenleib“ ja „Pealinna peenleib“ ülevalpool. Hageja on

tõendanud ka asjaolu, et tarbijad ajavad tooted segi ja enamus küsitletud tarbijatest pidas

kostja toodet hageja omaks. Uuringu viis läbi Emor, küsitleti 996 inimest vanuses 15-74

eluaastat. Kõigilt uuringust osalejailt küsiti mõlema leiva kohta. Uuringu kohaselt pidas 1/5

küsitletuist Pealinna peenleiba uues pakendis müüdavaks kaua aega turul olnud

leivamargiks. Tegelikult on Pealinna peenleib suhteliselt uus leivamark. Hageja poolt

toodetava Tallinna peenleiva ja kostja poolt toodetava Pealinna peenleiva ajasid segamini

vähemalt ¼ uuringus osalejaist. Arvestada tuleb asjaoluga, et mõlema toote puhul on

tegemist sama toote liigiga – leivaga ja veelgi enam – peenleivaga. Mida sarnasemad on

tooted, seda suurem on võimalus nende segiajamiseks, mistõttu suurema sarnasusega toodete

puhul peavad nende märgitused olema suurema eristusvõimega.

36. Kohus nõustus hageja käsitusega KaMS § 17 kohta. KaMS § 17 lõikest 1 tuleneb

kaubamärgiomaniku kohustus registreeritud kaubamärki tegelikult kasutada registreeringus

märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Sama paragrahvi 2.lõike p 1 kohaselt loetakse

kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt ka kaubamärgi kasutamine kujul, mis

erineb kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi eristav

iseloom ei ole muutunud. Kostja poolt registreeritud kaubamärk erineb tunduvalt kostja

poolt tegelikult kasutatavast tähisest. Kostja registreeritud kaubamärk on rombikujuline.

Rombi keskel on sõnaline tähis „Pealinna peenleib“ (kahel real), selle all tekst „Küpsetatud

kuuma ahju ja sooja südamega“. Viimati märgitud teksti all on tuuliku kujutis ja selle all

tootja nimetus. Kostja poolt tegelikult kasutatav tähist on kirjeldatud ülalpool, mistõttu seda

siin ei korrata.

37. Kostja poolt kasutusele võetud uus pakend ei mõjuta asja lahendamist kostja kasuks.

Muudetud on vaid kujutatud linna siluetti, kuid ka uuel pakendil on tegemist Tallinna silueti

osaga. Sõnaline tähis „Pealinna peenleib“ asub uuel pakendil kahel real. Üldmuljet see

oluliselt ei muuda, tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist võimaldavad. Kohus

leidis, et hageja kaubamärk on kostja poolt Pealinna peenleiva pakendil kasutatud tähisega

äravahetamiseni sarnane. Tõendatud on, et seetõttu ei tee tarbijad toodetel vahet ning see

asjaolu on hagi rahuldamise aluseks.

Apellatsioonkaebus

38. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus

on rikkunud menetlusnormi ja hinnanud tõendeid vääralt. Kohus tuvastas, et kostja poolt

võeti kasutusele uus pakend, kuid on leidnud, et uus pakend ei mõjuta asja lahendamist

kostja kasuks, et muudetud on vaid kujutatud linna siluetti ja sõnaline tähis asub uuel

pakendil kahel real. Kohus märkis, et üldmuljet see ei muuda, tähised on endiselt tarbija

seisukohalt segiajamist võimaldavad. Kohus leidis seega, et hageja kaubamärk on kostja

poolt Pealinna peenleiva pakendil kasutatud tähisega äravahetamiseni sarnane ning

tõendatud on, et seetõttu ei tee tarbijad toodetel vahet. Kohtuotsus osundatud osas ei vasta

tõenditele ja osundatud asjaolu ei ole tõendatud. Jääb arusaamatuks, millisele tõendile on

kohus tuginenud, järeldades, et tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist

võimaldavad. Hageja esindaja on kohtuistungil kostja küsimusele vastanud, et visuaalset,

foneetilist ja semiootilist sarnasust saab tõendada peale vaatamisega, muid tõendeid ei ole

võimalik esitada. Hageja esindaja või hageja isiklikult ei saa olla isikuks, kes teostab

kaubamärgi sarnasuse ekspertiisi ning seetõttu ei oma hageja hinnang ka tõenduslikku

väärtust. Kohus ei saa tuletada hinnangust tõendit ning hageja ise peab tõendama hagi

aluseks olevaid asjaolusid. Peale vaatamisega ei saa tõendada kaubamärgi sarnasust. Kohtul

on kohustus analüüsida poolte kõiki väiteid ja esitatud tõendeid.

39. Kohus on tuvastanud, et uuel pakendil on muudetud vaid kujutatud linna siluetti, kuid ka

uuel pakendil on tegemist Tallinna silueti osaga. Kohus on kohtuotsuse põhjendustes

tuvastanud ka, et tegelikult kasutab kostja turule toodud leivapakendil tähist „Pealinna

peenleib“, mille all on värviline linnasiluett. Kohus on tuvastanud ka, et pärast hagi esitamist

muutis kostja leivapakendil olevat tähist. 23.03.2007 esitas kostja taotluse kaubamärgi „Eesti

Pagar Pealinna PEENLEIB“ registreerimiseks klassis 30 – leib, leivatooted, pagaritooted.

Kohus ei ole analüüsinud ja andnud hinnangut kostja väitele, et tegemist ei ole siluetiga.

Hageja ei saa kontseptuaalse sarnasuse puhul kostjale heita ette Tallinna linnapildi kujutist.

Paljud tootjad kasutavad Tallinna linnapildid kujutist. Pealinna peenleib toote pakendil

ähmastatud pilt ei viita kõigepealt Tallinnale, vaid eelkõige keskaegsele linnale, mis

omakorda on tingitud sellest, et kostja kaubamärgi üks osa on „küpsetatud kuuma ahju ja

sooja südamega“, mis rõhutab eelkõige pikaajalistele traditsioonidele, mis ulatuvad toote

pakendil olevasse aega, st keskkaega. Eesti Keele Sõnaraamatu lk 723 annab sõna siluett

seletuseks varipilt, ühevärviline kontuurpilt ning toob näitena Tallinna silueti. Kohus ei ole

tuvastanud, millistele tõenditele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et selline Tallinna

siluett on tarbijale tuttav, kuna seda kasutatakse nii postkaartidel, kommikarbil, jne. Kohtu

arvamuse kohaselt ei olnud tõenäoline, et tarbija seostaks seda linna siluetti mõne teise Eesti

linnaga. Kohus ei ole üldmulje ja kontseptuaalse sarnasuse puhul kostja väiteid silueti kohta

analüüsinud. Kohus peab analüüsima kõiki poolte poolt esitatud väiteid. Euroopa Liidu

Kohus on mitmes otsuses rõhutanud (14.10.2003 otsus kohtuasjas T-292/01 Phillips-Van

Heusen Corp. Vs Pash Textilvertrieb und Einzelhandel GmbH), et segiajamise tõenäosuse

igakülgne hindamine vaidlusaluste märkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse

osas peab rajanema neist tekkival tervikmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja

domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosus lähtuvalt toodete pakendite tervikmuljetest ei ole

tõendatud.

40. Kostja uue pakendi sarnasuse osas puuduvad käesolevas asjas tõendid. Kohus leidis, et

hageja on tõendanud ka asjaolu, et tarbijad ajavad tooted segi ja enamus küsitletud tarbijatest

pidas kostja toodet hageja omaks. Uuringu viis läbi Emor, küsitleti 996 inimest vanuses 15-

74 eluaastat. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et osundatud uuringuga, milline teostati

hageja tellimusel 2005. aasta lõpus, saab tõendada kostja poolt 2007. aastal kasutusele

võetud uue pakendi ja sellel kasutatud tähise sarnasust hageja kaubamärgiga. Hageja poolt ei

ole esitatud ühtegi tõendit uue pakendi sarnasuse kohta hageja kaubamärgiga. Mistõttu ei

saanud kohus ka otsustada asjaolu üle, kas kostja poolt kasutusele võetud pakend on sarnane

hageja kaubamärgiga. Kohus ei saa teha otsust kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise

lõpetamiseks, kui ei ole tõendatud sarnasust.

41. Kohus on jätnud analüüsimata kostja väited, et Pealinna peenleib on Patendiametis varem

registreeritud kui Tallinna peenleib koos Tallinna silueti kujutisega. Kuna kaubamärk

Pealinna peenleib on Patendiametis registreeritud, leiab kostja, et foneetilist ja semiootilist

segiajamist tarbijate poolt ei ole. Vastavalt KaMS § 16 lg-le 2 ei ole hilisema kaubamärgi

omanikul õigus keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Hageja

kaubamärk TALLINNA PEENLEIB + kuju on hilisem kaubamärk, kui kostja kaubamärk

Pealinna peenleib. Seega ei ole hagejal õigus KaMS alusel nõuda kostjalt viimasele kuuluva

kaubamärgi kasutamise lõpetamist. Kohus ei ole analüüsinud osundatud väidet.

42. Kohus leidis, et kostja poolt registreeritud kaubamärk erineb tunduvalt kostja poolt tegelikult

kasutatavast tähisest. Jääb arusaamatuks, millisele tõendile tuginedes on kohus osundatud

järeldusele jõudnud. Kohus on jätnud analüüsimata kostja väite, et kostja registreeritud

kaubamärk ja tema toote pakendil kasutatud stiliseeritud kaubamärk erinevad üksteisest

ebaoluliste elementide poolest. Kostja domineerivaks elemendiks on sõnaline osa „Pealinna

peenleib“, mis on stiliseeritud kujul domineerivaks elemendiks ka toote pakendil. Kostja

omab tema nimele registreeritud kaubamärkide Pealinna peenleib ja Eesti Pagar osas

kasutamise ainuõigust tulenevalt KaMS § 4 lg 1.

43. Kohus on jätnud analüüsimata kostja väited, et ka hageja ei kasuta oma toote pakendil

kaubamärki identselt registreeritud kaubamärgile. Hageja poolt toote pakendil on kasutatud

kaubamärgi alumisele äärele kantud fraas „LEIBUR. EESTI LEMMIKLEIBADE

KÜPSETAJA. AASTAST 1862“. Samuti on toote pakendile kantud punane ring, mille sees

on sõnad „LEIB Nr 1 Eestis“. Pakendi ülaosas on kujutatud hõbeda, valge, kollase ja

punasega muster, mis oluliselt eristab hageja toote pakendit kostja pakendist.

44. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja poolt kasutatava Pealinna Peenleib pakendi ja hageja

kaubamärgi Tallinna Peenleib sarnasuse kohta. Kuni kohus pole tuvastanud, kas pakend,

mida kasutab kostja, on sarnane hageja kaubamärgiga, ei saa otsustada ka

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise üle.

45. Vaidlustatavas kohtuotsuses ei ole kõiki tõendeid ja väiteid hinnatud. Otsuse tegemisel on

kohus lähtunud vaid TSN Emor uuringust, mis teostati enne 2007. aasta aprilli, kui kostja

võttis kasutusele uue tootepakendi. Uue tootepakendi puhul puuduvad käesolevas asjas

mistahes tõendid.

Apellatsioonkaebuse vastus

46. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja pidas otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt kasutusele võetud uus pakend ei mõjuta asja

lahendamist tema kasuks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

47. Ringkonnakohus

leiab,

et

Harju

Maakohtu

07.03.2008

otsus

tuleb

tühistada

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel ja saata uueks

arutamiseks samale kohtule, kuna menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik

kõrvaldada apellatsiooniastmes.

48. 01.06.2006 esitas hageja nõude kostja vastu hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste

rikkumise lõpetamiseks. 08.08.2006 võttis kohus hagi menetlusse ja pärast 18.09.2006

kostjalt kirjaliku vastuse saabumist lõpetas eelmenetluse ning määras asja kuulamisele

kohtuistungil 31.01.2008.

49. 16.01.2008 esitas kostja täiendavad kirjalikud tõendid (t. lk 72-74) selle kohta, et alates

aprillist 2007 on kostjal kasutusel „Pealinna peenleib“ uus pakend. Kostja väitel oli tegemist

plaanipärase pakendimuutusega ja uue toote pakendi tervikmulje ei ole eksitav ega

äravahetamiseni sarnane hageja toote „Tallinna peenleib“ pakendiga. Kostja märkis, et

esitatud tõend on oluline asjas, kuivõrd hageja on esitanud kaubamärgiomaniku õiguste

rikkumise lõpetamise nõude, põhjendades seda asjaoluga et „Eesti Pagar on turule toonud

peenleiva, mille etiketil on kasutatud tähist „Pealinna peenleib“ ja seda koos Tallinna

linnapildi kujutisega“ (hagiavalduse p 1.5).

50. 31.01.2008 toimunud kohtuistungil esitas hageja kirjalikud teesid, milles esitas ka nõude

täpsustuse tulenevalt kostja poolt etiketi muutmisega. Hageja on märkinud teesides, et hagi

ese ei ole muutunud ja et tegemist on uue asjaolu lisamisega. Kohus aga sellele tähelepanu ei

pööranud, kuigi oleks pidanud pärast tõendi vastuvõtmist täpsustama nõuet seoses uue

asjaolu esitamisega, mis võis muuta vaidluse käiku. Vaidlust ei ole selles, et kohus kostja

poolt esitatud uued tõendid asja juurde võttis ja selle esitamist on hageja tunnistanud (t. lk

76). Samuti on kohtuotsuse resolutsioonis võtnud kohus seisukoha „Pealinna peenleiva“

pakendil kuni 2007 kasutatud tähise ja praegu kasutatava tähise suhtes nagu olnuks

lahendamisel kaks nõuet.

51. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab kohtuotsuse kohaselt seda, et tarbijal oleks

võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal

kergemini ostuotsust teha. Maakohtu otsuses puuduvad tõendid, milliseid hinnates saaks

otsustada, kas alates 2007 kostja poolt kasutusele võetud uuel peenleiva pakendil olev tähis

on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärgiga. Kohtuotsuses olev põhjendus, et uus

pakend üldmuljet oluliselt ei muuda ja et tähised on endiselt tarbija seisukohalt segiajamist

võimaldavad, ei põhine tõendite hindamisel. Kui kohus kostja poolt esitatud uued tõendid

kohtuistungil vastu võttis, pidi ta sellest tulenevalt andma hagejale võimaluse asja

lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, tulenevalt TsMS §-st

351. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus

teha

menetlusosalistele

ettepaneku

esitada

täiendavaid

tõendeid.

Kostja

on

apellatsioonkaebuses leidnud, et puuduvad tõendid, millel põhinevad kohtu järeldused ja

kohus ei saa anda õiguslikku hinnangut tähise ja kaubamärgi tarbija poolt äravahetamise

tõenäosuse kohta ilma, et oleks esitatud tõendeid tähise ja kaubamärgi visuaalse, foneetilise

ja semiootilise sarnasuse kohta. Sellega saab nõustuda.

52. Vastavalt TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS

§ 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Põhjendatud on kaebuses toodud

väide, mille kohaselt ei ole maakohus andnud hinnangut kostja kõigile hagi olulistele

vastuväidetele.

53. Eeltoodud põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja asi saata uueks

läbivaatamiseks kohtule.

U.Loonurm I.Nõmm A.Tänav