3-08-1143/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1143

Haldusasi

V.P.i kaebus Harku Vallavalitsuse 11. märtsi 2008

korralduse nr 357 ning 13. mai 2008 korralduse nr 718

tühistamise ning Harku Vallavalitsuse asja uueks

läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 22. augustil 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.P.

Esindaja: v.adv. Raul Talts

Vastustaja: Harku Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.P.i kaebus.

2. Tühistada Harku Vallavalitsuse 11. märtsi 2008 korraldus nr 357 ning Harku

Vallavalitsuse 13. mai 2008 korraldus nr 718.

3. Teha

Harku

Vallavalitsusele

ettekirjutus

vaadata

V.P.i

20. veebruaril 2008 esitatud projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi ja teha

selle kohta põhjendatud otsus ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

4. Mõista Harku Vallavalitsuselt V.P.i kasuks välja menetluskulu 15 000 (viisteist

tuhat) krooni.

5. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 20. veebruaril 2008.a. esitas V.P. Harku Vallavalitsusele taotluse Tabasalus Kuusiku 10a asuvale

kinnistule elamu projekteerimise tingimuste kindlaksmääramiseks. 11. märtsi 2008 korraldusega nr

357 keeldus Harku Vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisest, põhjendades seda sellega,

et Kuusiku 10a krunt on teistest samal tänaval asuvatest väiksem ning selline mitmekordselt

suurema täisehitusega väikeelamukrunt oleks vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 10

punktiga

2. Samuti

märgiti

korralduses,

et

arvestades

kehtivaid

teedele

nõutavaid

nähtavuskolmnurki, ehituse ja tuleohutuse reegleid, ei ole kinnistu ehitusalale pärast kohustusliku

piiranguala määramist võimalik projekteerida kaasaegsetele nõuetele vastavat korralikku elamut.

Nimetatud korralduse peale esitas V.P. vaide, mille Harku Vallavalitsus 13. mai 2008 korraldusega

nr 718 rahuldamata jättis.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. 11. juunil 2008 Tallinna Halduskohtule saabunud kaebusega taotleb V.P. Harku Vallavalitsuse 11.

märtsi 2008 korralduse nr 357 ning 13. mai 2008 korralduse nr 718 tühistamist ning Harku

Vallavalitsuse kohustamist projekteerimistingimuste väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks.

3. Kaebuse esitaja leiab, et projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine on vastuolus

Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi kaitse põhimõttega, kuna korraldusega on välistatud elamu

ehitamine kaebaja omandis olevale kinnisasjale. Viidates Riigikohtu otsusele haldusasjas

3-3-1-41-06. leiab kaebuse esitaja, et omandiõiguse riive peab põhinema seadusel või seaduses

sätestatud volitusnormi alusel antud alamal õigusaktil.

4. Kaebuse esitaja leiab, et projekteerimistingimuste väljastamata jätmine PlanS § 9 lg 10 p 2

alusel ei ole võimalik, kuna esiteks ei näe nimetatud säte ette selget volitusnormi omandiõiguse

piiramiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et määratlemata õigusmõisteid „hoonestuslaad" ja

„planeerimispõhimõtted" ei saa kindlasti sisustada selliselt, et need hõlmavad ka ettekirjutust

krundi suuruse osas, kuna hoonestuslaad on hoonete väljanägemist ja kubatuuri tähistav termin

ning planeerimispõhimõtete all on seadusandja silmas pidanud seda, et ilma detailplaneeringut

koostamata võib olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile rajada üksikelamu, kui

järgitakse planeerimisseaduses detailplaneeringule kehtestatud nõudeid (s.o hoonetevaheline

kuja, liikluskorraldus, tehnovõrgud jne). Viidates veelkord Riigikohtu eelnimetatud lahendile,

märgib kaebuse esitaja, et planeerimisseaduses ei sisaldu volitusnormi, mille alusel saaks

kindlaks määrata krundi miinimumsuuruse ning krundi minimaalsuurust sätestavat normi ei

sisaldu ka PlanS-is endas.

5. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et Harju Vallavalitsuse 11. märtsi 2008 korraldus nr 357

on motiveerimata ja selle põhjendustena esitatud kaalutlused on sisustamata. Nii heidab

kaebuse esitaja ette seda, et korralduses ei ole sisustatud mõistet „hea arhitektuurne tava", mille

näol on aga tegemist iga kord sisustamist vajava määratlemata mõistega. Seejuures viitab

kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-62-02, milles leiti, et eriti juhtudel, kui

tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma

(sisulise) motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Kaebuse esitaja

väitel ei ole käesoleval juhul ei adressaadil ega ka kohtul võimalik kontrollida, millistele

sisulistele kaalutlustele kohalik omavalitsus on tuginenud.

6. Ka märgib kaebuse esitaja, et korralduses on jäetud sisustamata seal kasutatud mõisted

„teedele kehtestatud nähtavuskolmnurgad" ning „ehituse ja tuleohutuse reeglid" ning

„kaasaegsetele nõuetele vastavalt korralikku elamu projekteerimine" ning jääb arusaamatuks,

milliste õigusaktide tõttu ei ole võimalik rajada Kuusiku 10a kinnistule elamut, arvestades, et

projekti pole kohalikule omavalitsusel veel esitatud. Kaebuse esitaja viitab teede-ja sideministri

28. septembri 1999.a. määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded" punktis 5.2.7.

sätestatud nähtavuskaugustele ning märgib, et vaidlustatud korralduses ei ole põhjendanud

miks neid kaugusi ei ole oleks võimalik järgida, iseäranis arvestades seda, et tegemist on

väljakujunenud hoonestusega asulaga ning kaebajale kuuluv kinnistu asetseb naaberkinnistute

ja tupiktee vahel ning üksnes üks kinnistu külg asetseb liigeldava tänava ääres, kus kehtib

kiirusepiirang 30 km/h. Samuti viitab kaebuse esitaja Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a.

määrusele nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ning väidab, et kuna

kõik hooned paiknevad pelgalt krundi piirist kaugemal kui 8 meetrit ehk hoonetevahelise kuja

olemasolu on tagatud juhul isegi siis, kui V.P. ehitab oma elamu krundi piirile naabri elamule

võimalikult lähedale. Ka heidab kaebuse esitaja käskkirjale ette, et sellest ei selgu, mida tähendab,

et Kuusiku 10a kinnistule ei ole võimalik projekteerida „kaasaegsetele nõuetele vastavat

korralikku elamut".

7. Lisaks 11. märtsi 2008 korraldusele nr 357 tühistamisele soovib kaebuse esitaja ka

vaideotsuse tühistamist, leides, et vaideotsusega on rikutud tema õigusi vaidemenetluse

esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja osundab asjaolule, et ta on taotlenud oma 22. aprilli 2008

ja 29. aprilli 2008 kirjades enda teavitamist väide läbivaatamise ajast ja kohast ning avaldanud

soovi vaide läbivaatamisest isiklikult osa võtta ja täiendavaid selgitusi jagada, ent vaatamata

HMS §-s 40 sätestatule on haldusorgan eiranud taotlust võimaldada tal vaide läbivaatamise

juures viibida ja selgitusi anda. Kaebuse esitaja leiab seejuures, et tema ärakuulamata jätmine

on viinud ebaõige vaideotsuse tegemiseni, kuna vaideotsuses on uue asjaoluna välja toodud, et

Kuusiku 10a lähiümbruse kruntide keskmine täisehituse protsent on 12. Kaebaja osundab

asjaolule, et talle jääb arusaamatuks teiste kruntide täisehituse protsendi seos tema krundiga,

kuna Eesti õiguskorras puudub säte, mis näeks ette maksimaalse krundi täisehituse protsendi.

Kaebuse esitaja leiab, et täisehituse protsendi määramise abil on võimalik planeeringus

hoonestuse mahtu vähendada vastavalt vajadusele, ent ainuüksi täisehituse protsendi alusel ei

saa otsustada mingi hoone rajamise võimalikkust. Seejuures toob kaebuse esitaja ka välja, et

Kuusiku 10a kinnistuga samasse piirkonda jääval krundil aadressiga Kodu 1a on kinnistu

pindalaks 753 m2 ning krundi täisehituse protsent 25%, krundil aadressiga Staadioni 12a

suuruseks on 929 m2, ning täisehituse protsent samuti 25. Kaebuse esitaja rõhutab, et 20.

veebruari 2008.a projekteerimistingimuste taotluses on ehitiste (elamu ja garaaž) aluse maa

osakaaluks märgitud 17%.

8. Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et vaideotsuses on märgitud, et Harku valla

ehitusmäärusest tulenevalt on alevikes väikeelamumaa ehituskrundi suuruseks vähemalt 1500

m2 ja külades 2000 m2, ent seejuures ei selgu, millisest ehitusmääruse normist see tuleneb.

Samuti kordab kaebuse esitaja, et Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-41-06 kohaselt ei saa kruntide

miinimumsuurust kehtestada ka kohaliku omavalitsuse üldaktiga, kuna selleks puudub

seadusest tulenev volitusnorm. Viimaks märgib kaebuse esitaja, et vaideotsuse tühistamine on

oluline ka õigusselguse seisukohast.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Harku Vallavalitsus ei pea kaebust põhjendatuks ning palub see rahuldamata jätta, selgitades, et

Kuusiku 10a kinnistu asub Tabasalu alevikus olemasoleval selgelt piiritletaval kompaktse

asustusega territooriumi osal, kus uute hoonete püstitamiseks on planeerimisseaduse §

3 lõike 2 punktist 1 tulenevalt kohustuslik koostada detailplaneering, ent kuna tegemist

on olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundiga, siis võib kohalik omavalitsus

planeerimisseaduse § 9 lõike 10 punkti 2 kohaselt lubada sinna üksikelamu ehitusprojekti

koostamist ja püstitamist, kui selle projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna

hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse

naaberkinnistute omanikega. Vastustaja leiab, et PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sätestatud loa andmine

on kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus, ning selgitab, et kinnisasja kasutamisele on

kehtestatud PlanS § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang detailplaneeringu koostamise kohustuse

näol ning kuigi kohalikul omavalitsusel on õigus seda piirangut mitte rakendada, on see siiski

kohaliku omavalitsuse enda otsustada, kas ta seda teeb või mitte. Vastustaja selgitab samuti, et ei

välista Kuusiku 10a kinnistu hoonestamist detailplaneeringu alusel ja on nõus algatama

detailplaneeringu krundi ehitusõiguse määramiseks ning hoonestusala piiritlemiseks, kui kaebaja

vallavalitsusele sellekohase taotluse esitab. Vastustaja märgib veel, et vaidlustatud korraldus ei

riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd iseenesest ei ole kaebuse esitajal subjektiivset

õigust hoonestada oma kinnistut ilma detailplaneeringuta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab kohus, et V.P.i

kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Harku Vallavalitsuse 11. märtsi 2008 korraldus nr 357

tuleb tühistada selle põhjendamispuuduste tõttu, mida ei ole ületatud ka vaideotsusega.

Õigusselguse huvides tuleb tühistada ka vaideotsus. Samuti tuleb Harku Vallavalitsusele teha

ettekirjutus vaadata kaebuse esitaja poolt esitatud projekteerimistingimuste taotlus uuesti läbi ja

teha selle kohta põhjendatud otsus.

11. Esmalt ei nõustu kohus vastustaja kirjalikus seletusest nähtuva seisukohaga, et

planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 10 p 2 sätestatud loa andmisest keeldumist ei peagi põhjendama,

kuivõrd tegemist on kohaliku omavalitsuse õigusega vastav luba anda, mitte aga kohustusega.

