2-08-13530/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-13530

Tsiviilasi

KM hagi TT vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KM (ik xxx, elukoht xxx), esindaja adv. M Pärn

Kostja: TT (ik xxx, elukoht xxx), esindaja vandeadv. K

Isokoski

Kohtuistungi aeg, koht

11.09.2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista TT igakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis)

krooni kuus KT (ik xxx) ülalpidamiseks alates 11.04.2008. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx. a KM kasuks.

3. Välja mõista TTigakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis)

krooni kuus K TT (ik xxx) ülalpidamiseks alates 11.04.2008. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni s.o. xxx. a KM kasuks.

4. Välja mõista TTigakuine elatis 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis)

krooni kuus K T (ik xxx) ülalpidamiseks alates 11.04.2008. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx. a KM kasuks.

5. TT poolt sellel perioodil makstud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

6. Välja mõista TT riigilõiv 3 250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni

riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606

Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse märkides kohtu nime,

tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise

korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

7. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel.

Hageja nõue ja põhjendused

11.04.2008. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt poolte ühiste

laste KT , K TT ja K T ülalpidamiseks elatis alates hagi kohtusse esitamisest iga lapse

kohta 2175 krooni, kokku 6525 krooni. Poolte kooselu lõppes üheksa aastat tagasi. Lapsed

elavad käesoleval ajal hageja juures Kiili vallas ja on hageja ülalpidamisel. Kostja laste

ülalpidamises ei osale. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta

eest enne elatise hagi kohtusse esitamist elatise võlg summas 45 450 krooni, mis on tekkinud

perioodi aprill 2007. a kuni aprill 2008. a eest. Arvestades asjaolu, et nimetatud perioodil oli

K TT osaliselt kostja ülalpidamisel, nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt kahe lapse eest.

Menetluskulud, sh hageja lepingulise esindaja kulud, palub hageja jätta kostja kanda.

Tõendid: sünnitunnistused.

Kostja vastuväited

30.04.2008. a kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu

elatise võlgnevuse tasumisele, kuna 2002. a kuni 2005. a olid kostja ülalpidamisel poolte

nooremad lapsed, lastetoetused jäid sel ajal hagejale ning kostja majanduslik olukord ei

võimalda kostjal tagasiulatuvalt elatist maksta. 2002. a septembrist kuni 2004. a alguseni

käisid K ja K T lasteaias . Pärast kolimist käisid lapsed 2004. a alguses lasteaias . K T

lõpetas lasteaia aastal 2005 ning asus elama ema juurde. Peale kolimist on tütar olnud kostjal

külas nädalavahetustel ja vaheaegadel. T osales kostja juures elades aktiivselt trennides

(jalgratas, korvpall, peotants), mille osavõtukulud tasusid kostja ja kostja abikaasa. Samuti oli

K T olemas kõik eluks vajalik - oma tuba, arvuti, jalgratas ja sellega kaasnev varustus,

mootorratas ja sellega kaasnev varustus. Kostja ja tema abikaasa tasusid lasteaia maksud,

trennitasud, toitlustamise, riietega ja vabaaja üritustega seotud kulud. Hageja tegi kingitusi

riiete ja mänguasjade näol konsulteerimata kostjaga. Hetkel on hageja keelanud lastel

kostjaga suhelda ning ei võimalda helistamise korral hagejale kostjal pojaga suhelda.

Kostja on OÜ T ainuomanik. Firmal on majanduslikud raskused ning hetkel on firma

tegevus peatatud ning toimub võlgnevuste likvideerimine. 2006. a oli kostja suurema osa

ajast kodune ning kasvatas tütart E uuest abielust. Tuludeklaratsiooni järgi oli kostja

palgatulu 2007. a 31 102 krooni. Kostja sissetulekuks on käesoleval ajal ca 9000 krooni kuus.

Kostja ülalpidamisel on ka uuest abielust 18.06.2005. a sündinud tütar E , ning kostjal ei

ole võimalik maksta kolmele lapsele elatist kokku 6525 krooni. Kostja on võimeline maksma

igale lapsele 1600 krooni elatist, kokku 4800 krooni kuus. Kostja palub jätta kohtukulud

kummagi poole enda kanda, kuna kostja ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöörduda.

Hageja ei lasknud poeg K T peale koolivaheaega kostja juurde tagasi tulla ja jättis poja enda

juurde elama alates 09.04.2008. a, hagi on esitatud aprilli algusest.

Tõendid: lasteaia tõend ja tehtud maksude väljavõte, lasteaia tehtud maksude väljavõte,

Ühisgümnaasiumi õpetaja EK tõend, T.Ti tuludeklaratsiooni väljavõte, E.Ti sünnitunnistus,

tantsuklubi tõend.

11.06.2008. a hageja arvamus kostja vastusele

Sel ajal kui nooremad lapsed olid kostja ülalpidamisel, osales hageja kogu aeg laste

kasvatamisel. Eeltoodut kinnitab ka kostja, selgitades, et hageja ostis lastele riideid ja

mänguasju. Ebaõige ning vastuolus kostja esitatud tõenditega on kostja väide, et perioodil

2002-2005 olid kostja ülalpidamisel kaks last. Kostja pangakonto väljavõttest on näha, et

kostja on tasunud K T eest lasteaiamaksu üksnes 10.10.2002. a kuni 13.10.2003. a. Lasteaed

juhataja vastuse kohaselt ei olnud K lasteaed nimekirjas alates 2003. a oktoobrist. Pärast

seda on kostja tasunud K T eest lasteaiamaksu perioodil 15.09.2004. a kuni 29.06.2005. a

kümne kuu eest, mil K elas nädala sees isa juures, ning nädalavahetusel viibis hageja juures.

Samal ajal (2001-2004) on ka hageja tasunud laste lasteaiamakse kokku 6 401,25 krooni.

Samuti kinnitab hageja, et lastetoetused on kasutatud üksnes laste huvides ja nende heaolu

tõstmiseks. Põhjus miks K T alates käesoleva aasta kevadest enam kostja juures ei ela on

asjaolu, et kostja lõi last nii kõvasti, et hageja oli sunnitud nimetatud asjas politsei poole

pöörduma. Hageja mõistab, et poeg ei soovi pärast selliseid sündmusi isaga kõige parema

meelega suhelda, kuid sellele vaatamata ei tee hageja suhtlemisele takistusi, kui lapsed seda

soovivad. Hageja leiab, et olukorras, kus kostja peab ülal üksnes uuest abielust sündinud last,

jäävad kostja teised lapsed võrreldes kostja juures elava lapsega halvemasse olukorda.

Asjaolu, et kostja ei saa rohkem kui 9000 krooni palka, on tõendamata. Hageja ülalpidamisel

on käesoleval ajal pooleteise aastane tütar M ning lõppes hagejale vanemapalga maksmine,

siis on alates juulist 2008. a hageja sissetulekuks ühes kuus lapsetoetuste näol 2 439 krooni.

Puuduvad objektiivsed põhjused seadusjärgse elatisesumma vähendamiseks ning kostja

elatisevõla tasumisest vabastamiseks. Kuna hageja saab elatisevõlga nõuda üksnes ühe aasta

eest elatisehagi esitamisest arvates, palub hageja jätta tähelepanuta kostja vastuväited 2002-

2005 aastatel 3 lapse ülalpidamise kohta. Hageja on ühiseid lapsi üksi ülalpidanud mitmeid

aastaid rohkem. Hageja ei ole elatise võlga nõudnud K T eest, kes elas kuni märtsini 2008. a

kostja juures.

Täiendavad tõendid: lasteaed juhataja teade, Vallavalitsuse tõend, fotod K T

kehavigastustest, K T tervisekaart, 23.05.2008. a kannatanu ülekuulamise protokolli

väljatrükk, M M sünnitunnistuse ärakiri, R OÜ tõend.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida

oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud

vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes

kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või

igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. PkS § 61 lg 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva

paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse

igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga.

Kostja on nõus maksma poolte ühiste laste ülalpidamiseks elatist 1 600 krooni kuus igale

lapsele, kuna kostja sissetulekud on 9 000 krooni ja tema ülalpidamisel on ka uuest abielust

sündinud tütar. Kostja esitas kohtule tõendi arvestatud töötasu kohta, mille kohaselt on tema

palk juunis, juulis ja augustis 2008. a 9 000 krooni kuus ning juunis, juulis, augustis 2008. a

peeti palgast kinni elatis 4 800 krooni kuus.11.09.2008. a kohtuistungil seletab hageja, et talle

on elatis kantud ainult juulis ja augustis 2008. a 4 800 krooni.

Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine alla PkS § 61 lõikes 4 sätestatud

alammäära PkS § 61 lg 5 alusel ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja uus laps ei

jää poolte lastele elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saavad lapsed, kuna kostja uus abikaasa käib tööl ja rohkem ülalpeetavaid peale

kostjaga ühise lapse tal ei ole. Lapsi tuleb kohelda võrdselt ning elatise väljamõistmisel alla

alammäära jääksid poolte ühised lapsed väga raskesse majanduslikku olukorda. Hageja

ülalpidamisel on samuti peale poolte kolme ühise lapse veel uuest abielust sündinud laps.

Hageja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks on

lastetoetused. Samuti on lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel

suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga.

Vanem on kohustatud laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva, leidma parema töö ja vajadusel müüma temale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuste

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks poolte ühiste laste

ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus igale lapsele alates elatisehagi kohtusse esitamist. Kostja

poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg 6 asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostjalt

elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, kuna esinevad PkS § 61 lg 6 p 3

sätestatud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hageja ütluste kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et nooremad lapsed asuvad alates

2002. a sügisest ajutiselt elama kostja juurde. Seega elasid nooremad lapsed hageja enda

nõusolekul ja soovil teatud perioodil kostja juures, poeg K T ca 6 aastat. Vanem laps elas

kogu aeg emaga. Kumbki pool teiselt elatise maksmist enda juures elavatele lastele ei

nõudnud ja kandsid ise laste ülalpidamiskohustused. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud,

et hageja ostis lastele riideid ja mänguasju ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et

mõlemad pooled tasusid teatud perioodil, kui nooremad lapsed elasid kostja juures, laste eest

lasteaiatasusid, kuid hageja juures elas üks laps ja kostja juures kaks. Seega oligi õiglane

arvestades ka asjaolu, et hagejale laekusid kõigi kolme laste lastetoetused, et hageja kandis

teatud osa kostja juures elavate laste ülalpidamisest makstes teatud perioodil lasteaiatasusid ja

ostes riideid ning mänguasju.

Kohtukulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud,

mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud

osaga. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem

kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 58 725

krooni (9 x (3 x 2 175)). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt

58 725 krooni riigilõivu 3 250 krooni.

TsMs § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse

seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta.

Kohus on seisukohal, et lepinguliste esindajate kulud tuleb jätta poolte enda kanda, kuna

kostja ei ole põhjustanud käesolevat menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet

oma sissetuleku või vara kohta.

Maie Seppo

kohtunik