2-07-51048/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-07-51048

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-51048 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2008 Tallinnas Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Tõnu Paalitsa vastu 155 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.03.2008 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Balti Investeeringute Grupi Pank AS apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood 10183757), esindja Ülle-Nansy Liiv Kostja Tõnu Paalits (ik xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 04.03.2008 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr. 2-07-51048 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooni menetluskulu apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

07.12.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Tõnu Paalitsa vastu 155 000 kr saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.05.2006 tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale 79 968,69 kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,98% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, saatis hageja talle 03.05.2007 ja 01.06.2007 meeldetuletused võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja saatis 15.06.2007 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis võlgnevuse likvideerimiseks täiendava kahe nädalase tähtaja. Kostja võlga ei tasunud ja 05.07.2007 ütles hageja lepingu üles. Hageja palus kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 79 125,25 kr, sissenõutavaks muutunud

2(3) tasumata intressi summas 12 560,80 kr, sissenõutavaks muutunud viivise summas 8049,29 kr perioodi 06.07.2007 kuni 30.11.2007 eest, leppetrahv summas 15 825,05 kr, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 kr ning kahjuhüvitis 38 539,61 kr. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

Maakohtu otsus

04.03.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Tõna Paalitsalt välja põhivõlgnevuse 79 125,25 kr, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 12 560,80 kr, viivised 8049,29 kr ja leppetrahvi 15 825,05 kr.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Maakohus jättis rahuldamata nõude sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni saamiseks, kuna nimetatud kahju ei ületa esitatud viivise nõuet, ja kahjuhüvitise 38 539,61 kr saamiseks. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s.t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule.

Apellatsioonkaebus

Apellant palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis võla sissenõudmisega seotud kulud 900 kr ning kahjuhüvitis 38 539,61 kr välja mõistmata. Ülejäänud osas palus apellant jätta kohtuotsuse muutmata.

Apellant on seisukohal, et kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3, kui jättis kahjuhüvitise apellandi kasuks välja mõistmata. Apellant esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas vastustaja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Vastustajapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on apellandile tekkinud varaline kahju. Käesolevas asja puuduvad andmed, et vastustaja oma maksekohustuse rikkumise eest ei vastusta ning seadusega ei ole kahjunõue esitamine keelatud, on apellandil õigus nõuda vastustajalt temapoolsest maksekohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Apellandi poolt saamata jäänud tuluna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on apellant ja vastustaja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada vastustaja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest.

Apellant on seisukohal, et VÕS § 416 lg 3 kehtib alles juhul, kui vastustaja reaalselt enam krediiti ei kasuta ehk krediidi brutosummat vähendatakse ainult nende intresside ja kulude võrra, mis tekivad peale kogu krediidisumma tasumist apellandile. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa kuidagi pidada VÕS § 416 lg 3 võrdseks väiteid „lepingu ülesütlemine“ ja „krediidi kasutamata jätmise aeg“. Lepingu ülesütlemine võib küll toimuda, kuid aeg, mille jooksul vastustaja krediiti kasutab, võib olla tunduvalt pikem.

Kohus on alusetult jätnud kohaldamata hagiavalduses viidatud krediidilepingu

3(3) üldtingimustes sisalduva menetlusosaliste omavahelise kokkuleppe, mille kohaselt krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkassoja täitemenetlusega seotud kulud, ning alusetult tuginenud väitele, et võla sissenõudmisega seotud kulu on käsitatav kahjuna.

Vastus apellatsioonkaebusele

Vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ei vaidle.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub vaidlustatud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Kahjuna (saamata jäänud tuluna) nõuab hageja pärast lepingu lõppemist saamata jäänud intressi. Maakohus on õigesti jätnud selles osas hagi rahuldamata, kuivõrd VÕS § 416 lg.3 sätestatu on imperatiivne ja tähendab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral lõpeb krediidiandjale tagasimaksmata krediidilt intressi maksmise kohustus tuleviku suhtes. Sisuliselt asendub tagasimaksmata krediidi osas krediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus viivise maksmise kohustusega.

Võla sissenõudmisega seotud kulu kujutab endast kahju. Maakohus on õigesti kohaldanud VÕS § 113 lg.5 sätteid, mille kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kohustuse täimisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise.

Tiit Kollom Ulvi Loonurm Margo Klaar