Iseenesest on tõsi, et nimetatud sättes toodud eelduste täitmise korral, see tähendab tingimusel, et

uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja

planeerimispõhimõtteid

ning

projekteerimistingimused

kooskõlastatakse

naaberkinnistute

omanikega, ei ole isikul igal juhul õigust nõuda, et kohalik omavalitsus lubaks tal ilma

detailplaneeringut koostamata üksikelamu püstitamist. Samas ei tähenda see, et kohalikul

omavalitsusel oleks vaba suva otsustada, kas seda lubada või mitte. Nagu igasugune halduse

tegevus, peab ka PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sätestatud loa andmine või sellest keeldumine olema

põhjendatud ja proportsionaalne. Tegemist on isikut soodustava haldusakti andmisest

keeldumisega, mis vajab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 1 kohaselt kirjalikku

põhjendamist, kusjuures HMS § 56 lõikest 2 tulenevalt peab selline põhjendus sisaldama nii

otsustuse faktilist kui õiguslikku alust. Kaebuse esitaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu

seisukohale haldusasjas 3-3-1-13-02, kus rõhutatakse õigusliku ja faktilise motivatsiooni

omavahelise sidumise vajalikkust. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses esitatud põhjendused

on vastuolulised ning osalt asjassepuutumatud, mistõttu ei ole võimalik mõista, miks on peetud

võimatuks Kuusiku 10a maatüki hoonestamist ilma detailplaneeringut koostamata.

12. PlanS § 9 lõikes 10 sätestatud erandite eesmärk on vältida kulukat ja aeganõudvat

detailplaneeringu

koostamise

kohustust

neil

detailplaneeringukohustusega

aladel,

kus

detailplaneeringu koostamine ilmselt mingisugust lisaväärtust ei kannaks. Seetõttu leiab kohus, et

keeldudes eelviidatud sättes nimetatud loa andmisest, peaks vallavalitsus põhjendama ennekõike

seda, miks ta leiab, et detailplaneeringu koostamine on vajalik ehk millised on need eesmärgid,

mida oleks võimalik saavutada detailplaneeringuga, mitte aga naaberkinnistute omanike poolt

kooskõlastatud

ning

piirkonna

hoonestuslaadi

ja

planeerimispõhimõtteid

järgivate

projekteerimistingimustega. Kohus märgib siinkohal, et kohtule esitatud kirjalikus seletuses on

vallavalitsus pidanud kõnealuse kinnistu hoonestamist iseenesest võimalikuks, kinnitades

valmisolekut detailplaneeringu algatamiseks. Seega on vallavalitsuse seisukohad korralduse

andmisel ning kohtumenetluses mõneti vastuolulised, kuivõrd vaidlustatud korralduses leiti

sisuliselt seda, et Tabasallu Kuusiku 10a kinnistule ei ole põhimõtteliselt võimalik elamut ehitada.

Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise põhjendustega nõustumise korral jääb

arusaamatuks, millest lähtudes peab vallavalitsus siiski võimalikuks kinnistu hoonestusõiguse

kindlaksmääramist detailplaneeringuga. Eelnev viitab pigem sellele, et vaidlusaluse korralduse

andmisel esitatud põhjendused (krundi suurus, ehitusaluse pinna ja krundi suuruse suhe jms) on

pelgalt otsitud ega õigusta tegelikult PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sätestatud erandi tegemisest

keeldumist.

13. Mis puutub vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses esitatud seisukohta, et Kuusiku 10a

kinnistu on ümbruskonna kruntide suurust arvestades liialt väike, siis see ei saa kohtu hinnangul

olla projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise põhjuseks. Kaebuse esitaja on õigesti välja

toonud, et planeerimisseadus ei sätesta ehituskrundi minimaalset suurust ega ka ühtegi

volitusnormi, mille alusel saaks näiteks kohalik omavalitsus sellise piirangu kehtestada. Krundi

suurus ei ole kohtu hinnangul hõlmatud ka PlanS § 9 lg 10 punktis 2 sisalduva mõistega

„piirkonna hoonestuslaad“. Viimatinimetatud mõiste hõlmab ehitatava hoone karakteristikuid,

nagu hoone kõrgus, pindala jne ehk teisisõnu neid küsimusi, mis oleksid detailplaneeringu

koostamise korral hõlmatud krundi ehitusõigusega PlanS § 9 lg 4 mõistes. Vaidlustatud

korraldusest ega vaideotsusest ei selgu ka see, milliste piirkonna planeerimispõhimõtetega oleks

Kuusiku 10a kinnistu hoonestamine igal juhul vastuolus. Vaideotsuses on viidatud Harku valla

ehitusmäärusele, mille kohaselt on alevikes väikeelamu ehituskrundi suuruseks vähemalt 1500 m2.

See viide ei ole täpne. Harku valla veebilehel avaldatud ehitusmääruse § 49 lõikes 1 sätestatakse, et

Harku valla arengukava kohaselt on soovitav uute elamukruntide suuruseks määrata alevikes 1500

m2 ja külades 2000 m2 […]. Tegemist on seega soovitusliku suurusega, millest lähtumine on

arusaadavalt õigustatud ennekõike hoonestamata alade planeerimisel. Käesoleval juhul on aga

tegemist väljakujunenud hoonestusega ala sees paikneva maatükiga, mis on sellisena tekkinud maa

ostueesõigusega erastamise käigus. Kohtu hinnangul on sellise maatüki lahustükina erastamine

sisuliselt vaadeldav samuti planeerimistoiminguna, mis tähendab seda, et sarnase lahustüki

erastamise korral keset väljakujunenud hoonestusega ala ei saa väita, et piirkonna

planeerimispõhimõtteks oleks üksnes märksa suuremate kruntide olemasolu.

14. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et põhjendamatud on 11. märtsi 2008 korralduses

esitatud väited nagu ei oleks kehtivaid nähtavuskolmnurki, ehituse ja tuleohutuse nõudeid

arvestades võimalik Kuusiku 10a kinnistule pärast kohustusliku piiranguala määramist võimalik

projekteerida kaasaegsetele nõuetele vastavat elamut. Millistest teede nähtavuskolmnurkadest ning

ehituse ja tuleohutuse nõuetest on vallavalitsus seejuures lähtunud, jääb arusaamatuks. Vastavaid

põhjendusi ei ole esitatud ka vaideotsuses, kus on küll viidatud tavapärasele 5 meetri laiusele

teekaitsevööndile ja 4 meetri laiusele tuleohutuskujale naaberkinnistu piirist, viitamata seejuures,

kust sellise laiusega teekaitsevööndi rajamise või kuja hoidmise kohustus tuleneb. Mõistetamatu

on ka vaideotsuses esitatud väide, et 7 meetri laiune ala ei ole tänapäevase väikeelamu

projekteerimiseks normaalne laius. Seejuures ei ole viidatud ühelegi õigusaktile, mis reguleeriks

elamu lubatud minimaalset suurust. Samuti ei ole vastustaja kohtumenetluses vastu vaielnud

ühelegi kaebuse esitaja väitele, mis puudutab teehoiu- ja liiklusohutusnõudeid ja nende täitmise

võimalikkust.

15. Põhjendatuks ei saa pidada vaideotuses esitatud seisukohta, et kaebuse esitajale

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise üheks kaalutluseks oli ka piirkonna elanike

õigustatud ootus ja võrdse kohtlemise printsiip. Mitte kuidagi ei ole seejuures põhjendatud,

millest või kuidas sai piirkonna elanikel tekkida õigustatud ootus sellele, et Kuusiku 10a kinnistut

ei hoonestata, kuivõrd vaideotsusest nähtuvalt on tegemist elamumaaga ning ühtegi seda

maatükki hõlmavalt ning hoonestamist välistavat planeeringut teadaolevalt kehtestatud ei ole.

Samuti jääb vaideotsusest arusaamatuks, milles seisneb võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

16. Vaideotsuses toodud väide, et kavandatav ehitustegevus hakkab mõjutama Kuusiku 10a

lähiümbruse krunte, võib olla iseenesest tõene, ent kuidagi ei saa sellega õigustada seisukohta, et

ehitamine sellele kinnistule on põhimõtteliselt välistatud. Siinkohal tuleb silmas pidada, et PlanS §

9 lg 10 p 2 kohase erandi tegemine on võimalik vaid juhul kui projekteerimistingimused

kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega. Seega ei saa projekteerimistingimuste väljastamisest

keelduda naaberkinnistute omanike huvidele ja õigustele viidates.

