2-08-18532/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2008. a, Tallinnas Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-18532

Tsiviilasi

E-A H hagi A I vastu abielu lahutamise, lapse elukoha

määramise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E-A H (ik xxx, elukoht xxx), määratud esindaja

vandeadv. Tiina Mare Hiob (AB T.M.Hiob OÜ, asukoht xxx)

Kostja: A I (ik xxx, elukoht xxx)

Kohtuistungi aeg, koht,

11.09.2008. a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada seoses kostja hagi õigeksvõtuga.

2. Lahutada A I (ik xxx) ja E-A H (ik xxx) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis xxx. a

sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.

3. Määrata poolte alaealise lapse R I (ik xxx) elukohaks E-A Hi (ik xxx) elukoht.

4. Välja mõista A I`lt igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis)

krooni kuus R I (ik xxx) ülalpidamiseks alates novembrist 2007. a kuni lapse

täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx. a E-A H kasuks.

5. Välja mõista A I`lt igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis)

krooni kuus E-A H`i (ik xxx) ülalpidamiseks alates novembrist 2007. a kuni xxx. a.

6. Välja mõista A I`lt riigilõiv 3250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni

riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB

Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444

ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase

täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

7. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu.

Hageja nõue

12.05.2008. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte vahel xxx. a

Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu ja määrata poolte alaealise poja R I elukohaks

hageja elukoht. Poolte abielulised suhted lõppesid . Samuti palub hageja välja mõista kostjalt

alates novembrist 2007. a elatis 2175 krooni millele lisandub tulumaks 21% (kuid mitte vähem,

kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum) R I ülalpidamiseks kuni xxx. a ning enda

ülalpidamiseks elatis 2175 krooni millele lisandub tulumaks 21% (kuid mitte vähem, kui

Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimum) kuni xxx. a.

Kohtuistungil palub hageja kostjalt välja mõista elatis lapse ja enda ülalpidamiseks summas

2175 kooni kummalegi alates novembrist 2007. a.

Kostja seisukoht

11.09.2008. a kohtuistungil võtab kostja hagi õigeks. Kostja on nõus abielu lahutamisega, lapse

elukoha määramisega hageja juurde, igakuise elatisega summas 2175 krooni lapse

ülalpidamiseks alates novembrist 2007. a ja igakuise elatisega summas 2175 krooni hageja

ülalpidamiseks alates novembrist 2007. a kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul

põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik

põhjendus.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse PkS § 29 lg 2, mille

kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kooskõlas PkS § 29 lg 3 lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse

puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem

kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema

nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt

määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse

vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Kooskõlas PkS §

21 on abikaasa kohustatud abikaasat lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks

saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PkS

§ 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel

ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus

huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hagi tunnistamisega on leidnud tõendamist, et poolte abielu on lõppenud ja abielu jätkamine

on võimatu ning seega tuleb lahutada poolte vahel xxx. a Tallinna Perekonnaseisuametis

sõlmitud abielu, mille kohta koostati abieluakt nr xxx. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et

poolte abielulised suhted lõppesid 11.11.2007. a. Poolte ühise lapse R I elukohaks tuleb

määrata hageja elukoht. Samuti on tulenevalt hagi õigeks võtust põhjendatud välja mõista

kostjalt alates novembrist 2007. a igakuine elatis 2175 krooni kuus poja R I ülalpidamiseks

kuni lapse täisealiseks saamiseni ning igakuine elatis 2175 krooni kuus hageja ülalpidamiseks

kuni xxx. a.

TsMS § 468 lg 1 p1 alusel on hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetav.

11.09.2007. a toimunud kohtuistungil loobusid pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Eeltoodust tulenevalt ei saa pooled TsMS § 630 lg 2 alusel kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebust.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus

hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

16.05.2008. a määrusega vabastas kohus hageja täielikult riigilõivu tasumisest abielu

lahutamise nõudelt. Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1 kohaselt tasutakse

hagihinnalt 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui

hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind elatise nõudelt

39 150 krooni (9 x (2 x 2175)) = 39 150. Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse

hagihinnalt 39 150 krooni riigilõivu 2 250 krooni.

Seega kuulub kostjalt kokku väljamõistmisele riigilõiv 3250 krooni riigituludesse.

Maie Seppo

kohtunik