Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-54920/2 AI generated

2-08-54920/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-08-54920/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

L. L. esitas 22.08.2008. a Viru Maakohtule hagi B. S. vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Hagiavalduse kohaselt olid pooled vabaabielus, 1991. aastal asusid elama xxx. Nimetatud aadressil elas kostja pidevat hooldust vajav ema. Pärast ema surma sai korteri omanikuks kostja. Hageja arvas, et sissekirjutus annab talle eluaegse õiguse elada nimetatud aadressil, olla nimetatud korteri kaasomanikuks, ning kinnitab pooltevahelised suhted ühise majapidamise osas kui abielusuhted. Hageja on kandnud kulutusi korteri remontimisel.

Legislator headnote

AI generated

2-08-54920/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust.

Keywords

AI generated
expired residence permit loss of citizenship deportation despite health issues right to remain reinstatement of refugee status family residence permit
AI generated
2-17-8016/53
23. mail 2017 esitatud ja kohtu nõudel 13. juunil 2017 täpsustatud hagiavalduse kohaselt 1979.a septembris algas hageja A. V’i ja kostja V. J’i kooselu. Kooselu jätkamiseks pöördus hageja avaldusega xxxx kolhoosi juhatuse poole üürikorteri saamiseks, mis talle ka eraldati. Kooselu tulemusena moodustus pooltest ühine leibkond elukohaga aadressil xxxxxxxx. Kostjal oli varasemast kooselust laps T. J. Poolte kooselust sündis xxxx ka ühine laps E. V.
2-08-86190/7
Kohus määras: Jätta läbi vaatamata Bxxxx Vxxxx hagi Txxxxx Vxxxx vastu 24 179,10 krooni, korteri vabastamise ja korterist väljakirjutamise nõudes.
3-19-979/3
22.05.2019 saabus Tartu Halduskohtusse Sergei Volontsevitši kaebus (pealkirjastatud „Avaldus“), millest nähtub, et kaebaja soovib esitada nõudeid oma õe A.
2-10-18562/38
veebruar 2012. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi E.`i hagi A. V. vastu ühisvara ja ühiskohustuste jagamise nõudes. Hagihind 793,28 eurot (12 412,15 krooni)
2-19-5973/14
K. (hageja) esitas 17.04.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse V. K. (kostja) vastu ühisvara ja ühiskohustuste jagamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu xx.xx.1994 ja lahutasid xx.xx.2014 Ida-Viru Maavalitsuses. Abielu ajal soetati 13.03.2001 korter hinnaga 6000 Eesti krooni (ca 384 eurot), aadressil xxx xx-xx, xxx linn. Kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud hageja. Käesoleval hetkel on hageja hinnangul korteri turuväärtuseks 4000 eurot, millest kummagi poole osa moodustub 2000 eurot. Korter vajab remonti. Muud ühisvara pooltel ei ole. Hageja soovib korteriomandit ainuomandisse, sest elab koos noorema pojaga korteris. Kostja lahkus pärast abielu lahutamist Eestist Venemaale, ega ole korteri kommunaalteenuseid tasunud. Hageja on maksnud korteri kinnistamiskulud ja korteri eest kommunaalmakseid (küte 2538,59 eurot, eluruumi hoolduskulud 2342,69 eurot, kokku summas 4881,28 eurot), kostja viimase 3.aasta kommunaalkulude osa on 2440,64 eurot, mille kostja võlgneb hagejale. Hagi esemest lähtuvalt palus hageja poolte ühisvara jagada järgmiselt: Kinnistu registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx jätta hageja ainuomandisse; hagejalt kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 2000 eurot ühisomandi osa kaotuse eest; ühiskohustused jagada selliselt: kostjalt hageja kasuks välja mõista 50% ulatuses 3. aasta vältel tekkinud korteri säilitamisega seotud kulud summas 2440,64 eurot. Hageja palus rahaliste nõuete osas teostada tasaarvestus ja kostjalt hageja kasuks välja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

Keelduda L.L. hagi B. S. vastu omandiõiguse tunnustamiseks menetlusse võtmisest.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Asjaolud

1. L. L. esitas 22.08.2008. a Viru Maakohtule hagi B. S. vastu omandiõiguse tunnustamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt olid pooled vabaabielus, 1991. aastal asusid elama xxx. Nimetatud aadressil elas kostja pidevat hooldust vajav ema. Pärast ema surma sai korteri omanikuks kostja. Hageja arvas, et sissekirjutus annab talle eluaegse õiguse elada nimetatud aadressil, olla nimetatud korteri kaasomanikuks, ning kinnitab pooltevahelised suhted ühise majapidamise osas kui abielusuhted. Hageja on kandnud kulutusi korteri remontimisel.

3. Käesoleval ajal elab kostja Venemaal oma õe juures ja nõuab korteri vabastamist.

4. Hageja palub kohtul tunnustada omandiõigust korterile aadressil xxx ja kanda hageja kaasomanikuna kinnistusregistrisse (kinnistusraamatusse).

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohtuasja number 2-08-54920 Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi L.L. hagi B.S. vastu omandiõiguse tunnustamiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine

Hageja:

Kostja: L.L. (IK xxx, elukoht xxx)

B. S.(IK xxx, elukoht: xxx)

6. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust.

7. Hageja viide hagiavalduses perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 (mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara) on asjakohatu.

8. Korter aadressil xxx ei ole abikaasade ühisvara.

Vastavalt PkS § 1 lg 2 on õigusliku tähendusega ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse akt. Kuna pooled ei olnud abielus, ei saa kooselu kestel soetatud vara lugeda abikaasade ühisvaraks PkS § 14 lg 1 tähenduses ning varaliste suhete suhtes kohaldada analoogiat.

9. PkS § 17 lg 5 annab abikaasale võimaluse nõuda kohtu korras enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist juhul kui kinnisasja võib lugeda abikaasade ühisvaraks. Kuna kinnisasja asukohaga xxx abikaasade ühisvaraks lugeda ei saa, ei ole võimalik ka ühisomanikuks tunnistamine ja kinnistusraamatu kande muutmine.

10. Hageja leiab, et on korteri kaasomanik, kuna pooltel oli ühine majapidamine ja kulutusi korterile kanti pooleks ning hageja tuleks kanda kaasomanikuna kinnistusraamatusse.

11. Kohus selgitab hagejale, et üks kaasomandi võimalikke tekkimise viise on asja omandamine mitme isiku poolt. Hagiavaldusest ei nähtu, et korter asukohaga xxx oleks omandatud L. L. ja B.S. poolt.

12. Kuna pooled oma varalisi suhteid korteri parendamisel või majandamisel lepinguga reguleerinud ei ole, võib selleks kulutusi teinud pool esitada teise poole vastu nõude alusetu rikastumise alusel.

13. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldus avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb avaldajal riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastavasisuline taotlus ja teatada pangakonto number.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, keeldub kohus L.L. hagi menetlusse võtmisest.

Viljo Junolainen Kohtunik