17. Kohus ei nõustu siiski kaebuse esitaja seisukohaga, et talle projekteerimistingimuste

väljastamata jätmine ei ole võimalik, kuna PlanS § 9 lg 10 p 2 ei näe ette selget volitusnormi

omandiõiguse piiramiseks. Kaebuse esitaja omandiõigus talle kuuluva kinnisasja kasutamisel ei ole

piiramatu ning käesoleval juhul piirab seda ennekõike detailplaneeringu koostamise kohustus.

Selles, et kaebuse esitaja kinnistu asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, ei ole poolte

vahel vaidlust. Küll on aga kaebuse esitajal õigus, et vallavalitsus arvestaks PlanS § 9 lg 10 p 2

sätestatud erandi tegemisel kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning teeks põhjendatud otsuse,

arvestades selle tegemisel muuhulgas loomulikult ka vaidlusaluse maatüki suurust, kuju, asukohta

jne. Käesoleval juhul tingib kaebuse rahuldamise juba ainuüksi see asjaolu, et vastustaja on nii

algses korralduses kui vaideotsuses esitanud terve rea kaalutlusi, millest väidetavalt on otsuse

tegemisel lähtutud, ent mis on jäetud tegelikult sisustamata (tuleohutusnõuded, teehoiunõuded,

väide, et konkreetsele kinnistule ei ole võimalik kaasaegset elamut projekteerida jne).

18. Mis puudutab vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud asjaolu, et ilma

detailplaneeringut koostamata saaks kaebuse esitaja Kuusiku 10a maatükile elamu püstitada vaid

kohaliku omavalitsuse loal, ent seda luba kaebuse esitaja saanud pole, siis märgib kohus, et

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise näol ongi tegemist vastava loa andmisest

keeldumisega ning kaebuse esitaja ei pidanud enne projekteerimistingimuste taotluse esitamist

eraldi taotlema PlanS § 9 lg 10 p 2 nimetatud luba. Seega ei ole õige vastustaja väide, et

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine kaebuse esitaja õigusi ei riku.

19. Eeltoodud põhjustel tuleb V.P.i kaebus rahuldada ning Harku Vallavalitsuse 11. märtsi 2008

korraldus nr 357 tühistada. Samuti tühistab kohus õigusselguse huvides Harku Vallavalitsuse 13.

mai 2008 korralduse nr 718, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja vaie ning kus esitati

täiendavaid põhjendusi vaidemenetluse esemeks olevale korraldusele. Kohus kohustab

vallavalitsust esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks, andes selleks ühekuulise tähtaja. Kohus

leiab, et kuigi ehitusseaduse § 19 lg 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimused väljastada 15 päeva

jooksul, ei ole käesoleval juhul selle tähtaja kohaldamine põhjendatud, kuivõrd tegemist on

detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, mille puhul on projekteerimistingimuste

väljastamisel vaja lahendada tavapärasest enam küsimusi, eelkõige küsimus, kas erandi tegemine

on põhjendatud või oleks siiski tarvilik lahendada ehitusõiguse küsimus detailplaneeringu

menetluses.

20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kasuks. HkMS § 93 lg 1 kohaselt toimub

menetluskulude väljamõistmine menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel. Kaebuse

eistaja on esitanud kohtule kuludokumendid ning taotluse 25957 krooni ja 40 sendi suuruse

menetluskulu väljamõistmiseks. Advokaadibüroo Lentsius ja Talts OÜ pangakonto väljavõttelt

nähtuvalt on kulud kantud. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Arvestades vaidluse keerukust ning eelkõige seda, et kaebuse esitaja

tugines ennekõike vaidlustatud haldusaktide põhjendamispuudustele, leiab kohus, et kaebuse

esitaja menetluskulu suurus ei ole põhjendatud ning põhjendatud menetluskuluna tuleb

vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista 15 000 krooni.

Kristjan Siigur

kohtunik