2-08-54515/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ B.T. avaldus P.M. pankroti väljakuulutamiseks

Tsiviilasja number

2-08-54515

Menetlustoiming

pankrotimenetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja / võlausaldaja: OÜ B.T.

avaldaja lepinguline esindaja: Mehis Adamson

võlgnik: P.M.

võlgniku lepinguline esindaja: advokaat Toomas

Ventsli

RESOLUTSIOON

1. Jätta algatamata P.M. pankrotimenetlus.

2. Jätta menetluskulud OÜ B.T. kanda.

3. Välja mõista OÜ-lt B.T. menetluskulu 5000.- krooni (viis tuhat krooni) P.M. kasuks.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või

kindlaks määrata tuli, tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4).

4. Tagastada OÜ-le B.T. pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 800.- krooni (OÜ

B.T. tasus 18.08.2008 riigilõivu 1600.- krooni, selgitus „OÜ B.T. pankrotiavaldus P. M

pankroti väljakuulutamiseks“, viitenumber 2900072699).

5. Tagastada OÜ-le B.T. (konto nr XXXXXXXXXXX ) kohtu deposiiti tasutud 20 000.-

krooni (OÜ B.T. tasus 20 000.- krooni 05.09.2008, selgitus „B.T. pankrotiavaldus P.M.

vastu (deposiit) tsiviilasi 2-08-54515“, viitenumber 3100057455).

6. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata p-de 3 ja 4 osas täitmiseks Kohtute

Raamatupidamiskeskusele.

7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest

alates (PankrS § 3 lg 2, § 15 lg 3, TsMS § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pankrotiavaldus

19.08.2008 esitas OÜ B.T. Tartu Maakohtule avalduse P.M. pankroti väljakuulutamiseks.

02.05.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-13891 seadis Tartu Maakohus P.M. kinnistule

OÜ B.T. kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 500 000 krooni P. OÜ võlgade katteks.

20.05.2008 andis OÜ B.T. notariaalse nõusoleku võlgniku kinnistute jagamiseks, mille eest

pidi võlgnik maksma avaldajale 100 000 krooni hiljemalt 26.05.2008. Võlgnik ei ole

18.08.2008 seisuga oma kohustust täitnud pankrotihoiatusele vaatamata. Avaldajale

teadaolevalt on võlgnikul suured laenukohustused ning tema maksevõime olematu. Tal on

mitmeid kinnistuid, kuid neil lasuvad olulises ulatuses hüpoteegid. Samuti on võlgnik

asunud oma vara raiskama. Ta on omandanud kaks Scania tüüpi veoautot omahinnaga

kokku ca kaks miljonit krooni. Võlgniku vara ei kata kohustusi ning tema käitumine viitab

asjaolule, et ta hoiab kohustuste täitmisest tahtlikult kõrvale või eelistab avaldajale teisi

võlausaldajaid (tl 4-8).

Eelistung

02.09.2008 saabus kohtusse SA TÜK teatis, mille kohaselt viibib võlgnik ravil ega saa

kohtuistungile ilmuda. Advokaat Aivar Hindi 02.09.2008 teatise kohaselt on tema

volitused P.M. esindamiseks tsiviilasjas lõppenud.

03.09.2008 eelistungile võlgnik ei ilmunud. Avaldaja palus algatada pankrotimenetluse.

Võlgniku vastuväited

09.09.2008 esitas advokaat Toomas Ventsli P.M. esindajana pankrotiavaldusele

vastuväited ning palus jätta pankrotimenetluse algatamata (PankrS § 15 lg 2 p 1, 4).

OÜ-l B.T. puudub nõue P.M. vastu. Kui avaldaja leiab, et tal on nõue olemas, siis on selle

olemasolu või puudumise hindamine otstarbekas hagimenetluses. Kinnistu jagamise

avalduse punktist 2.4 ei tulene P.M. kui füüsilisele isikule kohustusi, vaid sättega

reguleeriti P. OÜ väidetava kohustuse osalist täitmist P.M. kui kolmanda isiku poolt. P.

OÜ tasus avaldajale kokku 100 000 krooni 26.05.2008 ja 08.08.2008. P.M. ei pea enam ise

tasuma, sest raha on makstud. Kui eeldada, et võlausaldaja tõepoolest andis nõusoleku

kinnisasja jagamiseks tasu eest, siis on võlausaldaja käitumine olnud pahauskne ja eksitav.

OÜ B.T. esitas hagi tagamise määruse peale 16.05.2008 määruskaebuse. Kinnisasja

jagamise avaldus tehti aga 20.05.2008. Kuna OÜ B.T. ei soovinud P.M. kinnisasja suhtes

olla hüpoteegipidaja, oleks notariaalse nõusoleku tasu eest andmine käsitletav P.M. raha

väljapetmisega. P.M. on kinnistu jagamise avalduse punkti 2.4 tühistanud, sest nimetatud

punktis sisalduv tehing on tehtud eksimuse tulemusel.

P.M. on piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. 100 000 krooni OÜ-le B.T. tasumata

jätmise põhjuseks on nõude mittetunnustamine, mitte maksejõuetus. P.M. kuulub kaks

veoautot Scania (ostuhind 2006. a kokku 672 600 kroon) ning Tartu vallas Tila külas

kokku 19 kinnistut koguväärtusega vähemalt 10 640 000 krooni, kinnistute väärtus ületab

hüpoteekide summat olulises määras.

