Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-07-27709/3 AI generated

2-07-27709/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-27709/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

september 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-07-27709 Tsiviilasi AOÜ hagi OÜEvastu 200 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja seaduslik esindaja Argo Semmel ja lepinguline esindaja advokaat Rainer Kuulme kostja OÜE(registrikood XXX asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja Inno Lumiste Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 11.09.2008.a, avalik kohtuistung hageja seaduslik esindaja Argo Semmel ja lepinguline esindaja advokaat Rainer Kuulme, kostja seaduslik esindaja Inno Lumiste. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem. RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-07-27709/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt TsMS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 200 000 krooni.

Keywords

AI generated
readiness for construction construction defect architect's liability inadequate service provision construction contribution construction services
AI generated
2-20-11819/19
Rahuldada osaliselt Fellin Invest OÜ hagi GLLAMM ASSETS OÜ vastu põhivõla 16 229 eurot 47 senti (sealhulgas põhivõlg 15 374 eurot, kahjuhüvitis 172 eurot
2-09-22760/9
19. mail 2009.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub S M (hageja) NPOÜ-lt (kostja) välja mõista kohtu äranägemisel õiglase hüvitise mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja (venekeelse) ajalehe MK-E (edaspidi ka ajaleht) väljaandja. Ajalehe numbris 12 (247), milline ilmus 25. märtsil 2009.a, lehekülgedel 4 ja 5 avaldati artikkel pealkirjaga "S Mi auminutid" (edaspidi artikkel). Hageja leiab, et artikkel on läbivalt kirjutatud tema au teotavas vormis. Artiklis tsiteeritakse väidetavaid anonüümseid koolikaaslasi, suhtlusportaali "Odnoklassniki" sissekandeid jms. Tsitaadid sisaldavad järgmisi otseselt hageja au teotavaid väljendeid: - "Seevastu S endine sõber teatab, et pool aastat tagasi lõpetas temast lugupidamise ja katkestas igasugused kontaktid: "Kes mida ei ütleks, aga seda poissi "normaalsete inimeste" hulka arvata ei saa"". - ""Odnoklassniki" suhtlusportaalis kustutatakse M igapäevaselt sõprade nimekirjast ning poisi foorumis kirjutatakse õelaid sõnumeid, ebatsensuurseid solvanguid, nimetatakse teda Pavlik Morozoviks, pahaks poisiks või lihtsalt debiilikuks". - "Aga portaal ERR tunnistas S Mi "Nädala persooniks". Nädal tagasi kuulus see au HS– superspioonile, kes müüs naaberriigile mitte ainult Eesti, vaid ka EL-i saladusi". - "No mida /tõlkimatu sõimusõna/, painutasid hauakaevajate ees selga ja aitasid kätega veel midagi eelnevalt õlitatut, laiali tõmmata, et neil mugavam oleks! Tead, sülitada tahtsin selle peale, mida sa ütlesid…aga ütlesid sa seda, koerapoeg, vene õpilaste nimel. Selleks pole sulle, sitajunn, keegi õigust andnud".
2-06-3945/20
27. veebruaril 2006.a esitas M OÜ Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt TOÜ välja mõista põhivõla summas 525 843,99 krooni ning viivitusintressi (viivise) 100 000 krooni. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja (toonase ärinimega A OÜ) 22. juunil 2004.a töövõtulepingu, mille alusel teostas hageja kostja tellimusel ehitustöid Tallinnas XXX asuval ehitusobjektil (edaspidi ka töövõtuleping). Lepingu ja selle lisadega leppisid pooled kokku ehitustööde ajakavas ja maksumuses, samuti valmistööde üleandmise-
2-06-9484/189
I K esitas 19. aprillil 2006 hagi OÜ Šekonar vastu lepingutingimuste ning garantiiremondi täitmise nõudes. Vastuseks kohtu nõudele hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja 23. novembril 2006 kohtule hagiavalduse ehituslike puudujääkide kõrvaldamiseks (täiendav ja täpsustav). Vastuseks kohtu täiendavale nõudele hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja 07. märtsil 2007 kohtule hagiavalduse ehitise puuduste kõrvaldamiseks, hagi hinnaks märkis hageja 139 948 krooni (8944,31 eurot). Viru Maakohus võttis 07. märtsi 2007 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hageja esitas 13. detsembril 2007 kohtule avalduse nõude suurendamiseks 313 213 kroonini (20 017,96 eurot), kuna peale esmase hagiavalduse esitamist on toimunud ehitusmaterjalide ja ka töökulude kallinemine. Hageja avaldas, et seisuga 01. oktoober 2007 moodustab ehitise puuduste kõrvaldamise tööde ja materjalide maksumus 313 213 krooni (20 017,96 eurot).
2-20-6295/11
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OSAÜHINGUL NORDKAPITAL tasuda Projekt363 OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 500 eurot)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

