2-08-12613/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-12613

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. september 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-12613

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi J.S. vastu 52

016,35 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757,

asukoht Rüütli 23 51006 Tartu), esindaja Ülle-Nancy Liiv;

kostja J.S.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank ASi hagi J.S. vastu.

2. Välja mõista J.S. Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 52 016 (viiskümmend

kaks tuhat kuusteist) krooni ja 35 senti, millest 34 699,27 krooni on tagastamata

krediidisumma, 4138,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5238,36

krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 6939,85 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulud.

3. Välja mõista J.S. alates 17. juulist 2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivis 25,16% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta Balti Investeeringute Grupi Pank ASi menetluskulud J.S. kanda.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on

kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma

tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3).

Edasikaebamise kord

Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

2(4)

hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

J.S. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0701956/95st, mille

kohaselt andis hageja kostjale 34 934,53 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise

tasu 300 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 25,16%

krediidisummast ühe aasta kohta ja kogu lepinguperioodi eest 87 995,79 krooni.

Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, hoiatas hageja 03.12.2007

kostjat kirjalikult lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja kahenädalase täiendava tähtaja jooksul

ei tasu võlgnetavaid summasid ning pakkus võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe

sõlmimiseks. 21.01.2008 ütles hageja lepingu üles, sest kostja ei asunud lepingut täitma.

Hageja nõuab kostjalt kokku 52 016,35 krooni väljamõistmist, millest 34 699,27 krooni on

tagastamata krediidisumma, 4138,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5238,36

krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 6939,85 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla

sissenõudmisega seotud kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 17.07.2008 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,16% tagastamata krediidisummalt

aastas.

Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1, 2; 108 lg 1, 113 lg 1; 158

lg 1; 416 lg 1, 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik kohustas kostjat 06.08.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse

nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 50). Kohus hoiatas, et kui

kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 12.08.2008 (tl 51).

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1

alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0701956/95st

(tl 42) ja selle maksegraafiku (tl 43-45); Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute

üldtingimused (tl 46-47); 22.10.2007, 26.11.2007, 03.12.2007, 21.01.2008 hagejalt kostjale

saadetud meeldetuletuskirjad ja lepingu ülesütlemise teate (tl 35-38); hageja kehtestatud

hinnakirja (tl 39); perioodi 21.01.2008-17.07.2008 viivisearvestuse (tl 40).

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

3(4)

Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 34 934,53 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud

kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud

õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt

kohustuse täitmist (VÕS § 108), rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS

§ 113) ja kahjuna võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist (tarbijakrediidilepingu

üldtingimuste p-d 5.3, 9.3 ja VÕS § 115 lg 1, § 127) ja leppetrahvi (VÕS § 158).

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt

koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus

kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 03.12.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest,

kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes

hagejale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei

reageerinud 22.10.2007, 26.11.2007 ja 03.12.2007 meeldetuletuskirjadele, ütles hageja

21.01.2008 lepingu üles, nõudes võlgnevuse 46 384,61 krooni tasumist, millest 34 699,27 krooni

moodustab tagastamata krediidisumma, 4138,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata

intress, 6939,85 krooni leppetrahv, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 6,62 krooni

viivis.

VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu

lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel

krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise

arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul

lepingu järgselt viivise määraks 25,16% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel

21.01.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6,62 krooni. Kuna kostja

ei ole tema käsutuses olevat krediidisummat tagastanud, on hageja viivisenõue perioodil

21.01.2008-17.07.2008 suurenenud 5231,74 krooni (25,16% × 178 päeva/365 päevaga x

42639,12 kr) võrra. Kostjalt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5238,36 krooni

(6,62 kr + 5231,74 kr).

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3

alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma

leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on

leppetrahvi suuruseks 6939,85 krooni (34699,27 kr × 20%).

Võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 kr on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud,

mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud

hinnakirjale.

Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 52 016,35 krooni, millest 34 699,27 krooni on tagastamata krediidisumma,

4(4)

4138,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5238,36 krooni sissenõutavaks

muutunud viivis, 6939,85 krooni leppetrahv ja 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 17.07.2008 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,16% tagastamata krediidisummalt

aastas.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja

menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik