2-08-49133/9 · 2-08-49133/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

Legislator headnote

AI generated

2-08-49133/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Määrata hageja menetluskuluks tasutud Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja

koht

23.september 2008. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-08-49133

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi H S ’i vastu

149 567 krooni ja 83 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel A M , isikukood xxxx

xxxx

xxxx.

Kostja: H S , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Eelmenetluses

23.09.2008.a.

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi H S

’i’i’i’i vastu tervikuna.

vastu tervikuna.

Välja mõista H

Välja mõista H S

S

S ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood

(reg.kood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks ja võlgnevuse

) kasuks ja võlgnevuse

) kasuks ja võlgnevuse katteks 1

katteks 1

katteks 149

49 567 (ükssada

(ükssada

(ükssada neli

neli

nelikümme

kümme

kümmend üheksa

nd üheksa

tuhat

tuhat viis

viis

viissada

sada

sada kuus

kuus

kuuskümmend

kümmend

kümmend seitse

seitse

seitse) krooni

) krooni

) krooni ja 83 senti

ja 83 senti

ja 83 senti.

Välja mõista

Välja mõista H S ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood

xxxx

xxxx)

kasuks

alates

)

kasuks

alates

)

kasuks

alates

)

kasuks

alates

14.0

.0

.07.200

.200

.2008.a.

viivis

.a.

viivis

.a.

viivis

.a.

viivis

23.96

.96

.96%

tagastamata

%

tagastamata

%

tagastamata

%

tagastamata

krediidisummalt aastas.

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks tasutud

riigilõiv summas

riigilõiv summas 6 297

97 (

(

(kuus

kuus

kuus tuhat kakssada

tuhat kakssada

tuhat kakssada üheksa

üheksa

üheksakümmend

kümmend

kümmend seitse

seitse

seitse) krooni ja

) krooni ja

mõista see summa välja

mõista see summa välja H S ’ilt

’ilt

’ilt (isikukoo

(isikukoo

(isikukood

d

d xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank

Balti Investeeringute Grupi Pank

AS (reg.kood

AS (reg.kood xxxx

xxxx

xxxx) kasuks ja menetluskulude katteks.

) kasuks ja menetluskulude katteks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele (TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 ).

Hagi tagamine, milleks Viru Maakohtu 15.07.2008.a.

Hagi tagamine, milleks Viru Maakohtu 15.07.2008.a. määrusega arestiti Heli

määrusega arestiti Heli

Stoletov’ile kuuluvad pangakontod ja hoiused poole tagastamata krediidisumma

55 267 krooni ja 54 senti ulatuse

267 krooni ja 54 senti ulatuse

267 krooni ja 54 senti ulatuses, tühistada

s, tühistada

s, tühistada s, tühistada kohtuotsuse täitmisel

s, tühistada kohtuotsuse täitmisel

krediidisumma 55

krediidisumma 55 267 krooni ja 54 senti

267 krooni ja 54 senti

267 krooni ja 54 senti ulatuses

ulatuses

ulatuses.

Kohtuotsuse peale on õ

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

igus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et t

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

a on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Poolte vahel on 16.12.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0500999/45st, mille

põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 20 000 krooni krediiti. Mitme

kokkuleppe tulemusena muudeti korduvalt krediidisumat, tasumise tähtaegu ja

intressimäära. Kokkuvõttes kujunes krediidi bruttosummaks 358 390 krooni ja 79

senti ning krediidi kulukuse määraks 39,37% aasta kohta. Kostja rikkus lepingut ja

jättis lepingujärgsed maksed tasumata. 29.04.2008.a. saatis hageja kostjale lepingu

ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse likvideerida kahe nädala jooksul. Kostja

võlgnevust ei tasunud. Hageja selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja

annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud

kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi

nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. l p. l sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kahju hüvitamist,

lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94

sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui

on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 14.07.2008.a.

kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 23.96% tagastamata

krediidisummalt aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista 149 567 krooni ja 83 senti, millest tasumata

krediidisumma 110 535 krooni ja 08 senti, intress 10 648 krooni ja 72 senti, viivis 4

171 krooni ja 66 senti, leppetrahv 22 107 krooni ja 02 senti, lepingu sõlmimise tasu

1 105 krooni ja 35 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 100 krooni.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

neli kokkulepet, maksegraafikud, hinnakiri, meeldetuletus, maksekorraldus

riigilõivu tasumise kohta.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kirjalik vastus.

Kohus 15.07.2008.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali kostja elukoha

järgi ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates

hagimaterjali kättetoimetamisest.

Kostja kohtule 19.08.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab oma võlga

hageja kasuks, kuid soovib jõuda kokkuleppele maksegraafiku koostamiseks. Ühtlasi

kostja selgitab, miks makseviivitus tekkis ning et tal on ülal pidada viis last. Kohus

saatis

kostja

vastuse

hagejale

teadmiseks,

kuid

hageja

kostja

pakutava

maksegraafikuga nõus ei ole.

III.

III. III. Maakohtu otsuse põhjendused.

Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. TsMS §

206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust

või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus

hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud tervikuna.

TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi

õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“.

Hagiga nõustumisest on kostja teatanud kirjalikult.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid

on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt

on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna

hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt

kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses,

kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist

Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 14.07.2008.a. kuni

põhinõude

täieliku

tasumiseni

välja

mõista

viivis

23.96%

tagastamata

krediidisummalt aastas.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele

poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu kokku 6 297 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.

Kuna hagi tagamiseks on Viru Maakohtu 15.07.2008.a. kohtumäärusega

arestitud H S ’ile kuuluvad pangakontod ja –hoiused 55 267 krooni ja 54 sendi

ulatuses, siis kuulub hagi tagamine tühistamisele kohtuotsuse täitmisel.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi

nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402 sätteid

ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 367, § 440, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, §

632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2008.a

27. oktoobril 2008.a

Nooremreferent I.Golubev

2-08-49133/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text