26. september 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-07-27709 Tsiviilasi AOÜ hagi OÜEvastu 200 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja seaduslik esindaja Argo Semmel ja lepinguline esindaja advokaat Rainer Kuulme kostja OÜE(registrikood XXX asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja Inno Lumiste Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 11.09.2008.a, avalik kohtuistung hageja seaduslik esindaja Argo Semmel ja lepinguline esindaja advokaat Rainer Kuulme, kostja seaduslik esindaja Inno Lumiste. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜE kahju hüvitamiseks 200 000 (kakssada tuhat) krooni AOÜ kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud OÜE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule 24.07.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.04.2006.a töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja ehitama XXX asuva viie eramu vundamendid. Töö ülevaatamisel selgus, et kõigi viie eramu põrandad on ära vajunud. Seega ei vastanud töö lepingu tingimustele. AS G tuvastas, et eramute põrandate äravajumise põhjuseks oli normidele mittevastava tihendamata täite kasutamine.

Vaatamata hageja nõudele ei parandanud kostja eelnimetatud puudust mõistliku aja jooksul. Seetõttu lasi hageja ise mittenõuetekohase töö parandada. OÜ D H on selle eest esitanud hagejale rahalise nõude summas 200 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 200 000 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud kostjale kirjalikku pretensiooni kolme tööpäeva jooksul alates põrandate äravajumise ilmnemisest, nagu nõuab töövõtuleping. AS G I arvamuse põhjal ei saa väita, et kostja on tööd ebakvaliteetselt teostanud. Täitematerjali tarnis hageja ning seetõttu vastutab hageja ka materjali kvaliteedi eest. Hageja tarnis teadlikult mittetihendatavat materjali ja kostja teavitas sellest hagejat suuliselt. Hageja suhtus teatesse ükskõikselt.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 28.04.2006.a töövõtulepingu, mille objektiks oli kostja poolt Kiili vallas Rätsepa teel asuva viie eramu vundamendi ehitus. Töövõtulepingu punkti 2.2 esimese lause kohaselt kohustus töövõtja objektil kinni pidama kehtivatest ehitusnormidest ja -eeskirjadest, teostama ehitustöid vähemalt projektdokumentatsioonikohase kvaliteediga ning heast ehitustavast lähtudes.

Pooled ei vaidle selle üle, et kõigi viie eramu vundamendid olid äravajunud. AS G I 25.09.2006.a arvamuse kohaselt on põrandate äravajumise põhjuseks normidele mittevastav tihendamata täide. Vaidlust ei ole ka selles, et materjali tihendamine oli kostja ülesandeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja poolt kohaletoimetatud materjal ei olnud tihendatav. Samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta teavitas sellest hagejat. Kostja ei ole nende väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega, kuna vundamendid olid äravajunud, siis on kostja rikkunud töövõtulepingu punkti 2.2.

Töövõtulepingu punkt 7.3 sätestab, et kostja kohustub kõrvaldama kõik tööde teostamise perioodil ja garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead, puudused ja muul moel töö lepingule mittevastavused mõistliku aja jooksul ja omal kulul. Puuduste mittekõrvaldamisel või mittetäielikul kõrvaldamisel on hagejal õigus omal valikul kas loobuda lepingust ja nõuda töövõtjalt kahjuhüvitist või teha töö parandamine ülesandeks kolmandale isikule kostja kulul. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole puudustega tööd parandanud. Hageja on esitanud D OÜ kinnituse selle kohta, et D OÜ teostas Kiili vallas Rätsepa teel viie betoonpõranda utiliseerimise ning ehitas need uuesti. Kinnituse kohaselt esitati hagejale 04.03.2007.a nõue tööde eest tasumiseks summas 202 200 krooni. 11.09.2008.a toimunud kohtuistungil märkis kostja esindaja, et tema hinnangul maksavad parandustööd rohkem kui 200 000 krooni. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et kahju suurus on vähemalt 200 000 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §

127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt TsMS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 200 000 krooni.

Kostja vastuväide, et hageja ei ole esitanud kirjalikku pretensiooni kolme tööpäeva jooksul alates põrandate äravajumisest, ei ole põhjendatud. Töövõtulepingu punkt 3.4 sätestab, et tellija kohustub töövõtja poolt esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kolme tööpäeva jooksul selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei vaidlustanud hageja väidetut, et üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole koostatud. Seega ei tekkinud hagejal kohustust esitada kolme tööpäeva jooksul kirjalikud põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik