Legislator Case Law & Legislation
2-08-49651/1 AI generated

2-08-49651/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-49651/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse teinud isik Konsultant Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 17.september 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-49651 Tsiviilasi JB`i avaldus välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks abielulahutuses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: JB (sündinud XXX.a, elukoht XXX; elukoht Eestis: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

Legislator headnote

AI generated

Art. 24 järgi; 2-08-49651/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses.

Keywords

AI generated
transmission to requesting state tibetan asylum request foreign state unreasonableness of return to Afghanistan inter-state application asylum-relevant grounds

Cited Legislation

AI generated
Art. 24 järgi
AI generated
2-10-50188/2
P.J. esitas 12. oktoobril 2010.a kohtusse hagi T.J. vastu abielu nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmitud 17.07.1998 Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Poolte kooselu lõppes 2009. aastal, alates 2010.a. märtsist elavad pooled lahus. Abielu sõlmimise ajal oli poolte elukoht Eestis, praegu elavad nii hageja kui kostja Saksamaal. Hageja palus lahutada poolte abielu.
2-07-19771/2
Avaldaja J.B esitas Viru Maakohtule 22.05.2007.a avalduse Saksamaal väljastatud abielulahutuse otsuse legaliseerimise nõudes, kus palub legaliseerida Saksamaa kodanike M.W (W) ja H.W (W) abielulahutuse otsus, põhjendades seda oma sooviga sõlmida abielu Eesti territooriumil Saksamaa kodaniku H.W-ga. Samuti palub avaldaja luba abielluda Eesti territooriumil Saksamaa kodaniku H.W-ga.
2-05-21831/1
22.juuni 2006.a, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-05-21831 (kuni 01.01.2006 nr 2-1583/05) Kohtuasi Vladimir Ostrovskikhi hagi Svetlana Võsotskaja vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Vladimir Ostrovskikh Kostja Svetlana Võsotskaja Kohtuistungi toimumise aeg 01.juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Kostja Svetlana Võsotskaja
2-06-25076/2
Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aita Rajavere Määruse tegemise aeg ja koht 28.september 2006.
2-22-5762/17
19.04.2022. a esitas hageja Sxxxxx Kxxxxxxxxx kohtule hagi (tl 12-13) kostja Ixxxx Kxxxxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Esitatud asjaoludest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxx. a Saksamaal. Kostja elab xxxxxxxxxx ning ei saa Eestisse tulla. Pooltel on kaks alaealist last, kes elavad koos kostjaga.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse teinud isik Konsultant Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 17.september 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-49651 Tsiviilasi JB`i avaldus välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks abielulahutuses Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: JB (sündinud XXX.a, elukoht XXX; elukoht Eestis: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta JB`i avaldus menetlusse.

2. Tunnustada Eesti Vabariigi territooriumil Saksamaa Liitvabariigi Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsust nr 2 F 1421/03, millega lahutati JB`i ja LB`i abielu.

3. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

4. Antud määrus jõustub avaldajale kätteandmisest/teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud Avaldaja palub tunnustada Eesti Vabariigi territooriumil Saksamaa Liitvabariigi Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsust nr 2 F 1421/03, millega lahutati JB`i ja LB`i abielu, mille sõlmis XXX.a Kasahstani Balkaši perekonnaseisuameti ametnik. Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsus nr 2 F 1421/03 jõustus 21.02.2004.a. Avaldaja soovib eelnimetatud kohtuotsuse tunnustamist Eesti Vabariigi territooriumil, et sõlmida uus abielu Eesti kodanikuga Eestis kehtivate seaduste kohaselt. Avaldusele on lisatud ärakiri Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsusest. Kohtuotsusele on 30.05.2008.a väljastatud apostill, mis on samuti avalduse juurde lisatud. Lisatud on ka vastavate dokumentide tõlked eesti keelde. Vastavalt Widderni linna Aadressibüroo poolt väljastatud elukohatõendile on JB alates XXX sisse kirjutatud aadressil XXX. Elukohatõend, sellele väljastatud apostill ning notari poolt tõestatud tõlked on lisatud avaldusele.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses.

Saksamaa Liitvabariigi Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsus nr 2 F 1421/03 on jõustunud, mida kinnitab 30.05.2008.a Apostille nr 910a-792/2008.

TsMS § 619 lg 1 alusel kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis TsMS sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/ EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja määruses 805/2004/EÜ Euroopa täitedokumendi kehtestamiseks vaidlustamata nõuete suhtes ning muudes EL Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.

Käesoleval juhul taotleb avaldaja Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamist, millega on avaldaja abielu lahutatud. Kohtuotsus on tehtud 15.12.2003.a., EL Nõukogu määrus nr 2201/2003/EÜ jõustus 01.08.2004.a. Seega ei ole määruse nr 2201/2003/EÜ sätted antud juhul kohaldatavad.

25.09.2002.a. on Eesti Vabariigi Riigikogu vastu võtnud abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamise konventsiooniga ühinemise seaduse, mis jõustus 31.10.2002.a. Abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“), mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1970.a 1. juunil Haagis, artikkel 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni ühes osalisriigis sealse ametlikult tunnustatud kohtuvõi muu menetluse tulemusena toimunud ning õiguslikult kehtivate abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamisele teises osalisriigis ja art 24 järgi kohaldatakse konventsiooni sõltumata abielulahutuse või kooselu lõpetamise toimumise kuupäevast.

Kohus leiab, et on täidetud kõik konventsiooni artiklis 2 sätestatud tingimused, kohus ei ole tuvastanud konventsiooni artiklites 7 – 10 sätestatud abielulahutuse tunnustamisest keeldumise aluseid. Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsus nr 2 F 1421/03on jõustunud. Eeltoodut arvestades tuleb rahuldada JB`i avaldus ja tunnustada Eesti Vabariigi territooriumil Saksamaa Liitvabariigi Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsust nr 2 F 1421/03, millega lahutati JB`i ja LB`i abielu.

TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sellest tulenevalt jäävad asja menetluskulud avaldaja kanda.

TsMS § 464 lg 4 kohaselt võib määruse seaduses sätestatud juhul teha kohtuniku asemel kohtunikuabi või muu pädev kohtuametnik. Kohtunikuabi või muu pädev kohtuametnik võib kohtuniku kontrollimisel teha ka asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata, muu hulgas hagiavalduse käigutajätmise määruse.

Eleri Kimmel Konsultant