P.M. ei ole asunud oma vara raiskama. Veoautode eest on tasutud juba aastaid tagasi. P.

OÜ osa nimiväärtusega 100 000 krooni ei ole koormatud kommertspandiga.

Kommertspandiga on koormatud P. OÜ vara. Ebaõigesti on loetud Tartu Maakohtu

02.05.2008 kohtumäärusega P.M. kuuluvale kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek summas

500 000 krooni P.M. kohustuseks, tegemist on omanikuhüpoteegiga (tl 46-54).

Menetluskulud palub võlgnik jätta avaldaja kanda. Võlgniku vastuväited ei ole hilinenud,

need on esitatud enne pankrotimenetluse algatamist ning võlausaldaja on saanud esitada

nendele oma vastuse. Võlausaldaja pidi enne avalduse esitamist olema teadlik

vastuväidetest võlgniku tegeliku tahte osas. Lisaks on võlausaldaja esitanud otseseid

valeväiteid, nt vara sihipärase vähendamise kohta võlgniku poolt (tl 99-100).

Võlausaldaja vastus võlgniku vastuväidetele

Võlausaldaja sai võlgniku esimesed vastuväited pankrotiavaldusele kätte 10.09.2008,

vastuväite lisad aga 09.09.2008, samaaegselt P.M. 20.05.2008 kinnistute jagamise tehingu

p 2.4 tühistamisavaldusega. Võlausaldaja peab nn võlgniku eksimuse puudumist ja

tühistamiseavalduse tühisust tuvastama tsiviilkohtumenetluses.

20.05.2008 tehingust tekkis kohustus P.M. kui eraisikule, kes soovis kohtuliku hüpoteegi

alust kinnistut käsutada. Nõusolek käsutamiseks saadi tasu lubades. Alternatiivina oleks

P.M. müügitehing luhtunud, kinnistute jagamine jäänud tegemata ning võlgnik poleks

saanud seada kinnistule täiendavat hüpoteeki. OÜ B.T. poolt määruse vaidlustamine ei ole

eksitamine 20.05.2008 tehingus.

Võlgniku väide 75 000 ja 25 000 krooni maksmise kohta on avaldajale üllatuseks. Maksed

on teinud P. OÜ OÜ-le B.T. arve osaliseks tasumiseks. Kui võlgnik väidab, et need

summad ongi 20.05.2008 võla tasumiseks, siis on 3. isik pankrotimenetluses esitatud võla

tasunud ja seda tasumist ei saa enam käsitada P. OÜ võla tasumisena tsiviilasjas nr 2-08-

13891 käsitletava võlana. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses vastuväite, milles

kinnitab, et P. OÜ on varasemate maksetega soovinud tasuda hoopis P.M. 20.05.2008

tehingust tekkinud võlga, loobub avaldaja P.M. vastu suunatud pankrotiavaldusest

tasumise tõttu.

Kuna võlgnik on eiranud kohtu korraldusi ilmuda eelistungile, pole selgelt vastanud enne

pankrotiavalduse esitamist nõudele ja on menetluses hilinenud vastuväiteid esitades

venitanud protsessi, tuleks poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Võlgnik on

käitunud menetluses ja sellele eelnevalt äärmiselt pahatahtlikult.

Avaldaja palub tagastada kohtu deposiiti tasutu ja poole makstud riigilõivust (tl 91-94).

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (edaspidi nimetatud ka PankrS) § 15 lg 2 p 7 kohaselt jätab kohus

pankrotimenetluse algatamata, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Vastavalt

PankrS § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse;

kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kuna avaldaja on pankrotiavaldusest loobunud, tuleb jätta pankrotimenetlus algatamata.

PankrS § 15 lg 4 alusel tuleb avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta

võlausaldaja kanda. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust jagada pankrotimenetluse

algatamata jätmise korral menetluskulusid teistmoodi. Pankrotimenetluse eelduseks on

võlgniku maksejõuetus ning menetluse algatamata jätmine on avalduse esitanud

võlausaldaja risk. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et ei tuvastanud võlgniku

käitumises pahatahtlikkust. Asjaolu, et võlgnik ei ilmunud eelistungile, ei vastanud

pankrotiavaldusele ning esitas vastuväite alles kohtus, ei anna alust menetluskulude

teistsuguseks jagamiseks. PankrS §-st 16 tulenevalt tuleb eelistung võlausaldaja

pankrotiavalduse korral igal juhul pidada ning võlgniku mitteilmumine ei takista iseenesest

pankrotimenetluse algatamise üle otsustamist. Võlgnik esitas vastuväited enne kohtu poolt

pankrotimenetluse algatamise kohta seisukoha võtmist.

P.M.

menetluskulu

on

õigusabikulu

10 350.60

krooni

(advokaaditasu

ja

õigusteenusekulude summa, millele lisandub käibemaks) (tl 101). Käesolevas asjas ei ole

pankrotimenetlust veel algatatud ning toimunud on üks eelistung, millest võlgniku esindaja

osa ei võtnud. Võlgniku esindaja on esitanud kohtule vaid vastuväited ning menetluskulude

nimekirja. Eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 1741 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks

mõista avaldajalt võlgniku kasuks välja õigusabikulu 5000 krooni.

TsMS § 150 lg-st 2 p 2 ja lg-st 3 juhindudes tuleb avaldajale tagastada pool avalduse

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 800 krooni. Samuti tuleb avaldajale tagastada kohtu

deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 20 000 krooni.

Kohtunik