2-08-7310/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

22. september 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-08-7310 Tsiviilasi KAShagi Rae valla vastu

156 247,80 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KAS(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepingulised esindajad U K ja vandeadvokaat Taivo Ruus kostja Rae vald (asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Martin Minn Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 03.09.2008.a, avalik kohtuistung hageja lepingulised esindajad UK ning vandeadvokaat Taivo Ruus, kostja lepinguline esindaja Martin Minn. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Rae vallalt võlgnevus 144 290 (ükssada nelikümmend neli tuhat kakssada üheksakümmend) krooni KAS kasuks.

3. Jätta KAS menetluskulud 92 % ulatuses Rae valla kanda ning ülejäänud ulatuses KAS enda kanda. Jätta Rae valla menetluskulud 8 % ulatuses KAS kanda ja ülejäänud ulatuses Rae valla enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 26.02.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt korraldas Rae Vallavalitsus 2007.a märtsis riigihanke valla ajalehe „Rae Sõnumid“ trükiteenuse osutaja leidmiseks. Riigihanke tulemusena tunnistati parimaks pakkujaks hageja. 22.03.2007.a sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille objektiks oli valla ajalehe „Rae Sõnumid“ trükkimine üks kord kuus ajavahemikul 02.04.2007.a – 31.12.2008.a. Lepingu kohaselt pidi kostja töö eest tasuma

11 960 krooni kuus (käibemaksuta).

01.08.2007.a sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa, millega hageja kohustus Rae valla ajalehte kujundama ja trükkimiseks ette valmistama ning kostja kohustus selle eest tasuma 8400 krooni kuus (käibemaksuta). Töövõtulepingu lisa pidi lõppema 05.08.2008.a.

05.12.2007.a teatas kostja hagejale, et ütleb töövõtulepingu ja kõik selle lisad võlaõigusseaduse (VÕS) § 665 lg 1 alusel üles ning loeb lepingu lõppenuks alates 10.12.2007.a. Ülesütlemise põhjusena tõi kostja välja asjaolu, et kostja on otsustanud hakata trükkima valla ajalehte värvilisena, et tagada sellega konkurentsivõime ning elanikele hinnalt ja kvaliteedilt parim teenus.

Kostja on tasunud töövõtulepingus ja selle lisas kokkulepitud tasu ajavahemikul 02.04.2007.a kuni 30.11.2007.a. Edasisest tasu maksmisest on kostja keeldunud.

VÕS § 655 lg 1 teine lause sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

Töövõtulepingus kokkulepitud tasu valla ajalehe trükkimise eest perioodil 01.12.2007.a - 31.12.2008.a moodustab 183 466,40 krooni. Töövõtulepingu lisas kokkulepitud tasu valla ajalehe kujundamise ja trükkimiseks ette valmistamise eest perioodil 01.12.2007.a – 05.08.2008.a moodustab 79 296 krooni.

Lepingu ülesütlemise tulemusena on hageja kokku hoidnud trükivärvilt, reproduktsioonitöödelt ja muudelt materjalidelt lepingu planeeritud kehtivusaja jooksul kokku

78 390 krooni. Seega kuulub kostja poolt VÕS § 655 lg 1 alusel hagejale tasumisele

184 372,40 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 184 372,40 krooni.

03.09.2008.a toimunud istungil vähendas hageja nõuet käibemaksu võrra ja palus kostjalt välja mõista 156 247,80 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kuna hageja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemist, ei saa nõutavat summat käsitleda tekkinud kahjuna, mis väljendub lepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud tulus. VÕS § 655 lg 1 teise lause eesmärgiks on tagada töövõtjale lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt teostatud tööde ja sellega kaasnenud põhjendatud kulutuste hüvitamine, mitte aga tagada töövõtjale võimalus nõuda lepingulise suhte lõppemise järgselt lepingus kogu teenuse osutamise perioodi eest kokkulepitud teenuse koguhinda. Hagejal on õigus nõuda ajavahemikul 01.12.2007.a – 10.12.2007.a detsembrikuu ajalehenumbri ettevalmistamisega seotud faktiliste kulutuste hüvitamist. Sõlmitud töövõtulepingu puhul ei saanud hageja eeldada, et leping kehtib selles sätestatud tähtajani. Tulenevalt VÕS § 655 on tellijal igal ajal õigus leping üles öelda.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 22.03.2007.a töövõtulepingu, mille objektiks oli valla ajalehe „Rae Sõnumid“ trükkimine üks kord kuus alates 02.04.2007. kuni 31.12.2008.a. Tulenevalt lepingu punktist 6.4 tuli kostjal tasuda teenuse eest 11 960 krooni kuus (ilma käibemaksuta).

01.08.2007.a sõlmisid pooled töövõtulepingu lisa, millega hageja kohustus valla ajalehte „Rae Sõnumid“ kujundama ja trükkimiseks ette valmistama. Kostja aga kohustus tööde eest tasuma 8400 krooni kuus (ilma käibemaksuta). Töövõtulepingu lisa sõlmiti tähtajaga 05.08.2008.a.

05.12.2007.a esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemisavalduse, milles ütles töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel alates 10.12.2007.a. Ülesütlemisavalduse kohaselt otsustas kostja hakata välja andma ajalehte värvilisena. Kuna ajalehe värviline trükk on kallim, peab kostja vajalikuks korraldada uue hanke mitmevärvilise ajalehe kujundaja ja trükkali leidmiseks.

Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja on tasunud hagejale töövõtulepingu ja selle lisa järgi kuni 30.11.2007.a.

VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

Kohus leiab, et kostja on saanud valesti aru VÕS § 655 lõikest 1, leides et selle eesmärgiks on tagada töövõtjale lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt teostatud tööde ja sellega kaasnenud põhjendatud kulutuste hüvitamine. Nimetatud lõikest seda ei tulene. VÕS § 655 lg 1 annab töövõtjale õiguse nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Selle nõude esitamiseks ei ole vaja lepingu ülesütlemist vaidlustada.

Arvestades, et töövõtuleping kehtis kuni 31.12.2008.a, siis oleks kostja pidanud selle lepingu järgi tasuma hagejale alates 2007.a detsembrist 155 480 krooni (ilma käibemaksuta). Kuna töövõtulepingu lisa pidi lõppema 05.08.2008.a, siis oleks kostja pidanud töövõtulepingu lisa järgi hagejale tasuma alates 2007.a detsembrist 67 200 krooni (ilma käibemaksuta). Seega kokku 222 680 krooni. Kostja esindaja ei vaielnud istungil vastu sellele, et lepingu ülesütlemise tulemusena hoidis hageja kokku 78 390 krooni. Seega VÕS § 655 lg 1 sätestatud kokkulepitud tasuks, millest on maha arvatud lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoitu, on

144 290 krooni.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 144 290 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 92 % ulatuses kostja kanda ning ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta 8 % ulatuses hageja kanda ning ülejäänud ulatuses kostja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik