3-08-829/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-829

Haldusasi

Seafood International OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja Tollikeskuse poolt kauba kinnipidamise

õigusvastasuse tuvastamise ning Maksu- ja Tolliameti 28.

märtsi 2008 vaideotusse nr 6-1/50-2 osalise tühistamise

nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 15. augustil 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Seafood International OÜ

Esindaja: v.adv Aivar Pilv ja v.adv Pirkka-Marja Põldvere

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus

Esindaja: Sven Veltmann

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Lembit Sullakatko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Seafood International OÜ kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

toiming,

mis

seisnes

kaebuse

esitaja

kauba

(aktsepteerimisnumbrit

08EE1110EE90108630 kandvas tollideklaratsioonis nimetatud kaup „kalamari (soolatud,

puhastamata)“) kinnipidamine ajavahemikul 14. veebruarist 2008 kuni 11. aprillini 2008.

3. Tühstada Maksu- ja Tolliameti 28. märtsi 2008 vaideotsus nr 6-1/50-2 osas, millega

jäeti rahuldamata taotlus tunnistada õigusvastaseks Põhja maksu- ja tollikeskuse

toiming, mis seisnes kauba kinnipidamises (vaideotsuse resolutiivosa kolmas taane).

4. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuselt solidaarselt välja menetluskulud OÜ Seafood International (registrikood

11084187, asukoht Mustamäe tee 4) kasuks kogusummas 30 000 (kolmkümmend tuhat)

krooni.

6. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 25. oktoobril 2006. a.

edastas

Maksu-

ja Tolliamet kirjaga

nr 10.1-3/6480-2

siduva

tariifiinformatsiooni

EE 6480/21/06

kehtivusajaga

alates

23. oktoobrist 2006. a.

kaubale

tollinomenklatuuriga 030502000 ning kauba kirjelduseks oli märgitud „Imporditav kalamari: kollane,

soolatud min 2%, organiosadega, jahutatud või külmutatud, inimtoiduks. Puhastatakse, nõrutatakse ja

pakendatakse Eestis“.

2. 21. jaanuaril 2008. a. esitas NT Logistika AS deklareeris Seafood International OÜ eest

aktsepteerimisnumbrit 08EE1110EE90108630 kandva tollideklaratsiooniga vabasse ringlusse

lubamiseks Ameerika Ühendriikidest eksporditud kauba kirjeldusega „Kalamari (soolatud,

puhastamata)“ kokku 9 317,96 tonni, märkides seejuures kaubakoodiks 0305200030.

3. 22. jaanuaril 2008 teostas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi: PMTK)

ametnik eelnimetatud kauba läbivaatuse, märkides läbivaatuse akti nr 08-12.1-5/11/285 rubriiki

„Kontrolli käik“ muu hulgas järgmise „…Visuaalsel vaatlusel ei olnud võimalik kindlaks teha, kas tegemist

on puhastatud või puhastamata kalamarjaga /---/ Kahtlus kalamarja kodeerimise õigsuses“ ning rubriiki

„Kontrolli tulemus“ märkuse: „Kaup vastas deklareeritule. Rikkumise kahtlus“.

4. 24. jaanuaril 2008 võeti Kaubast proovid ning proovivõtu protokolli nr EE1110EE/01 24.01.2008

lahtri nr 11 kohaselt määrati kaupa enne uurimistulemuste saamist mitte vabastada.

5. 07. veebruaril 2008 koostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiakti, mille kohaselt on

keedusoola sisalduse massiprotsendi määramise põhjal antud järgmised vastused: „1. Kalamari on

pestud ja ümbritsevast kelmest täielikult vabastatud; 2. Kalamari on koheselt peale sulatamist valmis tarbimiseks

nagu kaaviar; 4. Soovituslik KN kood 16043090“.

6. 13. veebruaril 2008. a. muutis PMTK tollideklaratsioonil kaubakoodi.

7. 15. veebruaril 2008. a. esitas Seafood International OÜ kaubast võetud lisaproovid

Tervisekaitseinspektsiooni Kesklaborile analüüsi teostamiseks. Viiest analüüsist kahes leiti veretükke

ja ühes nii veretükke kui ka soomusetükke.

8. 19. veebruaril 2008 koostati Seafood International OÜ-le teade maksusumma määramise kohta,

mille kohaselt kohustati tasuma tollideklaratsiooni muutmise tagajärjel tekkinud tollivõlga summas

762 975 krooni.

9. 29. veebruaril 2008. a. esitas Seafood International OÜ PMTK-le vaide. 28. märtsil 2008. a. tegi

Maksu- ja Tolliamet (edaspidi : MTA) vaideotsuse nr 6-1/50-2, millega rahuldas vaide osaliselt, tehes

PMTK-le ülesandeks taastada tollideklaratsiooni 08EE1110EE90108630 muutmisele eelnenud

olukord ning tehes samas PMTK-le ettekirjutuse selgitada välja, kas tollideklaratsioonil deklareeritud

kaupade 1 ja 3 kaubakoodid on õiged või mitte. Vaie jäeti rahuldamata osas, milles taotleti

vaidlusaluse kauba kinnipidamise õigusvastaseks tunnistamist.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

10. 28. aprillil 2008 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb Seafood International OÜ

Maksu- ja Tolliameti 28. märtsi 2008 vaideotsuse nr 6-1/50-2 tühistamist kõigis osades peale selle,

millega tehti PMTK-le ettekirjutus taastada tollideklaratsiooni muutmisele eelnenud olukord.

Samuti taotleb kaebuse esitaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks kauba kinni pidamise

ajavahemikul 14. veebruarist 2008 kuni 11. aprillini 2008, tuues põhjendatud huvina välja soovi

esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

11. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et MTA on vaideotsusega rikkunud kaebuse esitaja õigusi

sõltumata vaidemenetluse esemest, jättes vaideotsuse resolutiivosas ilma igasuguse tähelepanuta

vaides esitatud taotluse teha PMTK-le ettekirjutus vabastada viivitamatult kaebus esitaja kaup

pärast tollideklaratsiooni muutmisele eelnenud olukorra taastamist. Samuti leiab kaebuse esitaja, et

vaideotsus rikub tema õigusi ka selle tõttu, et sellega pandi PMTK-le kohustus selgitada õige

kaubakood lähtudes vaideotsuses toodud seisukohtadest, millega kaebuse esitaja aga ei nõustu.

12. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et PMTK on õigusvastaselt kinni pidanud kaebuse esitaja kaupa,

kuivõrd vaideotsusega on kinnitatud, et tollideklaratsiooni muutmine ei olnud õiguspärane, ent

just deklaratsiooni muutmisele tuginedes kaupa kinni peeti. Viidates ühenduse tolliseadustiku

(ÜTS) art. 6 lõigetele 2 ja 3, leiab kaebuse esitaja, et otsus kauba kinnipidamise kohta tulnuks

kirjalikult teatavaks teha ning esitada selle põhjendused, kuna selline otsus on kaebuse esitaja

jaoks negatiivse tagajärjega. Kaebuse esitaja märgib, et kuivõrd talle ei ole kätte toimetatud ühtegi

ÜTS mõistes otsust ehk haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttes haldusakti, siis puuduvad tal

igasugused andmed kauba kinnipidamise põhjuste kohta ning juba ainuüksi seetõttu on kauba

kinnipidamine õigusvastane. Kaebuse esitaja leiab seejuures, et kuna ÜTS ei sätesta negatiivse

otsuse

teatavakstegemise

vorminõudeid,

siis

tuleb

kohaldada

HMS-i

sätteid

ning

HMS § 62 lg 2 p 1 kohaselt oleks tulnud otsus kauba kinnipidamise kohta kaebuse esitajale kätte

toimetada.

