Legislator Case Law & Legislation
2-07-27035/6 AI generated

2-07-27035/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-27035/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Lindorff Eesti aktsiaseltsile (registrikood avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

Legislator headnote

AI generated

2-07-27035/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

Keywords

AI generated
missing case documents late submission of documents valid documents written documentary proof banking documents inadequate service provision
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. september 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-27035

Tsiviilasi

AS-i E (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi AV (V ; isikukood

XXX, elukoht kohtule teadmata) vastu 12 431,30 krooni saamiseks

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AVlt AS-i E kasuks 12 431,30 krooni.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Lindorff Eesti aktsiaseltsile (registrikood

XXX) kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXX Nordea pangas, selgitusega „AV , tsiviilasi nr 2-07-27035“.

4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta AV kanda.

2. Välja mõista AVlt AS-i E kasuks menetluskulu 1 350 krooni.

Edasikaebamise kord

Otsus ei ole kaevatav kohtutäituri tasu tagastamise osas.

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva

jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Asjaolud

AS E esitas 20.07.2007 hagi AV vastu 12 431,30 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

20.06.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Hagiavalduses märgitud aadressilt XXX, Tallinn on hagimaterjalid kohtule tagastatud

hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistris ning Haigekassa andmebaasis märgitud

aadressilt XXX, Tallinn on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel.

Käesoleval ajal Rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis andmed kostja

elukoha kohta puuduvad. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ning Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadressilt XXX, Tallinn on hagimaterjalid kohtule

tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Hagimaterjalide kättetoimetamine eelnimetatud

aadressidel ei ole õnnestunud ka kohtutäituri vahendusel. Karistusregistris märgitud aadressilt

XXX, Tallinn on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Seetõttu

on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale

kättetoimetatud.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole

taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks

tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja

taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas

osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel 20.06.1997 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002,

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) §

173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks

vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise

täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse

kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega),

pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või

lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile

kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta

kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6 216,15 krooni ja viivise 6 215,15 krooni, kokku

12 431,30 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust

täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 12 431,30 krooni.

Lindorff Eesti aktsiaselts on tasunud 24.01.2008 kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt

nr 17000030487 Nordea pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094

Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „tsiviilasi nr 2-07-27035 ja

kohtutaituritasu”. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295 krooni tuleb hagejale

tagastada, kuivõrd kohus jättis 18.04.2008 määrusega kohtutäituri tasu kohtutäiturile välja

maksmata.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt

kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1

esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2 943,72 krooni järgmiselt:

450 krooni riigilõiv ning 2 493,72 krooni õigusabikulu. Samuti on hageja menetluskuluna

kandnud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise riigilõivu 100 krooni. Kokku

moodustavad hageja menetluskulud 3 043,72 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 493,72 krooni. TsMS §

175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306

§ 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 7 000 krooni puhul 2 900

krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 6 216,15 krooni. Kohtu hinnangul ei ole

õigusabikulude summa 2 493,72 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja

kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 493,72 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud

800 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 800 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 450 krooni ning väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 350

krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud

korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas

SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr

221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik