2-08-24424/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-24424

1(3)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-24424

Tsiviilasi

AS XX hagi M.O. vastu võlgnevuse 45 161, 14 krooni

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja AS XX (registrikood xxx, xxx

Hageja esindaja jurist Aire Rantanen;

Kostja M.O. (isikukood xxx, elukoht xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.O.’ilt AS-i XX kasuks 45 161,14 (nelikümmend viis tuhat ükssada

kuuskümmend üks krooni ja 14 senti) krooni.

3. Välja mõista M.O.’ilt alates 12.06.2008 viivis põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS-i XX kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses M.O.’i kanda.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja

mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele SEB

Pangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile

3100057358. Kohtule tuleb esitada kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed

(kautsjoni maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti; tsiviilasja nr ja toiming mille

eest kautsjon tasuti; arvelduskonto number, millelt kautsjon tasuti; kautsjoni tasumise kuupäev).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-08-24424

2(3)

Harju Maakohtu menetluses on AS XX hagi M.O. vastu 45 161,14 krooni ja lisanduva viivise

nõudes. Võlg tuleneb hageja ja kostja vahel 09.11.2005 sõlmitud liisingulepingust nr

0114017L, mille esemeks oli sõiduauto Hyundai Getz 1,4. Kostja rikkus lepingut ning kuna ta

hageja antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Lepingu

üldtingimuste p 7.5 kohaselt pidi kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara

valduse. Vara valdus taastati 11.10.2007. Vara õnnestus realiseerida hinnaga 84 533,90

krooni. Hageja nõue kostja vastu koosneb vara jääkmaksumusest summas 100 455,71 krooni

ja debitoorsest võlgnevusest summas 20 947,39 krooni ning vara tagastamise ja

realiseerimisega seotud kuludest summas 8 291,94 krooni, kokku 129 695,04 krooni. Hageja

nõue kostja vastu on seega 45 161,14 krooni (129 695,04 – 84 533,90).

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja

kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ning

hagimaterjalid kätte 09.07.2008 vastavalt TsMS § 323 lg-le 1. Kostja ei ole kohtule

tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat

tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu

kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest

jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik

põhjendus.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte

vahel on võlasuhe tulenevalt hageja ja kostja vahel 09.11.2005 sõlmitud liisingulepingust nr

0114017L. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama

hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1,

mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse

kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda

lepingust või öelda leping üles ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi

on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 367 lg 1 järgi

lisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud,

mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja

ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama

liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise

põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Tulenevalt eelnevast kuulub hagi summas 45 161,14 krooni rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-08-24424

3(3)

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda sama seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast

kõrgemat viivist.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses

kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu

mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest.

Hannes Olev

Kohtunik