2-08-20863/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09 2008. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-20863

Tsiviilasi

K T hagi J H vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K T (ik xxx, elukoht xxx)

Kostja: J H (ik xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Peeter

Malve

Kohtuistungi aeg, osalenud

isikud

11.09.2008. a, hageja K T, kostja esindaja Peeter Malve

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J H igakuine elatis 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuus H Hi (ik

xxx) ülalpidamiseks alates 01.06.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o.

kuni xxx. a K T kasuks.

3. Välja mõista J H igakuine elatis 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuus E Hi (ik

xxx) ülalpidamiseks alates 01.06.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o.

kuni xxx. a K T kasuks.

4. Välja mõista J H igakuine elatis 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuus E Hi (ik

xxx) ülalpidamiseks alates 01.06.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o.

kuni xxx. a K T kasuks.

5. Välja mõista J H riigilõiv 2000 (kaks tuhat) krooni riigituludesse

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning

selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase

täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis poolte ühiste laste H Hi, E Hi ja E Hi

ülalpidamiseks miinimumsummas igale lapsele alates hagiavalduse kohtusse esitamisest.

Kostja on maksnud veebruaris, märtsis, aprillis, mais elatist kolmele lapsele kokku 3000

krooni kuus, kuid sellest ei piisa lastele normaalsete elutingimuste tagamiseks.

Tõendid: sünnitunnistused, palgatõend.

Kostja vastuväited

Kostja on töövõimetu ning töötab osalise tööajaga kohtutäitur juures. Kostja sissetulekud

on sotsiaaltoetus ja pension kokku 2124 krooni kuus ja töötasu keskmiselt 7376 krooni kuus,

kokku umbes 9500 krooni kuus. Kostja on laste ülalpidamiskohustust täitnud ja maksnud

laste ülalpidamiseks kokku 3000 krooni kuus. Kostjal on võimalik maksta 1000 krooni kuus

iga lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni või kostja võimaluste muutmiseni.

Tõendid: arveldusarve väljavõtted sissetulekute kohta, pensionitõend, pensionitunnistus,

kommunaalkulude tõendid.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2

kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 61 lg 6 p

1 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva

paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt

elatist nõutakse on töövõimetu.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse

igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Tsiviilasja menetlemise

käigus on tõendamist leidnud, et kostja on vastavalt enda võimalustele täitnud oma kolme

alaealise poja ülalpidamiskohustust ja maksnud elatist 3000 krooni kuus kolmele lapsele

kokku. Kohtule esitatud sotsiaalkindlustusameti tõendiga ja pensionitunnistusega nr 74095 on

tõendatud, et kostja on töövõimetu ning tema pensioni suuruseks on igakuiselt 1531 krooni ja

sotsiaaltoetuse suurus on 560 krooni. Kostja seletuste kohaselt töötab ta osalise tööajaga

kohtutäituri juures ja töötasu on keskmiselt 7376 krooni kuus. Selle asjaolu tõendamiseks on

esitanud kostja kohtule pangaväljavõtte. AS E tõendi kohaselt on hageja töötasu suuruseks

12 500 krooni kuus.

Hageja palub kohtul välja mõista igale lapsele elatis miinimumsummas, s.o 2175 krooni.

Kohus leiab, et 1000 krooni kuus ühele lapsele ei kata lapse minimaalseid vajadusi, kuid

kostja on töövõimetu ja tal ei ole võimalik maksta igale lapsele 2175 krooni elatist kuus.

Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja on teinud kolmele lapsele kasvuportfellid juunior,

mille kohaselt on ühe poliisi kindlustusmakse ühes kuus 300 krooni.

Kohus ei saa kohustada töövõimetut kostjat otsima paremat töökohta, kuna kostja vastavalt

võimalustele käib ka tööl ja on kandnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Samuti tuleb

säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Seega tuleb PkS § 61 lg 6 p 1 alusel kostja töövõimetuse tõttu elatise suurust vähendada alla

PkS § 61 4. lõikes nimetatud suuruse ja kostjalt välja mõista igale lapsele elatis alates 01.

juunist 2008. a 1200 krooni kuus, kuna tõendamist leidis, et kostja maksis viimati mais 2008.

a laste ülalpidamiseks elatist 3000 krooni kolmele lapsele kokku.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse

vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Seega on hagihind 32 400 krooni (9 x (3x1200)) = 32 400. Riigilõivuseaduse

56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 32 400 krooni riigilõivu 2000 krooni.

Maie Seppo

kohtunik