13. Viidates HMS § 3 lõikele 2, §-le 54 ning § 107 lõikele 1, samuti Riigikohtu otsusele haldusasjas

3-3-1-62-07, märgib kaebuse esitaja, et otsus kauba kinnipidamise kohta ei ole mõistetav ega

kontrollitav ning põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks

ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest

tegelikult lähtuti.

14. Samal ajal leiab kaebuse esitaja, et kauba kinnipidamine oli ka sisuliselt põhjendamatu, kuna

kaebuse esitajat esindas tollideklaratsiooni esitamisel kaudse esindajana tolliagentuur, kes peab

tolliseaduse (TS) § 4 lõike 2 kohaselt andma tollile tagatise. Kaebuse esitaja leiab, et ainuüksi fakt,

et NT Logistika AS on kantud tolliagentuuride nimekirja, kinnitab, et tollile on antud rahuldav

tagatis, mis tähendab, et tollil oli ka antud juhul sobiv tagatis tollimaksudest tekkida võiva võla

tagamiseks. Kaebuse esitaja märgib samuti, et PMTK ei ole ei kaebuse esitajalt ega deklarandilt

täiendavat tagatist enne 2008. aasta aprilli nõudnud ning seega puudus kaebuse esitajal alus

vajaliku tagatise tasumiseks. Samuti juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kogu

haldusmenetluse käigus on väljendatud nõusolekut deklarandi üldtagatise rakendamiseks.

15. Kaebuse esitaja ei nõustu väitega, et potentsiaalse tollivõla puhul ei ole tollil

diskretsiooniõigust kauba vabastamise või kinnipidamise osas ning leiab, et tollil on igal juhul

diskretsiooniõigus hinnata seda, kas tagatise nõudmise aluseks olevad asjaolud on saabunud või

milline on piisav tagatis.

16. Kaebuse esitaja rõhutab, et on ise teinud kõik endast sõltuva, et vältida kauba kinnipidamist.

Viidates kaebuse esitaja ning MTA vahelisele kirjavahetusele, märgib kaebuse esitaja, et

tolliametnike

enda

selge

soovituse

ning

arvamuse

kohaselt

tuleks

kaup

liigitada

tollinomenklatuuris koodi 0305* alla, mitte koodi 1604* alla, kusjuures kaebuse esitaja pakkus

koodi määratlemise käigus ka kauba näidistest proovi võtmist, kuid tolliametnikud ei pidanud

seda vajalikuks ja väljastasid siduva tariifiinformatsiooni ilma vastavate proovide võtmiseta.

Kaebuse esitaja selgitab ka, et tolliametnikud selgitasid kaebuse esitajale, et kaubale määratav

tollikood ei sõltu kalamarja liigist ja et STI laieneb sarnastele toodetele.

17. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK-l puudusid objektiivsed alused kahelda kauba deklareerimise

õigsuses, millest annab kinnitust ka kauba läbivaatuse akt, mille lõpus on ametnik kontrolli

tulemusena sõnaselgelt märkinud järgmise vastuolulise kokkuvõtte „Kaup vastas deklareeritule.

Rikkumise kahtlus“. Kaebuse esitaja leiab, et kui kaup vastas deklareeritule, siis ei saanud olla

rikkumist, kusjuures millel põhineb rikkumise kahtlus, ei ole aktis märgitud.

18. Kaebuse esitaja rõhutab, et PMTK-l puudus objektiivne alus kahelda Kauba vastavuses

siduvas

tariifiinformatsioonis

kirjeldatud

kaubale,

kuivõrd

kaebuse

esitaja

lasi

Tervisekaitseinspektsiooni Kesklaboril teostada analüüsid, kusjuures kõik viis analüüsi andsid

tulemuseks kauba vastavuse keedusoola sisalduse osas ning viiest analüüsist kolm kinnitavad

selgelt analüüsi käigus veretükkide leidmist. Asjaolu, et kahes proovis organiosi ei leidunud, on

kaebuse esitaja väitel seletatav sellega, et proovideks võetud kogused olid väga väikesed ning

erinevate asutuste ja ekspertide vahel jagati need veelgi ära. OÜ Keskkonnauuringute Keskus

tollilabori 09. aprilli 2008 analüüsile heidab kaebuse esitaja ette seda, et analüüsiaktist ei nähtu, et

eksperdilt oleks küsitud või et ekspert oleks analüüsinud, kas proovid sisaldasid organiosi.

Muuhulgas märgib kaebuse esitaja sedagi, et ekspert Mart Kangur sai proovid plommimata

kottides, mistõttu ei ole antud juhul võimalik jälgida ei proovide ametiasutuste vahelist liikumist

ega vastavate käitlemisnõuete täitmist ning seetõttu ei saa olla kindel tolli poolt tellitud ekspertiisi

usaldusväärsuses. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et vaidlusaluse perioodi alguses ei saanud

vastustajad kahtluse tekkimisel tugineda Mart Kanguri ekspertarvamusele tugineda, vaid üksnes 7.

veebruari 2008. a analüüsiaktile, mis aga ei sisaldanud eksperdi arvamust ning et Mart Kangur

teostas oma analüüsi alles 9. aprillil 2008. a.

19. Kaebuse esitaja selgitab ka, et talle väljastatud siduv tariifiinformatsioon ei eelda, et kaubas

sisalduvad osad peaksid olema kelme, ovriaalmembraan või koti osad, vaid märgitud on lihtsalt

organiosade sisalduvus kalamarjas. Seega on kaebuse esitaja seisukohal, et kui kalamarjas siiski on

muud organiosad, tuleb kaup siiski klassifitseerida koodi 0305* all. Sellega seoses viitab kaebuse

esitaja ekspert Ph. D S. Kolehmainen’i kirjale, mille kohaselt loetakse nii vere kui soomusetükid

organiosadeks ning leiab, et organiosasid sisaldav kalamari vajab töötlemist, sest tegemist ei ole

puhastatud kalamarjaga ning kaup on õigesti deklareeritud. Ka märgib kaebuse esitaja, et on

PMTK-le esitanud ka Ameerika Ühendriikide Euroopa Liidu esinduse liikme Stephane Vrignaud

tunnistuse kohaldamisele kuuluva kaubakoodi kohta ning samuti tugineb ta oma väidetes Ph. D

Seppo E. Kolehmaineni selgitusele kalamarja eraldamise ja töötlemise protsessi kohta ning

kaebuse esitaja äripartneri Pandalus AB selgitavale kirjale, samuti Wisconsini osariigi

Põllumajanduse, Kaubanduse ja Tarbijakaitse Osakonna töötaja Lisa Stout’i kirja, mis samuti

selgitab kauba olemust.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

20. Maksu- ja Tolliamet ning selle Põhja maksu- ja tollikeskus peavad kaebust põhjendamatuks

ning paluvad see rahuldamata jätta. Esiteks leiavad vastustajad, et kaebuses puuduvad igasugused

selgitused selle kohta, miks või kuidas rikub kaebuse esitaja õigusi vaideotsuses PMTK-le tehtud

ettekirjutus selgitada välja, kas tollideklaratsioonil kasutatud kauba koodid on õiged või mitte.

Samuti leiavad vastustajad, et vaideotsuses ei ole jäetud käsitlemata taotlust teha ettekirjutus

kauba

vabastamiseks,

kuivõrd

sellele

on

vastatud

vaideotsuse

punktis 6 ja punktis 11, kusjuures MTA vastavasisulist käsitlust toetavad ka tollialased õigusaktid,

eelkõige Euroopa Komisjoni määrus nr 2454/93, millega kehtestatakse tolliseadustiku

rakendussätted (ÜTSRS) art. 244 ning art. 248 lõiked 1 ja 3.

21. Ka ei nõustu vastustajad kaebuse esitaja seisukohaga, et PMTK on õigusvastaselt kinni

pidanud kaebuse esitaja kaupa. MTA ja Põhja MTK rõhutavad, et kauba kinnipidamise aluseks ei

olnud üksnes muudetud tollideklaratsioon, vaid kahtlus selles, et imporditud kauba puhul on

kasutatud vale kaubakoodi ning kaebuse esitajale võib selle tõttu tekkida täiendav

maksukohustus. Vastustajad selgitavad, et isegi kui langeb ära muudetud tollideklaratsiooni alusel

kinnipidamise võimalus, eksisteerib tollil õigus siiski kaupa kinni pidada ühenduse tolliseadustiku

rakendussätete (ÜTSRS) art. 244 alusel. Järgnevalt viitavad vastustajad ÜTS RS artikli 248

lõigetele 1 ja 3 ning Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2007 otsus haldusasjas nr 3-06-608

punktile 9, leides, et olukorras, kus võib tekkida tollivõlg, ei ole tagatise nõudmine mitte tolli

kaalutlusotsus, mis peab olema õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud, vaid ühenduse õigusest

tulenev imperatiivne kohustus.

22. Ka väidavad vastustajad, et ÜTSRS artiklist 244 ei tulene, et isiku teavitamine peaks toimuma

kirjalikult motiveeritud otsusega ning leiavad, et ÜTS art 5 p 5 ei saa mõista selliselt, et toll peaks

kõik isiku õigusi mõjutavaid toimingud kirjalikult vormistama, mida kinnitavad nende väitel ka

ÜTS art 6 lg 3 ning TS § 7.

23. Kauba kinnipidamist õigustavad vastustajad ka sellega, et tollideklaratsiooni lahtris 48 oli

märgitud „saaja maksab" ning seetõttu oleks kaebuse esitaja pidanud deklaratsiooni alusel

arvestatud maksusumma kandma tolli ettemaksukontole ning kuivõrd antud juhul tõusetus

küsimus võimalikust täiendavast tollimaksu tasumise kohustusest, siis oleks pidanud deklarant või

kaebuse esitaja ÜTS RS 248 lg 1 teise lause kohaselt esitama tagatise. Vastustajad märgivad, et

kaebuse esitajat esindanud deklarant aga ei nõustunud kaubast proovide võtmise hetkel tagatise

maksmisega võimaliku täiendava tollimaksu kohustuse katteks ning avalduse tagatise andmiseks

esitas deklarant NT Logistika AS alles 10.04.2008.a.

24. Vastustajad ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kaebuse esitaja on teinud kõik endast sõltuva,

et tõestada kauba õigesti deklareerimist. Vastustajad viitavad OÜ Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse analüüsiaktile, milles asuti seisukohale, et kalamari on pestud ja ümbritsevast kelmest

täielikult vabastatud ning kalamari on koheselt peale sulatamist valmis tarbimiseks nagu kaaviar

ning Tervisekaitseinspektsiooni protokollile nr KL2008/T301K, millest nähtub, et ka proovist

ET 0011474 ei leitud organiosi, mis samuti põhjendab tolli kahtlust kaubakoodi õigsuse osas.

Seejuures juhivad vastustajad tähelepanu sellele, et Tervisekaitseinspektsiooni poolt koostatud

protokollide kohaselt on organoleptika teostamisel lähtutud meetodist GOST 7631-85, mis ei

kuulu Tervisekaitseinspektsiooni akrediteerimisalasse, mistõttu ei ole ka vastav analüüsitulemus

mõõteseaduse § 6 mõttes järgitav ning ei kõrvalda seega tolli põhjendatud kahtlust vaidlusaluse

kauba siduvale tariifiinformatsioonile vastavuses ja kaebuse esitaja poolt deklareeritud kaubakoodi

õigsuses.

25. Kaebuse esitaja poolt viidatud välisasjatundjate ja tehingupartneri selgituste osas peavad

vastustajad oluliseks märkida, et viidatud isikud ei ole nimetatud vaidlusega faktiliselt kokku

puutunud, mistõttu ei saa nad olla võimelised esitama nii tõsikindlaid ja vankumatult üheseid

väiteid nagu seda on tehtud kaebuse esitaja poolt kaebuse lisades esitatud dokumentides.

Vastustajad märgivad ka, et deklarant ei ole taotlenud enne tollideklaratsiooni esitamist luba võtta

ise kaubast proovid, et seeläbi tagada kauba õige kirjelduse ja koodiga deklareerimine ning et

kauba kontrollimise ja proovide võtmisele järgnenud perioodil ei ole deklarant avaldanud

valmisolekut tagatise esitamiseks ja kaebuse esitaja ei ole püüdnud vältida kauba kinnipidamist.

Vastustajad leiavad, et deklarandi esindaja pidi oma ala spetsialistina olema teadlik faktist, et tollil

on kahtlus kaubakoodi osas ning seega on tegemist olukorraga, kus võib tekkida tollivõlg, mis

iseenesest välistab kauba vabastamise ilma tagatise nõudmiseta.

26. Vastustajad selgitavad, et ÜTS art 12 lõike 2 kohaselt on siduv tariifiinformatsioon tollile

suhetes informatsiooni pidajaga siduv, ent sellise informatsiooni pidaja on kohustatud tõestama,

et tariifi osas vastavad deklareeritud kaubad igakülgselt informatsioonis kirjeldatud kaupadele.

Vastustajad märgivad, et käesoleval juhul ongi tekkinud kahtlus kauba vastavuses sellele

kirjeldusele ning kahtluse aluseks on just OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakt

ning Tervisekaitseinspektsiooni protokoll nr KL2008/T301K, millest nähtub, et ka proovist ET

0011474 ei leitud organiosi. Mis puudutab viidet kauba läbivaatuse aktile ning selles sisalduvale

märkele - "Kaup vastas deklareeritule. Rikkumise kahtlus. " – siis leiavad vastustajad, et see ei viita

kuidagi sellele, et tollil puudub põhjendatud kahtlus selles, et kaup ei pruugi olla see sama, mille

osas isikule on väljastatud siduv tariifiinformatsioon, samas kui märge - rikkumise kahtlus - viitab

otseselt sellele, et tollil on tekkinud kauba osas kahtlusi ning märge - kaup vastas deklareeritule -

tähendab siinkohal seda, et toll ei teinud kauba läbivaatuse osas kindlaks seda, et kaup ei oleks

deklareeritule vastanud. Vastustajad leiavad, et deklareeritud kaubad ei vasta igakülgselt siduvas

tariifiinformatsioonis EE6480/21/06 23.10.2006 esitatud informatsioonile, kuivõrd kaupadeks ei

ole rääbise mari, mida on nimetatud viidatud siduvas tariifiinformatsioonis.

27. Oma seisukoha kaebuse esitaja nimel deklareeritud kauba tariifse klassifitseerimise kohta on

vastustajad esitanud järgnevalt:

•

Kombineeritud nomenklatuuri (KN) üldreeglile 1 ja harmoniseeritud süsteemi (HS)

selgitavate märkuste kohaselt saab grupis 03 klassifitseerida elus ja inimtoiduks kõlbulikke kalu, kaasa

arvatud nende maks, mari ja nahk värskelt, jahutatult, külmutatud, kuivatatud, soolatud, külm- või

kuumsuitsutatud kujul. Grupi 03 märkuse 1 kohaselt ei saa grupis 03 klassifitseerida muuhulgas kaaviari

ja kalamarjast valmistatud kaaviari asendajaid. Grupi 16 HS selgitavates märkuste lõigetes 5 ja 6 on

kirjeldatud mõisteid kaaviar ja kaaviari asendajad järgmiselt:

o

Kaaviar: seda valmistatakse mitmete piirkondade jõgedes elavate tuurakalade marjast.

o

Kaaviari asendajad: need on tooted, mida tarvitatakse nagu kaaviari, kuid on

valmistatud muude kui tuurakalade (näiteks lõhe, karp, haug, tuunikala, meriärn e kefaal, tursk,

merivarblane) marjast, mis on pestud, ümbritsevast kelmest vabastatud, soolatud ja mõnikord

pressitud või kuivatatud.

•

HS

rubriiki

1604

ei

kuulu

järgmised

tooted:

kalamari,

mis

on

ümbritsetud

ovariaalmembraaniga ning töödeldud või konserveeritud ainult sellisel viisil nagu kirjeldatud grupis

03. See tähendab, et söödav kalamari klassifitseeritakse gruppi 03, kui see on puhastamata s.t kas

kalamari on suletud nn kalamarjakotti või ovariaalmembraaniga kaetud või sisaldab selle osi ja on

värske, jahutatud, külmutatud, soolatud või suitsutatud kujul.

•

Vastavalt OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tollilabori analüüsiaktile nr 1-3/13

09.04.2008 on kõik kalamarjatooted soolatud ja ekspertarvamus vastab, et kõikides kaubaproovides

on kalamari pestud ja ümbritsevast kelmest täielikult puhastatud. See tähendab, et tooted

klassifitseeritakse HS rubriiki 1604.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et

Seafood International OÜ kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tolli toiming, mis seisnes kaebuse

esitaja kauba kinnipidamises, tuleb tunnistada õigusvastaseks ning õigusselguse põhimõttest

juhindudes tuleb seetõttu tühistada ka vaideotsus osas, millega keelduti kauba kinnipidamise

õigusvastasuse tuvastamisest. Muus osas tuleb kaebus aga selle põhjendamatuse tõttu rahuldamata

jätta.

29. Kohus leiab, et kaebuse esitajale kuulunud kauba kinnipidamine ajavahemikul 14. veebruarist

2008 kuni 11. aprillini 2008 on õigusvastane, kuivõrd kauba vabastamisest keeldumise kohta ei ole

koostatud nõuetekohast kirjalikus vormis esitatud põhjendatud otsust. Esiteks tuleb märkida, et

kuivõrd Maksu- ja Tolliameti 28. märtsi 2008 vaideotsusega nr 6-1/50-2 on Põhja maksu- ja

tollikeskust kohustatud taastama tollideklaratsiooni 08EE1110EE90108630 muutmisele eelnenud

olukord ehk teisisõnu tunnistatud 13. veebruaril 2008 toimunud tollideklaratsiooni muutmise

õigusvastaseks, siis ei saa kauba edaspidist kinnipidamist õigustada tollideklaratsiooni muutmisega.

Seetõttu puudub iseenesest vajadus analüüsida seda, kas tollideklaratsiooni muutmine ja selle

tulemusena tekkiva tollivõla olemasolu kauba kinnipidamiseks aluse annab või mitte. Kohtu

hinnangul ei oma seejuures mingisugust tähtsust see, mis täpselt tollideklaratsiooni muutmise

õigusvastasuse tingis. Seega ei saa asjakohaseks lugeda vastustajate kirjalikus seletuses väljendatud

seisukohta, et asjaolu, et toll tegutses (tollideklaratsiooni muutmisel) vastavalt õigusaktidele, on

leidnud vaidemenetluses kinnitust ning probleem oli pelgalt analüüsiakti vormistamises. Eeltoodu

tõttu tuleb asuda seisukohale, et faktiline olustik ning õiguslikud asjaolud olid nii enne 14. veebruari

2008 kui ka pärast seda täpselt ühesugused – tõsi, 13. veebruaril 2008 muutis PMTK küll

tollideklaratsiooni, ent selle toimingu õigusvastasus tuvastati vaideotsusega ning sellise õigusvastase

toiminguga ei saa õigustada mistahes muude toimingute või otsustuste tegemist.

30. Kauba kinnipidamise kuni 13. veebruarini 2008 on kaebuse esitaja samuti vaidlustanud ning

selles osas on Tallinna Halduskohus langetanud 02. mail 2008 otsuse haldusasjas 3-08-353,

tunnistades kauba kinnipidamise ajavahemikul 24. jaanaurist kuni 13. veebruarini 2008

õigusvastaseks. Nimetatud kohtuotsus on apelleeritud ega ole jõustunud, vaatamata sellele nõustub

kohus käesoleva kaebuse lahendamisel eelviidatud haldusasjas tehtud kohtuotsuses esitatud

õiguslike seisukohtadega.

31. Esiteks ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et ükskõik milline tolli otsus, millel on isiku

jaoks negatiivsed tagajärjed, tuleks tingimata vormistada kirjalikult koos asjakohaste põhjendustega.

Sellist nõuet kaebuse esitaja poolt viidatud ÜTS artikli 6 lõigetest 2 ja 3 ei tulene. Viimati viidatud

sätetest tuleneb küll isikut koormata kirjalikult vormistatud otsuse põhjendamise kohustus, samuti

kohustus teha otsus kirjalikus vormis, kui isik on selleks esitatud kirjaliku taotluse, ent sellise

kirjaliku taotluse puudumise korral ei ole suulise otsuse tegemine välistatud ning mistahes otsust ei

saa pidada õigusvastaseks üksnes seetõttu, et pole kirjalikult vormistatud. Küll aga leiab kohus, et

mõnd konkreetset liiki tolli otsuse vormistamiseks võib õigusaktides olla ette nähtud konkreetsed

vorminõuded.

32. Käesoleval juhul näib, et toll on otsustanud kaupa kinni pidada sisuliselt selleks, et teha kindlaks,

kas kaup vastab tollideklaratsioonis märgitud kaubakoodile. Selle asjaolu selgitamiseks on kaubast

võetud proovid, kusjuures proovide võtmise õiguspärasust ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud.

Kauba saatust proovide võtmise korral reguleerib ennekõike komisjoni määruse (EMÜ) nr

2454/93 millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega

kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTSRS) art. 244, milles sätestataks, et kui toll

võtab analüüsideks või üksikasjalikumaks kontrolliks proove ja näidiseid, peab ta analüüside või

üksikasjalikuma kontrolli tulemusi ära ootamata nimetatud kauba vabastama, kui ei ole teisi

põhjusi kaupa kinni pidada ja tingimusel, et kui tollivõlg on tekkinud või võib tekkida, on

kõnesolevate tollimaksude kohta juba arvestuskanne tehtud ja need on makstud või nende

maksmine tagatud. Tolliseaduse (TS) § 1 kohaselt kohaldatakse TS-i Euroopa Ühenduse

õigusaktidega reguleerimata osas. Kohtu hinnangul ei reguleeri ÜTSRS art 244 kauba

mittevabastamise vormistamise küsimusi, vaid pelgalt kauba mittevabastamise sisulisi aluseid ning

seejuures ei saa nõustuda vastustajate seisukohaga, et kuna eelviidatud sättes otsuse kirjalikku

vormistamist ja põhjendamist ei nõuta, siis on võimalik teha vastav otsus vabas vormis

põhjendusi esitamata. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus ühenduse tollieeskirjad ei sea

konkreetset liiki otsusele kindlaid vorminõudeid, ent samas ei tulene ka ühestki ühenduse õiguse

normist tollile vääramatut õigust teha seda liiki otsuseid vabas vormis või liikmesriigile

kehtestatud keeldu sätestada siseriiklikus õiguses tollile sarnaste otsuste tegemisel teatud

vorminõudeid, tuleb lugeda, et tegemist on ühenduse õiguses reguleerimata küsimusega ning

siseriikliku õigusega saab selliste otsuste tegemisele vorminõudeid kehtestada.

33. Kaubast proovide ja näidiste võtmist reguleeritakse ka TS § 39 alusel antud rahandusministri

22. aprilli

2004. a

määruses

nr 83

„Kauba

läbivaatuse

ning

sellest

proovide

ja näidiste võtmise kord“ (edaspidi määrus nr 83). Nimetatud määruse §-st 10 tuleneb sõnaselgelt,

et ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artikli 244 rakendamisel võib toll kaupa mitte

vabastada, kui see raskendab oluliselt või muudab võimatuks tolli järelevalve kauba üle või kui

tollil on alust arvata, et uurimistulemuste alusel võib toll algatada tollieeskirjade rikkumise

menetluse. Samuti tuleneb eelviidatud sättest, et kauba vabastamisest keeldub toll kirjaliku

motiveeritud otsusega, mis toimetatakse deklarandile või tema esindajale kätte viivitamatult.

Eeltoodust tuleneb tollile sõnaselge kohustus vormistada otsus kauba mittevabastamise kohta

pärast proovide võtmist kirjalikult ja esitada selles asjakohased põhjendused. Eeltoodu tõttu ei saa

asjakohaseks pidada vastustajate väidet, et ÜTSRS art 244 ei kohusta kauba kinnipidamist

vormistama kirjalikult juhul, kui on tekkinud või võib tekkida tollivõlg.

34. Mis puutub vastustaja viitesse ÜTSRS art 248 ning sealt tulenevasse tagatise nõudmise

kohustusse, siis see ei muuda mingil moel kohustust vormistada kirjalikult ja põhjendada kauba

mittevabastamist. Vastupidi, tagatise nõudmine on ühelt poolt tolli kohustus ning teisalt kauba

mittevabastamise (kinnipidamise) alternatiiv. See tähendab, et isegi juhul kui toll on seisukohal, et

tollikontrolli tulemusena võib tollivõlg tekkida või isegi juhul, kui tollivõlg on tekkinud, on kauba

kinnipidamine põhjendatud vaid siis, kui tollivõla tasumine ei ole muul moel tagatud, mis

muuhulgas tähendab ka seda, et toll on kasutanud muid võimalusi vajaliku tagatise saamiseks, ent

sellist tagatist ei esitata. Tolliseaduse § 1 lg 4 kohaselt tuleb ka tollimenetluses juhinduda

haldusmenetluse sätetest ja üldpõhimõtetest. HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. See tähendab muuhulgas, et eesmärgi saavutamiseks peab avalik võim

mitme lahendusvariandi puhul valima sellise, mis isikut kõige vähem koormaks. Reeglina on

kauba kinnipidamine isiku jaoks kõige koormavam lahendus, oluliselt koormavam näiteks tagatise

maksmisest. ÜTS art. 193 kohaselt on tagatisteks sularahasissemakse või käendaja võetud

kohustus. ÜTS art. 248 kohaselt peab toll selles sättes nimetatud asjaolude esinemisel tagatist

nõudma. Käesoleval juhul ei nähtu, et toll oleks tagatist nõudnud. Kohus ei nõustu vastustajate

seisukohaga, et tagatise andmise algatus oleks pidanud tulema kaebuse esitajalt või deklarandilt.

ÜTSRS-si tuleneb üheselt, et tagatise nõudmise kohustus on tollil, seega oleks toll pidanud

vajaduse korral tagatist nõudma, mitte jääma ootama, kas kaebuse esitaja või deklarant seda ise

pakkuma hakkab ning seda vaatamata sellele, et kaebuse esitajal pidi ilmselgelt olema huvi kauba

vabastamise vastu. Olukorras, kus kauba vabastamisest keeldumise aluseks on asjaolu, et tekkida

võiva tollivõla tasumine pole piisavalt tagatud ning samas kus tollil on kohustus tagatist nõuda, ei

saa eeldada tagatise määramise puhul üksnes kauba saaja või deklarandi aktiivsust, vaid eelkõige

tuleb eeldada tolli aktiivsust tagatise nõudmisel. Seejuures maksab tähele panna, et kaebuse esitaja

väitele, et tavapäraselt on tagatise nõudmise otsused koostatud kirjalikus vormis, ei ole vastustajad

vastu vaielnud ega ka selgitanud, milles seisneb käesoleva juhtumi eripära, mis õigustaks

tavapärasest teistsugust lähenemist. Seejuures vastustajate väide, et proovivõtu protokolli

vormistamisel keeldus deklarant tagatise andmisest, ei ole millegagi tõendatud. PMTK ei ole

iseenesest põhjendanud ka seda, miks ei peetud tekkida võiva tollivõla tagamiseks piisavaks

kaebuse esitaja eest deklaratsiooni esitanud tollimaakleri üldtagatist, iseäranis olukorras, kus 10.

aprilli 2008 otsuse kohaselt on seda igati piisavaks ja nõuetekohaseks tagatiseks peetud. See, kas

deklarant oli tolli kahtlustega põhimõtteliselt kursis või mitte, ei oma iseenesest tähtsust. Kahtlus

deklaratsiooni kantud kaubakoodi õigsuse osas õigustab iseenesest ÜTSRS art 248 kohaselt

tagatise nõudmist, ent see ei tähenda, et tagatist nõudmata võiks kaupa ilma põhjendusi esitamata

ning tagatist nõudmata kinni pidada.

35. Kohus leiab, et kauba kinnipidamine peaks olema viimane võimalus juba tekkinud või tekkida

võiva tollivõla tasumise tagamiseks, võimalus, mille kohaldamine on õigustatud juhul, kui tollivõla

tasumise eest vastutav isik vaatamata tolli nõudmisele piisavat tagatist ei anna. Samuti on kauba

kinnipidamine õigustatud juhul, kui tollil on põhjendatud kahtlus, et tegemist on kaubaga, mille

suhtes kehtivad õigusaktides sätestatud keelud või piirangud (käibes keelatud kaubad,

intellektuaalomandi õigusi rikkuvad kaubad jne). Käesoleval juhul selliseid asjaolusid aga esinevat ei

näi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et deklareeritud kaubaks on kalamari ning vaidlus käibki

sisuliselt selle üle, kas seda peaks deklareerima ühe või teise kaubakoodi all, millest sõltub

arusaadavalt ka tasumisele kuuluvate tollimaksude suurus, ent asja materjalidest ei nähtu, et tegemist

võiks olla kaubaga, mille tolliterritooriumile lubamine võiks sootuks keelatuks osutuda või mille

suhtes võidaks kohaldada mingisuguseid piiranguid. Seega ei saa asjakohaseks pidada ka vastustajate

viidet ÜTSRS art 248 lõikele 3, kuivõrd ei nähtu, et toll oleks pidanud võimalikuks mingisuguste

keeldude või piirangute kohaldamist kõnealuse kauba suhtes. Kauba kinnipidamine iseenesest ei

ole piiranguks või keeluks ÜTSRS art 248 lg 3 mõistes.

36. Vastustajate viide Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-3-1-26-03 ei ole asjakohane, kuivõrd

käesoleval juhul tuleb otsuse kirjaliku vormistamise nõue vahetult seaduse alusel antud ministri

määrusest. Kauba vabastamata jätmise näol on tegemist tolli kaalutlusotsusega, mille tegemisel

tuleb esmalt tuvastada, kas üldse esineb kauba vabastamata jätmise alus ning kui esineb, siis kas

kauba mittevabastamine on proportsionaalne. Tolliseaduse alusel kehtestatud rahandusministri

määruses on seejuures sõnaselgelt pandud tollile kohustus vormistada otsus kauba

mittevabastamise kohta kirjalikult koos põhjendustega.

37. Kuna PMTK ei ole vormistanud ega esitanud kaebuse esitajale ega tema eest kaupa

deklareerinud

isikule

mistahes

põhjendatud

otsust

pärast

proovide

võtmist

kauba

mittevabastamise faktiliste ja õiguslike aluste ning kaalutluste kohta, siis on vaidlustatud toiming

igal juhul õigusvastane. Kohus möönab, et kohtumenetluse käigus on reeglina võimalik haldusakti

või toimingu põhjendusi korrigeerida ja täiendada, kui on ilmne, et hiljem esitatud põhjendustest

asja otsustamise ajal ka tegelikult lähtuti. Põhjenduste täieliku puudumise korral ei saa aga nende

hilisemat esitamist võimalikuks pidada. Sama seisukohta on korduvalt kinnitanud oma praktikas

ka Riigikohus (nt. haldusasjas 3-3-1-62-07). Lisaks märgib kohus, et käesoleva otsuse eelmistes

punktides toodust nähtuvalt ei ole vastustajad ka kohtumenetluses esitanud adekvaatseid

põhjendusi selle kohta, miks oli vajalik kauba kinnipidamine ja miks ei peetud võimalikuks tagada

tekkida võiva tollivõla tasumist muul moel.

38. Kuivõrd kohus tunnistab kauba kinnipidamise õigusvastaseks, tuleb õigusselguse põhimõttest

juhindudes tühistada ka MTA vaideotsus osas, milles vastav taotlus rahuldamata jäeti.

39. Kaebuse esitaja on taotlenud Maksu- ja Tolliameti 28. märtsi 2008 vaideotsuse tühistamist

kõigis osades, peale selle, millega pandi Põhja maksu- ja tollikeskusele kohustus taastada

tollideklaratsiooni muutmisele eelnenud olukord. Seega on kaebuse eistaja vaidlustanud

vaideotsuse osas, millega tehti Põhja maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus selgitada välja, kas

tollideklaratsioonil 08EE1110EE90108630 deklareeritud kaupade 1 ja 3 kaubakoodid on õiged

või mitte, lähtudes vaideotsuses toodud seisukohtadest ning osas, millega jäeti vaie rahuldamata

kauba kinnipidamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Viimases osas tühistab kohus

vaideotsuse juba eeltoodud põhjustel, lähtudes õigusselguse põhimõttest. Küll aga ei pea kohus

võimalikuks ülejäänud vaideotsuse tühistamist motiivil, et vaideotsusega ei ole lahendatud

kaebuse esitaja taotlust kaup pärast deklaratsiooni muutmisele eelnenud olukorra taastamist

vabastada. Tuleb möönda, et vastava taotluse kaebuse esitaja oma vaides sõnaselgelt esitas ning

vaideotsuse resolutiivosas on see tõepoolest lahendamata, vaatamata sellele, et HMS § 86 lõike 1

kohaselt peaks seegi taotlus vaideotsuse resolutsioonis lahendatud olema. See aga ei anna alust

vaideotsuse tühistamiseks. Põhimõtteliselt saaks halduskohus tunnistada vaideotsuse selles osas

õigusvastaseks ning panna vaideorganile kohustuse vastav taotlus siiski läbi vaadata ja

nõuetekohase vaideotsusega lahendada. Käesoleva asja asjaolusid arvestades ei ole see aga enam

vajalik, kuivõrd vaidlusalune kaup on praeguseks vabastatud ning seega on kauba vabastamise

taotlus muutunud sisutuks. Kauba kinnipidamise kui toimingu õiguspärasusele andis kohus

hinnangu juba eespool. Samuti tuleb märkida, et sisuliselt on vaideorgan kauba vabastamise

taotlust vaideotsuses siiski käsitlenud ning jättes rahuldamata vaide kauba kinnipidamise

õigusvastasuse tuvastamise osas (ehk tunnistades kauba kinnipidamise õiguspäraseks), on kaudselt

lahendatud kaebuse esitaja jaoks negatiivselt ka taotlus kauba vabastamiseks. Vastavas osas kohus

aga eeltoodud põhjustel vaideotsuse tühistas.

40. Mingil juhul ei saa vaideotsuse resolutsioonis kauba vabastamiseks kohustamise taotluse

lahendamata jätmine tingida aga vaideotsuse tühistamist osas, millega kohustati PMTK-d õige

kaubakoodi välja selgitamiseks. Selle vaideotsuse osa tühistamise vajadust ei ole kaebuse esitaja ka

märkimisväärselt põhjendanud. Kohus leiab, et õigusaktidest ei tulene, et vaideorgan, tuvastades,

et haldusorgan on toimingu sooritamisel või haldusakti andes vääralt ja õigusvastaselt tuvastanud

asjas tähtsust omavad asjaolud, ei võiks vaideotsusega kohustada haldusorganit asja uuesti läbi

vaatama. Otsesõnu nähakse selline võimalus ette HMS § 85 lg 1 punktis 2 ning maksukorralduse

seaduse § 148 lg 1 p 3. Kohtumenetluses põhjendas Maksu- ja Tolliamet igati asjakohaselt, et

vaidemenetluse käigus ei olnud võimalik kaubakoodi õigsust kontrollida ning sel põhjusel saadeti

asi uueks otsustamiseks Põhja maksu- ja tollikeskusele. Asja PMTK-le uueks otsustamiseks

saatmine iseenesest kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei riku. Küll võib aga kaebuse esitaja

õigusi rikkuda PTMK põhjendamatu viivitus asja uuel läbivaatamisel või uus tehtav otsus, ent

neist kumbki ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus märgib üksnes, et haldusmenetlus,

sealhulgas tollikontroll, peab toimuma, juhul kui seaduses pole sätestatud kindlat tähtaega,

mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas toimunud kohtuistungi ajaks ei olnud PMTK arusaadavalt

otsust kaubakoodi õigsuse osas teinud ning menetlus oli alles käimas. Käesoleva vaidluse raames

ei asu kohus selle menetluse kestuse põhjendatust analüüsima, märkides üksnes seda, et ka juhul

kui kaebuse esitaja leiab, et menetlus on kestnud põhjendamatult kaua, on tal õigus seda seaduses

sätestatud viisidel vaidlustada.

41. PTMK-le õige kaubakoodi väljaselgitamise kohustuse panemist saaks MTA-le ette heita juhul,

kui oleks ilmne, et MTA saanuks õige kaubakoodi ise vaidemenetluse raames välja selgitada ning

sellega vaidlusküsimuse lõplikult ja tervikuna lahendada. Kohtu hinnangul see käesoleval juhul

nõnda ei olnud. Samuti ei saa väita, et tolli ja vaideorgani kahtlused kaubakoodi õigsuse osas

oleksid olnud ilmselgelt põhjendamatud. Tuleb siiski möönda, et seda kahtlust vähendab esiteks

asjaolu, et kaebuse esitaja tellimusel Tervisekaitseinspektsiooni laborites leiti (tõsi küll,

arusaadavalt mõõteseaduse kohaselt mittejälgitavat uurimismeetodit kasutades) kaubast võetud

proovidest vere- ja soomusetükke ning kaebuse esitaja poolt viidatud ning kohtule esitatud

asjatundjate seisukohad, millest nähtuvalt ei sobi kaebuse esitaja kaubaga väidetavalt sarnanevate

omadustega kaup tarbimiseks kaaviarina. Samuti vähendab seda kahtlust asjaolu, et

Keskkonnauuringute Keskuse OÜ labori analüüsist ei selgu iseenesest see, kas üleüldse on

uuritud muude organiosakeste sisaldumist kalamarjas ning kui on, siis kas vaatamata nende

esinemisele peetakse võimalikuks, et selline kalamari on kõlblik tarbimiseks nagu kaaviar ning

millele tuginedes seda väidetakse. Eelnev ei ole siiski piisav, et olla kindel kaebuse esitaja

kasutatud kaubakoodi õigsuses ning just seetõttu peabki PMTK asja põhjalikult läbi vaatama ning

õige kaubakoodi välja selgitama. Kohus märgib siinkohal, et kindlasti ei saa seda, kas teatud

organiosakesi (näiteks vere- ja soomusetükke) sisaldav kalamari, mis on kelmest puhastatud, on

kaaviarina tarbitav või mitte, pidada mingisuguseks üldteadaolevaks asjaoluks ning seetõttu peab

vastav seisukohavõtt tuginema jälgitaval ekspertanalüüsil ega saa olla paljasõnaline.

42. Mis puudutab kaebuse esitajale väljastatud siduvat tariifiinformatsiooni, siis tuleb tähele

panna, et väljastatud siduva tariifiinformatsiooni EE 6480/21/06 kohaselt on see antud järgmise

kirjeldusega kaubale: „Imporditav kalamari: kollane, soolatud min 2%, organiosadega, jahutatud või

külmutatud, inimtoiduks. Puhastatakse, nõrutatakse ja pakendatakse Eestis“. Kauba kaubandusliku nime

lahtrisse on kantud märge „Rääbise mari (coregonus hoyi). Vaidlust ei ole iseenesest selles, et

käesoleval juhul kaebuse esitaja poolt deklareeritud kaubaks ei olnud rääbise mari, ent kohtu

hinnangul tuleb siduvas tariifiinformatsioonis märgitud kauba kaubanduslikku nimetust vaadelda

siduva tariifiinformatsiooni seisukohast teisejärgulisena ja eelkõige saab ja tuleb lähtuda kauba

kirjeldusest. Sellele viitab ka kõnealuse siduva tariifiinformatsiooni lahter 10, kuhu on märgitud, et

selle väljastamise aluseks on „kirjeldus“. Eeltoodu tõttu tuleb käesoleval juhul tähele panna seda,

et KN 0305* ning KN 1604* kirjelduste ning vastavaid kaubagruppe käsitlevate harmoniseeritud

süsteemi (HS) selgitavate märkuste kohaselt ei saa konkreetse kauba ühte või teise klassi

paigutamise aluseks olla kala liik. See tähendab, et vaidluses, kas konkreetne, tuvastatud hulgal

vere- ja organiosakesi sisaldav kalamari tuleks deklareerida koodiga 0305* või 1604*, ei oma

tähtsust see, millise kalaliigi marjaga tegemist on, kuniks ei ole vaidlust selles, kas lõpp-produktina

saaks sellest kalamarjast toota kaaviarit või kaaviariasendajat.

43. Kaebuse esitaja väidab kaebuse täpsustuses, et vaideotus rikub tema subjektiivseid õigusi

seeläbi, et sellega pannakse PMTK-le kohustus vaadata taotlus läbi vaideotsuses toodud

seisukohtadest lähtudes, ent nende seisukohtadega kaebuse esitaja ei nõustu. Kohus selle väitega

nõus ei ole. Vaideotsusest nähtuvalt on seisukohad, millega PMTK kaubakoodi õigusse

kindlakstegemisel juhinduma peab järgmised: a) PMTK peab nõuetekohaselt tõendama, et kaup ei

vasta deklareeritule, st. analüüsiaktist peab nähtuma, millele tuginedes katselabor on jõudnud oma

järeldustele ning b) PMTK peab KN-i kohaselt ära põhjendama, miks on deklaratsioonis näidatud

kaubakood vale ega tohi seejuures pimesi tugineda katselabori poolt näidatud soovituslikule

kaubakoodile. Kaebuse esitaja ei ole tegelikult välja toonud, miks ta leiab, et neist juhistest

kaubakoodi õigusse kindlakstegemisel lähtuma ei peaks või miks ta nendega ei nõustu. Kaebuse

esitaja ei nõustu arusaadavalt vaideotsuse põhjendustega, mis puudutavad kauba kinnipidamise

õiguspärasust ning seda, kas kauba kinnipidamist oleks tulnud kirjaliku otsusega põhjendada või

mitte, ent see ei puuduta õige kaubakoodi kindlakstegemist. Kohtu hinnangul on vaideotsuses

esitatud juhised õiged ja asjakohased, tähendades sisuliselt seda, et PMTK saab deklaratsiooni

esitatud kaubakoodi vääraks tunnistada vaid juhul kui nõuete vastava ekspertiisiga on tehtud

kindlaks, et konkreetsel kaubal on sellised omadused, mille tõttu tuleks kasutada teist kaubakoodi.

44. Kaubakoodi õigsust puudutav vaidlus taandub käesoleval juhul sisuliselt sellele, kas

konkreetne kalamari, mis sisaldab (kui ikkagi nõuetekohase analüüsiga tuvastatakse, et ikka

tõepoolest sisaldab) teatud hulga vere- ja soomuseosakesi, on „kaaviariasendaja“ või ei ole ehk

teisisõnu on küsimus selles, kas kaebuse esitaja kaup kõlbaks pärast sulatamist vahetult müügiks ja

tarbimiseks kaaviariasendajana (nagu kaaviar). Harmoniseeritud süsteemi selgitavates märkustes

märgitakse kaubagrupi 1604 kohta, et sellesse kuuluvad valmistoidukaubad, mis tähendab, et

toote saaks sellesse gruppi klassifitseerida, kui tegemist olekski valmis kaaviariasendajaga, mida ei

ole sellisena tarbimiseks ja müümiseks enam vaja täiendavalt töödelda. Kohus leiab, et olukorras,

kus iseenesest tunnustatud labor on mitteakrediteeritud analüüsimeetodiga tuvastanud teatud

organiosade esinemise kalamarja hulgas, tuleb tollil vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ning

selgitada juba nõuetekohase analüüsiga, kas see nõnda on või mitte. Juhul kui sellise analüüsi

tulemusena peaks ilmnema, et selliseid organiosakesi tõepoolest kauba hulgas leidub, siis tuleb

tariifset klassifitseerimist reguleerivate normide alusel võtta põhjendatud seisukoht, kas tegemist

on kaaviari või kaaviariasendajana kasutatava valmistoiduainega või mitte. Käesoleval juhul ei ole

vastustajad esitanud siiski ühtegi mõistlikku tõendit selle kohta, kas sarnaste organiosadega

kalamari on kaaviar või kaaviariasendaja või mitte, samas kui kaebuse esitaja on esitanud mitme

asjatundja väited selle kohta, et sarnast kaupa ei saa kaaviarina turustada/tarbida ning see vajab

eelnevat töötlemist. On tõsi, et nimetatud asjatundjad ei ole konkreetset kaupa näinud ning seega

on tegemist pelgalt arvamusega, ent see siiski tekitab kahtluse vastustajate seisukohas ning PMTK

peab asja uuel otsustamisel seda kahtlust kontrollima ning kas nõustuma kaebuse esitaja

seisukohaga või siis tekkinud kahtluse põhjendatult ümber lükkama. Seega peab PMTK õige

kaubakoodi kindlakstegemisel olema väga hoolikas ning kaebuse esitaja poolt välja toodud

asjaoludega

arvestama.

Põhjendamiskohustust

suurendab

ka

asjaolu,

et

varasemas

mitteformaalses suhtlemises kaebuse esitajaga on tolliametnik väljendanud seisukohta, et koodi

1604 tuleks kasutada üksnes sellise kalamarja puhul, mida enam ei nõrutata ega puhastata, vaid

pakendatakse tööstuslikult. Tuleb möönda, et selline mitteformaalne seisukohavõtt iseenesest ei

ole tollile siduv ning kaebuse esitaja ei saa sellele tuginedes nõuda, et toll aktsepteeriks sellise

mitteformaalse suhtlemise tulemusena soovitatud kaubakoodi kasutamist, ent sarnasel juhul peab

toll haldusorganina seda hoolikamalt põhjendama, millistele andmetele tuginedes ta leiab, et kaup

tuleks deklareerida teisiti, sh. kas ta leiab, et käesoleval juhul ei vajagi kaup kalamari enam

nõrutamist ja puhastamist, vaid üksnes pakendamist või on ta seisukohal, et vaatamata teatavale

nõrutamise/pakendamise vms töötlemise vajadusele enne valmistootena turule saatmist, tuleks

toodet käsitleda kaaviariasendajana.

MENETLUSKULUD

45. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lõikest 2 tuleneb, et kaebuse osalise

rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HkMS §

93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta. Kaebuse esitaja esindajad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles

kajastatakse õigusabikulusid summas 69 582 krooni. Advokaadibüroo Aivar Pilv juhataja on

esitanud allkirjastatud kinnituse, et kaebuse esitaja on viidatud menetluskulud kandnud, olles

tasunud AS Advokaadibüroo Aivar Pilv arved. Kohtu hinnangul on selline kinnitus piisav selleks,

et lugeda menetluskulud kantuks. Vastustajate seisukohaga, et menetluskulude kandmist peaks

tõendama tingimata kviitungite või pangakonto väljavõtetega, kohus ei nõustu. Olukorras, kus

menetlusseadustike kohaselt ei pea advokaat tõendama oma esindusõigust, vaid seda eeldatakse,

võib usaldada kohtu hinnangul advokaadi, iseäranis advokaadibüroo pidaja kinnitust kulude

kantuse kohta. Samuti tuleb arvestada sellega, et kohtule esitatava pangakonto väljavõtte või

näiteks sularahakviitungi põhjal ei saa samuti tõsikindlalt veenduda selles, et vastavad kulud ikka

tõepoolest kantud ning et esitatavad dokumendid ei ole fiktiivsed. Seega leiab kohus, et

umbusaldades advokaadi allkirjastatud kinnitust, tuleks umbusaldada ka kõiki selle advokaadi

poolt esitatud muid dokumente. Seega oleks advokaadi kinnituse asemel pangakonto väljavõtete

või tasumist kinnitavate kviitungite nõudmine mõistusevastane ning seega vastuolus

halduskohtumenetluse põhimõtetega. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustajate hinnangul oleks põhjendatud menetluskulu

suuruseks käesolevas asjas umbes 40 000 krooni. Arvestades, et kaebuse esitaja kahest taotlusest

üks rahuldati täielikult ja teine osaliselt, samuti arvestades asja keerukust ning seda, et sarnastel

asjaoludel on kaebuse esitaja varem osalenud haldusasja 3-08-353 menetluses, leiab kohus, et

põhjendatud menetluskuluks on 30 000 krooni ning see summa tuleb vastustajatelt solidaarselt

kaebuse esitaja kasuks välja mõista.

Kristjan Siigur

kohtunik