2-07-46851/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. september 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-46851

Tsiviilasi

OÜH hagi OÜB vastu 44 123,40 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜH(registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Heino Hõbeoja

Kostja OÜB(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Andrei Altuhhov

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜB 44 123,40 (nelikümmend neli tuhat ükssada kakskümmend kolm

krooni 40 senti) krooni OÜH kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta OÜB kanda.

2. Välja mõista OÜB menetluskulu 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni

OÜH kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

05.11.2007 esitas OÜH Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜB vastu

40 068,60 krooni saamiseks. Seoses võlgniku poolt tähtaegselt vastuväite esitamisega anti Tartu

Maakohtu 24.03.2008 määrusega OÜH nõue OÜB vastu üle asja menetlemise jätkamiseks

hagimenetluses. 11.04.2008 määrusega keeldus Tartu Maakohus hagi menetlusse võtmast ning

edastas asja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 11.06.2008 esitas OÜH hagi OÜB vastu

44 123,40 krooni saamiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 10.11.2006 sõlmitud töövõtulepingust,

milles alusel esitatud arve jättis kostja osaliselt tasumata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude on 08.08.2008 vastu võtnud kostja seadusliku esindaja abikaasa LA. Kostja

vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument

kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei

tulene teisiti. TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte

toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka

kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele

isikule.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

OÜH ja OÜB vahel 10.11.2006 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktis 1 on sätestatud, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama

või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Esitatud tõendite põhjal on kostja kohustust täitnud üksnes

osaliselt. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub

hageja kasuks väljamõistmisele 44 123,40 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskuluna riigilõivu summas 3 000 krooni ning õigusabikulud 5 900 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 124 lg 1 alusel

määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Hagiavaldusest nähtub, et põhinõude

suuruseks on 37 200 krooni. RLS lisa 1 kohaselt tasutakse tsiviilasjalt hinnaga kuni 40 000 krooni

riigilõivu 2 250 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatust 750 krooni võrra

rohkem. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb menetluskuluna hageja kasuks välja

mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 2 250 krooni. Enam tasutud riigilõivu

tagastamiseks on hagejal õigus esitada kohtule vastavasisuline taotlus.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

5 900 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise

korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 6 lg 6 alusel, kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse enne 2008. aasta 15. juulit, lahendab kohus selle enne 2008. aasta 15. juulit maksekäsu

kiirmenetluse normide kohta kehtinud sätete kohaselt. Kuni 14.07.2008.a kehtinud TsMS

redaktsiooni § 486 lg 3 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi

Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on

tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude

sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 40 000 krooni puhul 12 500 krooni. Arvestades

tsiviilasja hinda ning asja keerukust ja mahukust, ei ole kohtu hinnangul õigusabikulude summa

5 900 krooni põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud summa näol tegemist maksekäsu

kiirmenetluse avalduse koostamiseks tehtud kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse näol on tegemist

lihtsustatud kirjaliku menetlusega, kus avaldus esitatakse selleks ettenähtud vormil ning kõnealuse

vormi lõpus märgitud juhiseid järgides. Lähtudes eeltoodust, peab kohus põhjendatuks kostjalt

hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni ning hagiavalduse esitamise eest

tasutud riigilõiv 2 250 krooni, kokku 2 750 krooni.

Viivi Villemson

Kohtunik